Šampanja hommikusöögid

Hommikusöögiks Sampanja – pole paha!

Vot on ELU - minu hommikusöök

Aviles
kohtusime sama giidiga kes meil ka eile oli. Kuid kuna meil grupp suur täna, siis ei saanud väga muuta meile ettenähtud kava. Aga siidripeatus tehti ikkagi! Ahahaaa
Aviles on tööstuslinn ning siint on alguse saanud ka ArcelorMittal. Minu suureks rõõmuks juhtusime sellest mööda sõitma kui läksime vaatama nende suurt uhkust - Oscar Niemeyer International Cultural Centre.
https://en.wikipedia.org/wiki/Oscar_Niemeyer_International_Cultural_Centre
Nii kurb kui see ka ei olnud aga mina sellest jurast aru ei saanud. Õnneks polnud ainuke. Ka meie austraalia paarike kommenteerid, et neil Austraalias on selliseid kohti palju aga nemad kutsuvad neid autoparklateks. See vast ongi kõige parem kirjeldus kogu sellele jurale.

Oscar Niemeyer International Cultural Centre



Aviles

Indianos – ilusad majad mis kuuluvad Hispaanlastele kes on käinud Ameerikas rikkust kogumas ning tagasitulles endale ilusad majad ehitanud. Ribadesellas sama moodi, ning märgiks et nad on Indianod istutasid nad sealkandis ka palmipuu maja ette.

Meie järgmine peatus - Luarca.
https://www.youtube.com/watch?v=rAWI-MpvIZk


Järgmine peatus Gijon / XiXon – tõsiselt suur linn, saime vaba aega tervelt 50 minutit. Suundusime kohalikule jalgtänavale aga see oli kuidagi mahajäetud ja tühi inimestest. Vaatamisväärsused jätsime järgmiseks korraks. Leidsime koba peale hoopis mänguaasjapoekese ning tegime seal kiire shoppingu kodus ootava ponksiku tarbeks. Mine sa tea millal jälle vaba aega saab!

Üldised rongiaknavaated on: põllud, mäed, lagunevad majad ja väikesed külad. Aiapidamise lapikesed on siinkandis moes.


Inimestele meeldib laulda – lõuna rongis ja mehed võtsid laulu ülesse. Mida päev edasi seda rohkem ka naised laulavad.
Ning õhtul tuli veel kitarrimees rongi laulma ja seekord sai tõesti juba tantsida. Ütlemata tore pidu!

Mägede päev! Picos de Europa!

Picos de Europa

Oli see vast päev!

Sõitsime suure bussiga ülesse mägedesse Picos de Europa. Seda SUURE bussiga sõitu ma väga ei nautinud kui nii võib öelda. Üldiselt olid grupid mägedes väikebussidega, sest üherajalist teed tuleb jagada nii vastutulevate sõidukite kui ka lehmadega. 

Lühidalt: Sõit oli KOHUTAV!!!

Eelistaksin jalgsimatka sinna mäkke

Ettevaatust - lehmad teel

2 toredat reisilist

Tegime peatuse Lake Enol´i juures – väga kaunis. Külastasime kohalikku siidribaari – kus tutvustati naturaalse siidri valmistamise, valamise ja joomise kunsti.

Kõiki naturaalseid siidreid kallatakse kõrgelt, et saada joogile sisse mullid. Klaasist täidetakse ainult umbes 1/5 ning see tuleb korraga ära juua.

Lake Enol

Sinna ülesse hütti tuleb nüüd jalutada

Siidri kõrvale pakuti 3 sorti juustu (nimesid ei mäleta) ja choritcho vorsti. Kevadel tulevad lehmadega mäkke ülesse ja sügisel lähevad alla tagasi. Osad juustud valmistatakse kohalikes koobastes. Meile pakuti sinihallitusjuustu ning teised 2 juustu olid täpselt ühe nimega kuid üks valmistatud mägedes ja teine all – ning maitsevahe oli märgatav.

