Mari reisi- ja fotoblogi: märts 2022

reede, 11. märts 2022

Napoli reis - 3. osa

10.03.2022 Neljapäev - Sorrento ja Positano

Ka täna hommikul seadsime oma sammud Circumvesuviana rongile, et sõita Sorrentosse.

Algne plaan oli auto rentida, seetõttu sai ka turvahäll kaasa taritud. Rendi hinnad olid suht kõrged ning kohapealne liikluskultuur pani kukalt kratsima. Samuti hirmutas natuke ka see keele oskamatus, et kus tohib sõita, parkida ning mis on linna sissesõidutasud jne jne jne.

Hinnapakkumine autole koos juhiga tuli 240 eurot, et külastada Amalfi, Positanot ja Sorrentot.

Otsustasime minna ainult Sorrentosse ja rongiga. 3,90 euri pilet ning 1h10min loksumist ning olimegi Sorrentos.

Natuke veel infot logistika kohta.

Kohe Sorrento raudteejaamas selgus, et on olemas Hop-on-Hop-off buss marsruutil Positano-Amalfi-Ravello ja seda 10 euro eest.

Ning Positanosse sõidab ka liinibuss 2 eurot pilet ning sõit kestab 35 minutit.

Meie jalutasime mõnusas rahulikus ja puhtas linnakeses. Vaatasime kuidas lapsed koolist vabanevad ning lihtsalt kulgesime. Momendil on turiste väga vähe ning mõnus ja rahulik oli.

Sorrento peamised müügiartiklid - nahast tooted, keraamika ja sidrun.

Ning see on juba tüüpilisem Itaalia...läksime lõunale ning peale 15-20 minutit ootamist polnud meilt isegi veel tellimust võetud...me ei hakanud katsetama kui kaua see lõuna kõik kokku võib kesta vaid liikusime edasi ning haarasime teepealt paninid kaasa ning suundusime tagasi raudteejaama.

Sorrento

Sorrento - kui kuhugi sisse piilud, siis tasub alati silmad ka lae poole keerata, kunagi ei tea mis kunstiteos sind sealt vastu vaatab.

Sorrento - sellest poest ostsin kaasa kohaliku populaarse tomati sordi seemned. Eks näis kas meil ka kasvavad.

Sorrento

Hop-on-Hop-off bussi jaoks olime ilmselgelt hiljaks jäänud aga otsustasime siiski liinibussiga Positanosse sõita. Bussiaknast avanevad imelised vaated aga selle sõiduga sai selgeks ka see, et kumbki meist neil teedel roolis ei sooviks olla. Kitsaste teede (tee laius paras vaid bussile ning vastu tulev auto vaadaku ise kuhu hüppab versioon) pimekurvides kuristikuäärel buss lihtsalt lasi signaali, et teavitada vastutulevaid sõidukeid, et ta nüüd tuleb ja teie hoidke alt. Kuna sellise loksumisega pole harjunud siis meil viskas natuke ka südamed pahaks. Aga kohale me jõudsime...peaaegu. Bussipeatus on nn. üleval linnas aga linn ise on all. Kaljulinnade eripära. Kuna meil on käru, siis otseteid ehk treppe me kasutada ei saanud vaid läksime mööda sõiduteed. Nautisime imelisi vaateid aga linn ise võib öelda et oli väljasurnud. Kõik poekesed ja söögikohad olid kinni; siin-seal tehti remonti; hotell pesi aknaid; välikohvik otsis toole välja jne jne. Kõik toimetasid ja valmistusid alles hooajaks.

Ning siis turgatas meil äkki, et selle käru koos seal viibiva kodanikuga peab ju mäkke üles tagasi ka lükkama kui tahame tagasi Sorrentosse ja Napolisse.

Uh...vat see oli SPORT...rohkem ei taha. Hea et meid 2 (lükkajat) oli...muidu vist olekski sinna jäänud.

Takkajärgi tarkust ikka kaa...hiljem tuli välja, et ülemise bussipeatuse juurest tuleb nn. linnaliinibuss selline pisike ja nunnu mis ühelt poolt linnast sõidab alla ning teiselt poolt ülesse ehk teeb linnale terve tiiru peale. Natuke sajatamist aga mis tehtud see tehtud.

Amalfi jääb siis järgmiseks korraks.

Positano

Positano - see on minu postkaart Amalfi rannikult

11.03.2022 Reede ja katakombid (Catacombe di San Gennaro)

Kuna meil on selline sportlik reisike, siis otsustasime San Gennaro katakombidesse jalutada. Peale eilset võiks arvata et oleme hullud aga noh.