Väike amps

Tagasiteel tegime peatuse Santuario de Covadonga (The Shrine of the Virgin Mary Our Lady of Covadonga) juures.

Väga ilus peatus!

Santuario de Covadonga (The Shrine of the Virgin Mary Our Lady of Covadonga)

Santuario de Covadonga (The Shrine of the Virgin Mary Our Lady of Covadonga)

Santuario de Covadonga (The Shrine of the Virgin Mary Our Lady of Covadonga)

Edasi sõitsime rongiga Oviedo´sse.

Oviedos käisime grupiga San Julan de los Padros´e nimelises kirikus, kus olid 9 sajandi seinamaalingud väga ilusti näha.

San Julan de los Padros - väljast väga lihtne kuid sees kaunid 9 sajandist pärit seinamaalingud

Edasi jagati meid linnaekskursiooni gruppidesse. Meil vedas, olime meie sõbrannaga + 2 naist Brasiiliast ning giid. Ekskursioon algas loomulikult kirikutega kuid meie st. minu norm oli nüüdseks täis, seega tegime ise oma kava ringi ja giidil ei jäänud muud üle kui meiega kaasa tulla.

Üks Oviedo kirikutest - omal ajal varastati osa ehituse rahast ära ning kirik jäi ühe torniga

Üks huvitav fakt peale kirikute – kohe Calle de San Vicente tänava alguses kus kõik need kirikud on asub ka vaeste söögikoht. 5 euro eest saad ise seal lõunat süüa kui soovid, sest sellega toetad söögikoha tegutsemist.

Selline näeb see maja välja kus saad toetada kohalikku heategevuslikku üritust

Majanduslikult läheb Hispaanias siiski halvasti ning kui vanasti oli u.50 inimest kes sellist toidlustusabi vajasid siis nüüd juba küündib 500ni.

Kuna polnud varem Hispaania kohta midagi välja uurinud, siis järgmine info pärineb giidilt seega 100% uskuda ei tasu.

Töötus 20% - regiooniti erinev.

Keskmine palk u.1000 eurot ja miinimum 600.

Kusagil sai varem ka mainitud, et inimesed kes saavad riigitoetust (nt. puudega inimesed) on pandud loteriipileteid müüma. Seetõttu neid seisab igal tänavanurgal kas oma väikese lauakesega või siis on nn. ühe-mehe kioskid. 

Minul õnnestus pilet osta ühe pimeda teenindaja käest - väga äge lugemispult oli millega ta kontrollis et annab ikka mulle õige asja.

Seega siin riigis tasub oma õnne proovida, sest isegi kui sa ei võida siis need inimesed pole asjata seisnud seal tänavanurgal.

Paljud muuseumid siin linnas on tasuta.

Linnas asub ka palju skulptuure – giidi järgi 125 tk. Nii mõnedki jäid meil ise silma ja olid väga ägedad.

Oviedo ja skulptuurid

Panime giidi tutvustama meile kohalikke toite toidupoes ja muid maiustusi. Jalutasime ka turuhoonest läbi ning lõpuks tutvustas ühte kauplust kus saad osta komplekti kuuluvad jope, vihmavarju ja kindad – kahjuks märkis ta selle asukoha mu kaardile valesti seega kes soovib peab foto järgi selle vanalinnast üles otsima.

Oviedo toidupood

Selliseid lehma suveniiri poode on siin kandis palju sest lehmapidamine on siinkandis väga populaarne

Sellest kauplusest saad joped, kindad, vihmavarjud jne kõik ühesugused soetada

Lõpetuseks läksime Calle Gascona´le ehk siidri tänavale – siidrit saab osta ainult pudeliga. 1 pudel maksis 3 eurot.

Calle Gascona tänaval siidrit mekkimas

Siidribaarides on saepuru maas kuna klaasi põhja ei jooda vaid visatakse maha.

Õhtul tuli klaverimängija rongi. Kahjuks ainult rahulikud lood, tantsida ei saanud väga. Mõne loo ikka leidsin ja nautisin elu üksinda tantsides. Privaatkontsert.