Hommik algas ilusti. Toomkiriku (Duomo di Napoli, kel õnnestub tasub ka sisse piiluda. Seal peaks olema päris palju aardeid ning San Gennaro verega mingi ime värk kaa) juures oli pikett, sai ka selle ära näha. Uurisin ühelt paljudest politseinikest, et mis toimub ja vastuseks oli "Lavoro" ehk siis mingi tööga seotud streik. Mis reis see oleks kui Itaalias puuduksid streigid ja piketid...nad ju ikka keevaverelised mitte mingid rahulikud põhjamaalased.

Hommikukohvi jõime teepeale jäävas kohvikus...2 eurot cappucino ja saiake!!! Siin ikka leidub neid usukmatuid hindu.

Kirikuid on siin palju ja vahest ka ootamatutes kohtades. Näiteks jalutad vanalinnas kus majad on reas üksteises kinni ning äkki on vahel kirik.

On ka palju romantilisi sisehoove ning alati kui sisse piilud, siis tasub pilk pöörata ka lakke, sest seal võib olla tõelisi kunstiteoseid. Eestis vist oleks ammu muuseum sinna välja kuulutatud ja klaas peale pandud aga seal elab see oma igapäevast elu edasi koos rahvaga. Sellised ootamatud pärlid mulle meeldivad.

Jalutuskäik oli tore, sest olimegi sattunud täitsa tavainimeste keskele ning aegajalt tekkis selline 10-15 aasta taguse Balti Jaama ümbruse tunne.

Naples

Piilumas Napoli sisehoovi

See linn kohe on sellise mõnusa auraga

Loomulikult vankriga manööverdamist erinevat liiki hunnikute ja liikluse vahel oli natuke väsitav ning mis jalutuskäik see oleks kui me mäkke ei kulgeks. Kaardi järgi leidsime ennast ka korraks tupikust aga see teelõik oli jällegi väga meeldejäv oma aplesini ja mandariini aia poolest. Tegelikkuses oleks sealt saanud küll...aga no need trepid.

Naples

Naples - me maast korjasime paar tükki kaasa ka...need olid vääääga mahlased ja maitsvad

Naples

Katakombid asuvad Basilica dell`Incoronata Madre del Buon Consiglio juures ning sinna sisse saab ainult ekskursioonidega. Ostsime oma piletid ja ootasime vast 15 minutit. Sissepääsuni oli vaja vankrit treppidest tassida aga see oli tehtav. Katakombides endas olid lausa vaibad maas ning käruga kõik väga mugav. Igaks juhuks mainin, et neid maaaluseid tunneleid on Napolis veel ning kõik ei ole just beebidega tehtavad.

Basilica dell`Incoronata Madre del Buon Consiglio

Catacombe di San Gennaro

Ekskursiooni lõpus giid kiitis EUd, et kui palju projekte on kirik ja see kogukond teinud. Sealhulgas ka katakombide avamine turistidele jne. Et see kant linnast oli väga halvas seisus ja ohtik varem aga nüüd läheb järjest paremaks. Ja ka Ukraina põgenike vastuvõtt mainiti ära. Meie jäime väga rahule!

Kuna olime kodust suht kaugele tulnud ning ainult natuke ronimist veel ning siis saime suurde ja ilusasse parki - Capodimonte. Ja loomulikult asus pargis ka kaunis palee, mis nüüd peidab endas muuseumi - sisse me ei läinud vaid jalutasime pargis ning siis suundusime kodupoole.

Capodimonte

Kui info õige, siis sama piletiga peaks vist saama ka lähedalasuvasse järgmisesse katakombi - Catacombe di San Gennaro. Meie seda järgi ei katsetanud.

Kel usu asjade vastu suurem huvi, siis saavad teha järgmise jalutuskäigu:

https://www.catacombedinapoli.it/en/percorsi/theholymile

Muud kohad

Spaccanapoli street / tänav mis otseses tõlkes tähendab inglise keeles "Naples splitter" ehk siis äkki Napoli poolitaja või midagi sellist. See tänav on 2 km pikk ning tema ametlikuks nimeks on hoopis via Benedetto Croce. Meil oli see nn. kodutänavaks mida mööda oli mõnus linnas jalutada. Aga üldiselt on see tänav ka selline põhi promenaad ja turistidele oluline, sest selle tänava äärde jäävad vägad paljud vaatamisväärsused.

Vihmasteks päevadeks oli meild tagavaraks nimekirjas The Archeological Museum. Vihma ei sadanud, seega ei käinud.

Mercato della Pignasecca - sai külastatud aga minu arvates kogu Napoli on üks suur turg. Seega ei midagi erilist.

Mercato di Antignano on Vomero hill
Medium-sized and easy-to-reach market on the Vomero (district of Naples) which offers textiles, shoes, handbags, fish, household articles, second-hand clothes, and a roofed-over food market.
Opening hours: ca. 9:00 – ca. 14:00 daily, except monday
Address: Close to the Piazza degli Artisti
Approach: Take the Metro line 1 to Piazza Medaglie d’Oro and continue on foot (2 min.)

Täpselt selliselt see meie nimekirjas oli ja sel päeval kui meie Vomero mäkke ronisime me loomulikult unustasime selle ära. Aga ega me ka suurt puudust tundnud, sest nagu kord juba sai mainitud...Napoli ongi üks suur turg...ja ega meil tegelikult midagi vaja ka polnud.

Koju lendasime üle Horvaatia...seal all paistab meie suvepuhkuse plaan ja koht

kolmapäev, 9. märts 2022

Napoli reisi 2.osa - Pompei

09.03.2022 Kolmapäev ja Pompei

Uus katse sõita Pompeisse. Kuna meil lapsevankriga reisimine siis rong on kõige mugavam kuid saab ka bussiga. Kõige mugavam on minna Circumvesuviana rongiga, sest see peatub põhimõtteliselt kohe varemete sissepääsu juures. Kui soovid istuma saada, siis alusta reisi Porta-Nolana peatusest, sest Garibaldis läheb rong täis isegi off seasonil. Meie läksime kella 10:42se rongiga ja õnneks ikka Porta Nolanast, sest muidu oleks ikka väga keeruliseks läinud. Rongis tuli kogu tee kanda maske aga Covid passe mitte keegi ei kontrollinud.

Siin riigis kui ikka keelt ei oska siis võib nalja saada...meie rongil oli midagi viga ning 35 min kestma pidanud reis venis vast 1 h pikkuseks ning kogu info oli ainult itaalia keeles. Ja seda nn. turistide rongis.

Kohale me igatahes jõudsime.

Pompei raudteejaamas oli kohe 2 inimest vastas kes suunasid rahvast. Oli näha, et kui turiste läheb paljuks siis vist avatakse lausa piletite müügi lauake õues aga momendil tuli treppidest kuhugi teisele korrusele ronida.

Kohe raudteejaama eest läks buss Vesuuvi...aga selle kohta me täpsemat infot ei uurinud; jäi lihtsalt silma.

Pilet 18 euri ja audioguide 8 euri. Audioguideis ei ole kõiki kohti ning meie kiiruga tõmbasime ka mingi äppi veel alla lisaks. Õnneks oli meil ka piisav eeltöö tehtud, et mida me täpsemalt näha soovime.

Kui oleks ilma beebita olnud, siis vast oleks mõne giidiga neid linnavaremeid vaatama läinud.

Vankriga on suht keeruline manööverdada aga kahe täiskasvanuga siiski täitsa tehtav, aga tõstmistega peab arvestama.

Pompeis läheb aega. Meil kulus u. 4h. Seega veepudel ja väike snäks võiks ikka kotis kaasas olla. Foorumi ühes otsas on ka väike toidu koht ning toalettide kasutamise võimalus. Saab ka kohapeal keha kinnitada kui vaja aga meie seal oleku ajal see väljapanek jus väga rikkalik ega ka apetiitne välja ei näinud.

Kui lähed omal käel, siis võiksid enne koostada väikse nimekirja kohtadest mida sa näha soovid. Territoorium on tohutult suur ning kõike vaadata ei jõua.

Raudteejaamast linna jalutada läheb umbes 15-20 minutit. Üks takkajärgi tarkus ka...kui soovid hiljem linna minna, siis koosta oma vaatamiste plaan selliselt, et sa saaksid väljuda Amfiteatri juures olevast väravast, sest siis jõuad kohe linna ning vaja ainult tagasi jalutada.

Meil seda tarkust nii palju kohe ei olnud, seega meie saime jalutada linna ja tagasi. Linnas sõime ja tulimegi tagasi, sest Tipsul oli selleks päevaks kopp ees. Tänapäevane Pompei linn jääm mul mõneks teiseks korraks.

Teel linna läbid ka kena allee suveniiri müüjatest. Kuna meil oli juba hiline aeg ning hooaeg polnud veel peal, siis müüjaid oli vähe ning juba pakiti asju kokku. Me vist olime ainsad sel tänaval sel hetkel.