Altamira ja Santillana del Mar

Altamira muuseum

Originaal koopasse ei saa – igal reedel toimub loterii ning 5 õnnelikku kahes grupis pääsevad päris koopasse. Ülejäänud peavad leppima koopia koopa külastusega. Kuid siiski on see Hispaania kõige külastatumatest muuseumitest Guggenheimi järel teisel kohal.
Ega ka koopiasse nii sama lihtsalt ei saa - giidiga ning grupiti; piletil on kellaaeg mil sisse pääsed. Meil oli ka umbes 1/2 tundi vaba aega ning suundusin väiksele jalutuskäigule.
http://altamiracaves.com/en/
https://en.wikipedia.org/wiki/Cave_of_Altamira
Üks päris hea ja ülevaatlik video klip ka:
https://www.youtube.com/watch?v=qyIfPbn0RDs
Ega seal suurt midagi näha olnud: 1 suur ja võimas eukalüptipuu ning päris koopa suuet võis ka kaugusest imetleda.

Eukalüptipuu

Päris koopa sissepääs

Koopia koobas oli tegelikult väga OK ning selle ehitamisega oli kõvasti vaeva nähtud.
Mõned toredad fotod ka.

Altamira cave drawings

Santillana del Mar

Meie järgmine peatuskoht Santillana Del Mar - minu lemmik peatuspaik sellel reisil.
https://www.santillana-del-mar.com/english/mapa.htm
Väike ja kompaktne ning väga ilus linnake kus elab umbkaudu 800 inimest. Oleks nagu vana-aja muinasjuttu sattunud!

Santillana Del Mar

Santillana Del Mar

Santillana Del Mar - kohalik saialaadne toode. Meil oli rongis hommikusöögiks. Kohvi kõrvale sobis suurepäraselt.

Kindlasti tuleb külastada ka Sta Clara kloostrit ning osta nende küpsiseid.
Üldine protsess näeb ette, et keerdratta taga nunn ütleb sulle mingi Hispaania keelse lause millele sina pead vastama „Sin Pedado Concebido“ ning numbri milliseid küpsiseid soovid. Aknal on valik väljas koos hindadega. Väga lihtne. Kuid turistide käest isegi ei oodata seda Hispaania keelset lausejuppi ning võid lihtsalt aknapealt näidata mida soovid. Seega veel lihtsam!

Sta Clara kloostri küpsetised

Traditsioonide kohaselt: Kui tütarlaps soovib abielluda tuleb kloostrisse viia 2 tosinat muna (24 tk), siis nunnad palvetavad et pulmade ajal oleks ilus ilm. Vot ja nendest munadest need küpsised valmistataksegi.
Üldiselt arvasin et see on ainult siin kloostris sedasi, kuid reisi jooksul selgus et neid mune saab ikka igale poole kloostritesse viia kuid arv võib erineda. Ja erinevaid küpsetisi pakuvad ka need teised kloostrid - sest mis sa nende kõigi munadega muidu teed. Munasõda?!
Klooster asus vanalinna ääres ning selle külastus ei olnud meile ette nähtud - seega teavitasin reisisaatjat et jään lõunale natuke hiljaks.

Lõuna Paradores restoranis mis asub samanimelises hotellis. Selle keti hotellides oli nii mõnigi teine söök.
Nagu ikka meie söögikorrad on 4-käigulised: Appetiser; eelroog; pearoog; magustoit; kohv ja liköörid.
Sel korral oli eelroog suurepärane – oahautis. Minu uus lemmik!

Väljanägemine pole kül kiita kuid maitse on taevalik

Pearoog, liha, kartul ja juurvili - väga keskmine. Meie suures grupis liha küpsetusaste varieerus väga suurelt ning see probleem oli tavaline meie paljudel toidukordadel.