Ja loomulikult meie pisike printsess sulatas seal ka müüjate südameid...ning müüja Paolo kinkis ühe suure pehme ja vikerkaarvevärvilise kaisuka meie Tipsule. Ning seda ilma, et me oleks midagi ostnud. Hiljem kül ostsime sama müüja käest Itaalia nokamütsid kodusootavatele koolipoistele aga seda ka sellepärast, et need oli kõige ilusamad ja tagasihoidlikumad. Selle peale tehti ka meile veel kingitusi mingite õnne toovate talismanide näol. Ühesõnaga müüjatel oli piisavalt igav ja meie printsess võlus kõik mehed lihtsalt ära.

Kuna sai vaadatud nii mõnigi dokumentaal Pompei kohta, siis pikin vahele mõningaid teadmiseid ka nendest saadetest.

Pompei linn mattus kivide ja tuha alla Vesuuvi vulkaani purskest tingituna 79. aastal pKr.

See mis juhtus on proovitud panna ühte animatsiooni:

https://youtu.be/dY_3ggKg0Bc

1748. aastal algasid väljakaevamised. Esmastel väljakaevamistel leitud asjad viidi muuseumisse ning need on Napoli arheoloogiamuuseumis ning ka mujal näha. Hilisematel väljakaevamistel on enamus aga siiski paigale jäetud.

Arvatakse et 40% linna elanikest olid tegelikult orjad. Nn. vabad linnakodanikud armastasid juua suhteliselt palju veini, lõunatada väljas, käija SPAs ning linnas arvatakse olevat umbes 25 bordelli. Sellise info peale tekib mul küsimus kas need nn. vabad elanikud peale pummelungi ka midagi tegid.

Linna elanikond arvatakse olevat olnud 20 000. Seni on väljakaevamistel leitud umbes 1150 nn. kipskujustkeha. Vesuuv tegutses seal mitu päeva ning enamus inimestel õnnestus põgeneda; oletatakse et u. 2000 inimest võis hukkuda.

Panen siia ühe internetist leitud kaardikese, et natukene aimu saada ning sellel on enamus MUST SEE kohtasid ära märgitud.

Villa of the Mysteries / Villa dei Misteri - see jäi meil vaatamata kuna jõud sai otsa ning asub piisavalt eraldi, et seda matka ette võtta käruga. Aga kindlasti soovitan vaatama minna, sest seal on väga hästi säilinud 17 m pikkune fresko.

Vaadata on palju ja kõike aga siin on minu nimekiri MUST SEE:

1. Forum - kõige rahvarohkem koht meie külastusel ja eks ka omal ajal. Siin ääres on kohe ka Apollo, Jupiteri ja Venuse templid.

2. via dell´Abbondanza - omaaegne kaubandustänav ääristatud erinevate kaupluste ja söögikohtadega. Tänav ise on suht sügav, sest omal ajal jooksis seal ka nn kanalisatsioon ning oli üldse üks paras mülgas. Seega ka need tänavaületuskivid.

3. Stabian Baths / Terme Stabiane

4. Tempel of Isis

5. Teatro Grande & Piccolo

6. Gladiator barracks - Gladiaatorid olid kallid seega nende eest hoolitseti hästi. Omaagsed suured superstaaridest spordikuulsused ning üldiselt neid areenil väga hukkuda ei lastud. Pompeis on leitud ka omaaegseid graffiteid, kus naised õhkavad gladiaatorite järgi.

7. Casa del Poeta Tragico ja seda Cave canem mosaiigi tõttu - Omal käel avastamise rõõmud tähendas seda, et me leidsime ühe Cave canem põrandamosaiigi kuid hoopis teisest majast ning see õige (kui nii saab öelda) jäi meil nägemata. Cave canem on põrandal oleva valvekoera mosaiik ehk omaagne hoiatussilt.

8. Brothel / Lupanare - peab ütlema, et üks päris õudne ja õõvastav koht. Kivivoodite ja ilma akendeta boxid kus siis nais orjad olid sunnitud teenuseid pakkuma ning seintel omaaegsed kamasutrapildid. See arvatakse olevat üks suuremaid ja odavamaid bordelle ning teenuse hind võrdus umbes kahe klaasi veini hinnaga. Maja valvur ütles, et pildid seintel on selleks, klient saaks näidata millist teenust soovib. Pompei oli sadama linn ning võõrkeelne klient pidi ka ju kuidagi saama oma asjad aetud. Oh jah.

9. Great Palestra / Palestra Grande - omaagne spordikompleks, seal treeniti ka gladiaatoreid

10. Amphitheatre / Anfiteatro - see Roomlaste leiutis vist ei vaja mingeid selgitusi.

Kindlasti tasub sisse astuda erinevatesse majadesse ja aedadesse. Näiteks kohe amfiteatri vastas on väga uhked jõukamate inimeste majad koos aedadega. Mulle meeldisid ka toidukohad. Ühest neist leiti väljakaevamiste käigus ka rahapada 1600 ühikuga. Teadlased juurdlevad, et kas tegu võis olla Vesuuvi purskele eelnenud poole päeva teenistusega. Ühes koha leiab laua pealt rea väikseid nagu kepi otsaga tehtud auke, need olevat raha kontrollimiseks, et ega võlts raha ei pakuta. Kas tõesti juba siis ka?!

See imeline Pompei punane oli tol ajal kõige kallim värv. Kordades kallim kui ükski teine värv. Tänaseks päevaks on kindlaks tehtud, et seda värvi toodeti ühest kindlast Hispaani kivimist ning see sisaldab elavhõbedat.

Vabandan juba ette ära, aga neid pilte saab palju olema. Aga see kõik oli/on imetlemist väärt. Mul on nõrkus igasugu kauni ja peene käsitöö vastu.

Pompei

Pompei and Vesuv

Pompei

Pompei Forum

Cave canem mosaiik Pompeis

Pompei

Pompei Lupanare

Pompei

Pompei amphitheatre

laupäev, 5. märts 2022

Napoli ehk Covidi aja reisimised - 1. osa

Jaanuaris on mul tavaliselt kombeks väisata põhjanaabreid ning nende mõnusaid soodukaid ja varuda lastele riideid.

Aga nagu juba siin pikemat aega kombeks on, siis ka sel aastal polnud mõtet sinna minna kuna kehtestati testimise nõue ka vaktsineeritutele.

Ja nii ühes kohvilauas tuligi jutuks, et miks mitte kaugemale ja kauemaks minna.

Mõeldud-tehtud.

Napoli tundus just see õige koht.

1. Olen sinna juba ammu tahtnud minna.

2. Sel ajahetkel oli Napoli Covid kaardil valge

3. Head lennu ja majutuse hinnad

Et kõik ausalt ära rääkida, siis algselt pidime minema jaanuari lõpus ja meie seltskond pidi koosnema kahest sõbrannast ja 7 kuusest Tipsust.

"Kui inimene teeb plaane, siis Vanajumal naerab."

Ja nii ka sel korral...Ponksik tõi koolist Covidi. Ja jälle sai Swedbanki reisikindlustusse pöördutud. Ning kõik sai korda.

Teisel katsel tabas sõbranna peret koolist koju toodud Covid.

Ning alles kolmas katse osutus meil õnnelikuks.

05.03.2022 Laupäev

Nii me 5.märtsi pealelõunal oma sammud, üle väga pika aja, Tallinna lennuväljale seadsime. Ning 3h Rayanair meid ka kenasti Napolisse lennutas.

Tips oli kül juba 9 kuune ja kõvasti tegusam reisikaaslane kui planeeritud aga hakkama me saime. Meil olid võetud need kallimad piletid kus saime sõbrannaga kõrvuti istuda. Seega tita sai meie vahel siiberdada ja ronida. Ning mingil imetabasel põhjusel alati see kolmas tool kuidagi vabanes ka :-D

Meie Bookingu kaudu renditud korter pakkus ka lennujaama transfeeri ning seda me ka kasutasime. Beebiga igati õigustatud kulu ja ainult 25 euri.

Meil oli beebile kaasas nii kergkäru kui ka turvahäll.

Korteri võtsime vanalinna, et oleks mugav rongile jalutada kui ka linnavahel seigelda. Meie korter oli super lux. Midagi paremat ei oleks osanud soovida.

Megaride apartment

Kõik eluks vajalik oli korteris olemas. Korter asus meie mõistes esimesel korrusel seega meie kergkäruga oli mugav manööverdada ja tuppa sõita. Sisekujundus oli väga kena ning korteris oli 2 vannituba - ühes dušš ja teises vann. Mõnus. WIFI oli väga hea ja nad pakkusid ka Netflixi. Telerid nii avatud elutoas kui ka magamistoas. Samuti oli kummaski ruumis õhksoojuspump. Kes reisivad külmemal ajal Napolisse, siis see on üks kriteeriume mida tasuks pakkumiste juures jälgida.