Siint linnakesest ostsin ka ühe toreda suveniiri - sellise elusa lille mis kasvab lihtslat õhust ja armastusest nii nagu pildil näed. Eks näis kas meie kliimas ta ka ellu jääb.

Tagasi rongi ning sõit Ribadesellasse võis alata.
Tito Bustillo Caves – ei saanud, olid juba kinni. Tegime väikse jalutuskäigu linnakesse kuid seekordne peatus tundus kuidagi aja parajaks tegemise moodi.

Ribadesella

Ribadessella

Edasi jätkasime teed bussiga restorani nimega El Corral del Indianu - meie järgmine Michelini tärniga pärjatud õhtusöök. Ning seekord oli tärn ka värske - aastast 2017 ning seda kõike see koht ka väljendas. Sisekujundus, teenindus, söögid - kõik oli suurepärane.
http://www.elcorraldelindianu.com/ingles/

El Corral del Indianu - Michelini tärniga õhtusöök

Bilbao ja Santander

Bilbao

Üks ilusamaid maju on jaamahoone ise, seega juba algus oli paljulubav.

Jalgsituur vanalinnas Casco Viejo: väga ilus arhidektuur, siin linnaosas asuvad ka väiksemad butiigid ehk kui ketipoodides shopata ei taha, siis siin on kõige õigem. Vaba aega kahjuks ei antud, seega nägin ainult vaateaknaid.

 

Bilbao. Taga taustal ka raudtejaam näha.

Esimene mida Bilbaos rongist välja tulles nägin - Toomas Rong multikas on ellu ärganud

Edasi jätkus meil linnaga tutvumine bussiga ning lõpppeatus oli Guggenheim. Kahjuks on esmaspäeviti Hispaanias kõik muuseumid kinni ning sinna sisse ma ei pääsenud ja ega ka aega poleks jäänud. Vaba aja kulutasin ümber māja jalutamisele ja jäätise söömisele. Viimane oli suurepärane!

https://www.guggenheim.org/

Mmmm....Nämma

Guggenheim

Üks kaunis fakt jäi giidi jutust meelde: Aqua Bilbao = šampanja.

Omal ajal oli Bilbao nii rikas, et kui inimene küsis baaris Bilbao vett tähendas see et ta soovib šampanjat.

Suurlinnades me rongiga ei saa kahjuks ööbida sest liiga lärmakas või siis turvalisuse kaalutlustel. Bilbaos, jäi meie enamus rongist jäi tunnelisse ning välja saime ainult esimestest vagunitest.
Muidu oleks siin linnas seda vaba aega soovinud nautida - kohti kuhu minna ja mida vaadata on ju nii meeletult palju.

Lõunat sõime rongis kui sõtsime Santander´ssi.

Santandersis tegime väikse ekskursiooni poolsaare tippu Palace of La Magdalena juurde. Väga ilus park ja loss - kohalikud abielluvad siin. Mereäärtmööda alla jalutades olid seal 2 nn. puuri - ühes hülged ja teises pingviinid.

Santander - Palace of La Magdalena

Õhtusöök 1 Michelini tärniga pärjatud restoranis El Serbal www.elserbal.com

Kortermaja esimesel korrusel, interjöör tavaline, teenindus hea, toit 3 pluss. Ehk ei midagi erilist. Tärn oli ka aastast 2007 võibolla juba aegunud?
Seekord sattusime ühte lauda Dieteri ja tema pojaga ning väga toreda Argentiina abielupaariga. Argentiina abielupaari meespool rääkis natuke inglise keelt ning kui ütlesin, et olen Eestist siis tema kiitis meie dirigenti Anu Tali. Uskumatu!!!
Kes soovis sai õhtut jätkata Casinos. Mina valisin selle variandi, sest siis saan natuke vaba aega ja linnapeale piiluda.

Santanderi kasiino

Täna sõitsime mingi osa teest ümber veehoidla, kus ühes kohast paistis ainult kiriku tipp, küla on veealla jäänud. Kahjuks ei tea veehoidla nime - peab uurima. Reisisaatjad soovitasid et kui kunagi sinna kanti satume, siis madala vee korral pidid väga ilusad vaated olema.