Ning nemad pakkusid ka tasuta beebi voodit. Just see viimane osutus paljude majutusasutuste juures suureks miinuseks. Enamuses kas ei pakutud üldse beebi voodit või siis lisa tasu eest.

Nädal aega meie kolmesele seltskonnale maksis 395 eurot ning selle sees on ka juba linnamaksud arvestatud.

Kui nüüd väga soovida mingeid miinuseid leida, siis meie ei saanud sõbraks korteris oleva kohvimasinaga. Napolis on ülipopulaarsed kohvimasinad nende kohvipadjakestega. No me ainult ühe korra katsetasime ja ega rohkem ei viitsinud. Kodustasime hoopis omale nurgapealse kohviku. Kus juba järgmisel hommikul küsiti kas sama mis eile. Vot sulle sisse elamist!

Igaks juhuks mainin veel ära, et seal kandis kipuvad põrandad olema plaaditud ning ilma põrandakütteta ehk võta paksud sokid või sussid kaasa.

Megaride apartment

Ilmaga meil kahjuks väga ei vedanud. Või noh, kuidas võtta. Meie ootus oli 15-18 kraadi sooja aga kahjuks pidime tunduvalt jahedamate ilmadega leppima. Alles nädala lõpuks läksid ilmad ilusaks ehk siis 18 kraadi ja päike. Üldiselt hommikud ja õhtud olid päris jahedad - täitsa talvejope ilm. Päeval kui päike välja tuli said luku lahti teha. Alles neljapäevaks tuli see ilus ja soe ilm kus oleks saanud juba ka ilma jopeta päikesekäes mõnuleda.

06.03.2022 Pühapäev
Hommikul esimese asjana otsisime lähima kohviku ja toidupoe. Õnneks neid ei pidanud väga kaugelt otsima. Meile lähimateks osutusid huvitavad brändid nagu CRAI ja CONAD.
Esimene peatus kohvi...ja esimene suurem kokkupuude kohalikega ja mis oli nende esimene küsimus: "Kas te olete Ukrainast?" Vot seda ei osanud oodata aga etteruttavalt olgu öeldud, et see sama küsimus käis meiega kaasas iga päev.
Järgmisena suundusime linnapeale jalutama...noh nii natuke jalgu sirutada ja aimu saada mis linnaga meil tegu on. Läksime ilma eesmärkideta ehk siis kuhu jalad viivad. Väga mõnus ja pikk päev kujunes sellest.

Napoli - Castel Nuovo

Alguses kulgesime mööda mereäärt ning teele jäid järgmised vaatamisväärsused:
Castel Nuovo
Palazzo Reale ja Giardini Pubblici
Castel dell`Ovo, asub väikesel saarel mis on maismaaga ühendatud.
Alates kuninglikust paleest oli tänavatel palju liikuvaid ala lastevankrile ehitatud hiina träni müüvaid "ärimehi" ja ka inimesi oli väääga palju. Osalt oli isegi sõidutee kinni pandud ja inimesed said seal rahus jalutada ja pühapäeva nautida.

Castel dell`Ovot ja maismaad ühendaval sillal olid end aga sisse seadnud rohkem nagu käsitöölised kes seal oma väikseid nikerdusi proovisid müüa.

Napoli

Värske õhk ja jalutuskäik teevad kõhu tühjaks...juhtumisi asu üks internetis soovitatud restoraniketi üks söögikohtadest meie lähedal - Sorbillo. Ja sinna me puhkepausile suundusimegi. Väga populaarne koht, et sisse sööma saada oli lausa järjekord. Aga meil oli beebi ja puudus tahtmine järtsus seista ning ka teenindaja oli väga vastutulelik selle pisikese kliendi puhul, et meid paigutati kiirelt ühte vabasse õuelauda. Mõnus.
Ja kui sa juba kord oled pizza sünnilinnas, siis minu 9 kuu vanune beebi sai ka väikse tüki. Eks need õiged maitsed tulebki maast madalast selgeks õpetada. Ja meie beebi oskas seda tükki täiega nautida.

Pizza Margherita di buffalo in Sorbillo

Kohe sealt samast üle tee algas üks suur park Villa Comunale di Napoli kuid kahjuks meil olid jõuvarud otsas ning otsustasime kodupoole minema hakata, sest sama pikk tee tuleb ju ka tagasi kõndida.

Villa Comunale di Napoli

Ah jaa, oleks peaaegu unustanud, meie lõunat valvas sõjavägi...ehk siis kohe mõne sammu kaugusel meie lauast oli suur sõjaväe auto ninge nemad valvasid tänaval korda. Arvestades üldist olukorda siis algul võttis ikka kõhedaks küll.