Sellised kaunid õied kaunistavad Bilbaod

Pühapäev = Kirikud

K: Mida teha pühapäeval Hispaanias?

V: Külastad kirikuid.

Nii hull ka asi ei olnud, alustuseks sõitsime bussiga vaatama Villa Romana La Olmeda´t. Ei ole mingi villa, vaid hoopis selle varemed. Eriliseks teeb selle väga hästi säilinud mosaiik põrandad.https://www.villaromanalaolmeda.com/en



Villa Romana La Olmeda - selline ehitis kaitseb neid kauneid varemeid

Kuid nüüd edasi on küll ainult kirikud:

Carrion de los Condes´e nimelises linnas vaatasime üle 2 kirikut – Santa Maria del Camino ja Santiago. Viimasest säilinud ainult fassaad - sisemus kaasaegne ning seal tegutseb muuseum.


Ühest kirikust ka väike pildike

Kohtasime väga plajusid palverändureid. Siin linnas oli ka väga armas palveränduri kuju.



Palverändur ja kuju

Linnake ise on ka suurepärane

Canal de Castilla - tegime bussiga ka siin peatuse, kuid minu arvates polnud suurem asi. All 2 fotot ja see oligi kõik.


Canal de Castilla



Canal de Castilla

Lõunat sõime endises palverändurite hospitalis ehk ööbimiskoht/haigla omal ajal - nüüd Restaurant Los Templarios.
Üheks toiduks oli saiast tehtud supp – maitsesin ainult. Lihtsalt ei suuda kõike süüa. Ja ega ta suurem asi olnud ka. Pearoaks oli maitselt suurepärane lammas kuid väga hästi jäi hammaste vahele. Üks õnnelik meie grupist sai lamba pea - mmm milline delikatess.


Restaurant Los Templarios - lambapea all paremas nurgas

Järgmine kirik Saint Martin ja seda Formista nimelises linnakeses. Lihtne, väike ja armas kirik - selline põhjamaine oma olemuselt.

Oli ka kingituste päev – üks meesterahvas kinkis mulle põllult nopitud mooni. Ning teine meesterahvas kinkis mulle korraliku hambaorgi, sest juhtus pealt nägema minu võitlust lamba hammastevahelt eemaldamisega.

Vanad mehed pööravad väga plaju tähelepanu ning oma naistest ei lase ennast millegipärast üldse häirida. Seega naised vaatavad kaugusest kurja pilguga mind. Tundub et asi läheb huvitavaks.

Tegu on tõelise gastronoomia reisiga. Meie arvutuste kohaselt kulutame päevas söömisele umbes 5 tundi. Nelja käiguline õhtusöök rongis - õnneks on portsionid natuke väiksemaks läinud.
Peale õhtusööki jäin veel restoranivagunisse istuma, et anda Linnile aega numbris. Toad on liiga väiksed et kahekesi seal ringi sahmida - seega tuleb seda kordamööda teha.
Täna tutvusin meie reisi kõige vanema meesterahvaga Saksamaalt. Kuna nimi pole meeles siis kutsun teda Dieter´iks.
Aastal 2002 olles ise 71 aastane tegi ta palverännu läbi alustades Saksamaalt ning lõpetades Santiagos. Kokku umbes 3 kuud oli ta teel. Rongireisil on ta koos oma kõige noorema pojaga (umbes 25 aastane), et näidata ja tutvustada milline tema palverännak oli ja innustada poega seda tulevikus ette võtma.

Peale õhtusööki tuli pardale ka mustkunstnik. Sai ka 2 lihtsamat trikki selgeks õpitud.
Kui kohtume siis võid küsida...

Leon ja El Transcantabrico

Esmapilgul tundus et hommikusöök koosneb saiast ja marmelaadist ning saiakestest. Õnneks oli nurgataga peidus ka kõik muu.

Päev võib alata!