Napoli

Piazza del Plebiscito - üks põhilisi vaatamisväärsuseid. Seda väljakut ääristavad Palazzo Reale ja Basilica Reale Pontificia San Francesco da Paola ning kohvik Gran Caffe Gambrinus...viimase jaoks soovitan aega võtta ning kulutada see lisa raha, et ennast lasta suunata nn. kohviku taha ossa kus saad rahus laua taga seda luksust nautida. Meie aga tegime pool rehkendust - kohvi kohapeal ning maiustused kaasa.
Tellimine on seal kergelt öeldes huvitav. Eraldi kassa on kus sa ütled mida soovid ning maksad ära. Noh ja lootma peab et sinu inglise keelest ja kohalike toitude hääldusest ka õigesti aru saadakse. Kohvi saad hiljem paberilipakaga ühest letist; mingi magusa saad kohe teenindajalt kassa juures kätte ning kõrval toas on veel eriti suur ja imelise valikuga lett...hea et me seda kohe alguses ei näinud. Segadust oli meil 100ga, sest osad asjad olid neil juba otsas ja siis jälle keeled meil ei paindunud piisavalt noh ja lõpuks me maksime millegi eest ja midagi ka saime.

Gran Caffe Gambrinus

Kohe seal samas on ka 18. sajandil ehitatud ooperimaja Teatro di San Carlo, seda peetakse üheks maailma vanimaks teatriks. Teatavatel põhjustel meie isegi ei hakanud üritama endale sinna piletit hankima aga üldiselt on see tungivalt soovitatav. Kohe teatrimaja vastas asub Galleria Umberto I - kaubamaja mis väga meenutab Milano kesklinnas olevat kaubahalli.

Nüüd aga väikene kõrvalpõige laste toitude-püreede maailma. Valge kala püreed on siin ikkagi kala sordi järgi valida. Tavapäraste looma ja linnulihade juures saab poest osta ka hobuselihapüreed ja jäneseliha; samuti on olemas erinevad kaunviljalistepüreed. Minu arvates väga lahe!

Kuidas oleks ühe hobuselihapüreega?

Meie beebitoitude suveniirvalik mille koju kaasa tõime

07.03.2022 Esmaspäev
Meie tänane esimene seiklus - metrooga sõitmine...õigemini kül itaalia keelsest masinast õige pileti ostmine. Õnneks üks teenindaja oskas natuke inglise keelt ning tuli meile hea meelega appi. Meie beebi on siin südametemurdja.
3,5 eur päevapilet (buss; metroo; funikulöör)
1,10 eur 1x pilet
Esimene peatus - Toledo metroojaam. Tõsiselt ilus! Soovitan kõigile.

Toledo

Järgmine peatus - Castel Sant`Elmo ehk Vomero mägi...siin saime juba rohkem seigelda, sest see asus mäe otsas. Nii kaugele kui saime sõitsime metrooga ning edasi juba kärutasime. Hea et meil 2 lükkajat oli, need mäed võtavad võhmale.
Ah jaa, kõiki kohalikke ei tasu usaldada nad suudavad teed juhata nii et lõpetad võpsikus. Vaatamat kõigile raskustele me jõudsime ikkagi kohale ning need vaated mis sealt ülevalt linnale avanensid tasusid seda retke igati ära. Kuna seiklus sinna ülesse oli piisavalt kurnav, siis me otsustasime selles muuseumis ka sees ära käija. Noh, vaated linnale olid ka sealt ilusad aga muuseum ise jättis meid suht külmaks.

Napoli

Castel Sant`Elmo

Napoli ja Vesuuvi vulkaan

Minusugune harakas aga leidis sealt ülevalt mäe otsast kameede poekesed ja nn. käsitöö tehased. No ja üks imeline kamee rändas ka minuga sealt koju kaasa. Ei suutnud vastu panna. Olgu tõe huvides öeldud, et ma kunagi lapsepõlves sattusin ühe fake kameega kokku ning siis mulle vanaema seletas seda kameede värki ning peale seda ma teadsin, et ühel päeval ma ostan endale selle päris kamee. Noh, ja nüüd on siis ka see tehtud.