Meie kohtumispaiga hotelli – Hotel Real Colegiata San Isidoro oli väikse jalutuskäigu kaugusel. See asus San Isidoro basiilika kompleksis ning oli väga hubane. Andsime oma pagasi ära ning suundusime vanalinna jalutama kuna kohtumiseni oli 2h aega. Peale erinevate kirikute, katedraalide ja Rooma-aegse müüri avastasime ühe armsa pargikese ning käsitöö laada. Viimane oli kohe Casa Botines´e juures - üks kolmest Gaudi majast mis asub väljaspool Barcelonat. See maja on samas ka kõige “tavalisem” Gaudi töö kui nii võib öelda.

Gaudi - Casa Botines ning nendes väikestes üksikutes valgetes telkides oli kunsti- ja käsitöölaat

Gaudi Casa Botines ka õigelt poolelt. Maja ees on pink, millel istub Gaudi kuju.

Leon

Laupäeva hommikul valitseb linnas tühjus, inimesed ilmuvad alles kusagil peale kella 12st välja.

Minu jaoks kõige ägedam vaatamisväärsus kui nii võib öelda oli kõhukas mees kes pesi kohviku aknaid ja laulis ning nautis täiega mida ta tegi. Meid märgates oli ta väga abivalmis seletama kus mis asub ja kuhu me edasi minna võiks ja seda loomulikult hispaania keeles sest ta ei osanud ju ühtegi teist keelt!!!

 Vot see on Hispaania!

Lõunat sõime juba Real Colegiata nimelises restoranis San Isidoro hotellis koos oma reisigrupiga.
4 käiku + kohv + liköörid - peale aperitiivi ja 1/2 eelrooga olin kõrimulguni täis. Kuhu ma veel selle pearoa ja magustoidu peaks panema?!?!

Saime aimu mis meid sel reisil ees ootab -> korralik gastronoomiline kõhuvenitus.

Appiii!!! Peab vist rongi järgi jooksma hakkama.  

Fotol näha kõik meie peatused!

Tegelikuks põhjuseks miks see reis sai ette võetud on 8 päevane El Transcantabricoluksuslik rongireis Põhja-Hispaanias.

Luksuslik elu võib alata!!!
Ainuüksi raudteejaama saabudes ootas meid ees tervitusmeeskond:

Meie parda meeskond! Ülesanne: leia pildilt 1 naisterahvas!

Üks meie "söögisaalidest" - paljulubav

Meie tuba seest

Elu rongis: kõik vagunid on vanad ja renoveeritud. Meie söögivagun on valmistatud 1932 ja Venemaal

Meie esimene õhtusöök rongis

Järgmine nädal aega on siis selline elu

See reis kuulub minu sõbranna bucket listi ning mina ei saanud ju heast reisist kuidagi loobuda.

Üldine seltskond on 60+

Meie reisi kõige vanem liige on vist umbes 90, sest aastal 2002 tegi ta läbi 2500km Caminot Saksamaalt Santiago de Compostellasse , ise olles üle 70 aasta vana sel ajal; ning nüüd tahab seda oma kõige nooremale pojale tutvustada ehk soovib temagi kunagi selle ette võtta.

Ei lase ennast seltskonna vanusest häirida vaid naudin täiega reisi.

Elamine ja ka paljud söögid on rongis kuid meid jälitab luksuslik buss, mis igas peatuses on vastas ning viib meid ekskursioonidele.

Sellel reisil oli ka riietus paika pandud - Dresscode: Smart casual ning dress-up for dinners.
Pole varem nii palju vaeva näinud ühe nädalase reisikohvri pakkimisega kui sel korral.

Selliseid reise on veel 2 erinevat lõuna Hispaanias ning lisaks veel eri paigus üle maailma. Austraalia paarike soovitab – India oma ning Aafrikas Shongololo´t.

Vabandust halva kvaliteedi pärast aga väga hea reisi alguse foto lihtsalt ja tuleb jagada!

Meie reisiseltskond