Kamee

Mäe otsast tagasi linna tulime funikulööriga.
Kogu see seiklemine oli meid järjekordselt hirmus näljaseks teinud. Sel korral soovisime sööma minna Hispaania kvartalis (Spagnoli quartieri) asuvasse Pizza Fritta da Fernanda "putkasse". Sellest kohast sain ma teada Jamie Oliveri saatest. Kahjuks see koht ei olnud avatud...ette ruttavalt olgu öeldud, et proovisime internetist leitud avamisaegade järgi ka korra hiljem tagasi tulla aga ka siis oli see kinni. Võibolla Covidi mõjutused või siis liiga vara kevadel. Meil jäigi see Pizza Fritta proovimata kuigi seda müüakse ka teistes kohtades.

Meie ootus oli eest leida selline koht. Pildid laenatud internetist.

Eest aga leidsime mõlemal korral sellise Pizza Fritta da Fernanda

Kuna nälg tahtis juba silmenägemise võtta, siis valisime suvalise avatud koha ja lootsime parimat...ja see osutus üheks parimaks lõunaks mis ma sellel reisil sõin. Vahel ka pime kana leiab tera!

Vaadake pilti ja vesistage...

See ülemine hõrgutis oli sellisest telgist pärit...uskumatu

Peale selle, et nad nii hästi süüa teevad olid nad ka meie pisikese suhtes väga toredad ja abivalmid ning soendasid talle ka kenasti piimapudeli ära.

Kõht täis ja tuju hea ning järgmine vaatamisväärsus meie nimekirjas oli Santa Chiara kompleks kuhu kuulub kirik, klooster ja muuseum. Siin tuli kohe kindlasti pilet osta ja sisse minna. Imeline koht!
Covid tõendeid on meil kontrollitud seni ainult muuseumide piletite ostmisel ja rohkem mitte. Ning loomulikult igal pool sise ruumides on maski nõue. Aga see meid ei sega.

Santa Chiara

Ees ootas meid veel üks minu kindel soov, Limoncello mini tehase tuur. Aadressi järgi kohta otsides sattusime aga endalegi ootamatult veel ka nn. Jõulualleele ehk Via San Gregorio Armeno´le. See on väga äge tänav täis miniatuurseid jõulu kompositsioone ja ehteid. Väga tore täna uudistamaks üht ainulaadset kunsti mida selliselt mujal ei eksponeerita. Väga paljud kompositsioonid ka liikusid. Meil vedas saime seda tänavat kohe 2 korda läbi jalutada. Minatuuridega vist võiks isegi rohkem kordi läbi jalutada, sest iga kord märkad ja näed midagi uut.

Via San Gregorio Armeno

Aga nüüd tagasi Limoncello juurde...

Üks väike turistikas tehas on end peitnud vanalinna. Kahjuks meie külastuse ajal olid veel karmid Covid reeglid ning tehas tuurid ei toimunud. Poeke õnneks töötas ning mina sain korraldada ristküsitluse poe müüjale, et kodus seda limoncello tegemist jälle proovida. Pood ja müüja olid väga toredad, põhimõtteliselt kõike müüdavat sai kohapeal ka degusteerida ning turistidele müüdi mini pakendis tooteid, et isegi käsipagasiga reisija saaks väikse limoncello endaga kaasa viia.

http://www.limoncellodinapoli.it/limoncello-naples/
Piazza San Gaetano 72
80138 Napoli
Pilet 3 eurot

Napoli

UH...tänane päev on olnud üli tegus ja toimekas!

08.03.2022 Teisipäev ehk Naistepäev
Tänane plaan oli külastada Pompeid aga nagu ikka selle reisiga, et inimene planeerim aga ...
Kui meie raudteejaama jõudsime saime teada et toimub suur ühistranspordijuhtide streik ning midagi ei liigu ja kui liigubki siis ei saa olla kindel, et sealt kuidagi hiljem ka tagasi saab.
Tegime omad plaanid ringi ja suundusime linnapeale jalutama ning lubasime endale ka väikest logelemist.
Need tänavad raudteejaama ümber on päris huvitavad...selline igapäeva inimeste elu.

Naples

Siinne Naistepäeva lill on Mimosa ja seda müüakse iga nurga peal täna.

Mimosa

Üldiselt on see linn suht räpane - graffiitid, prügi, väljaheite hunnikud ja tänavatel elavad/magavad inimesed igal pool. Loomulikult oli ka ilusaid grafiitisid, mida saaks lugeda kunstiteosteks ja ka puhtaid tänavaid.
Prügihunnikutega tänaval saab ka harjutud ja eriti seda nüüdsel kevadisel ajal kus kuum päike seda rämedalt haisema ei pane...aga mis saab suvel?!?!
Aga nagu öeldake, inimene harjub kõige ja nii ka meie...oma puhkuse nädala lõpuks need vedelevad prügihunnikud enam nii väga ei saganudki.

Napoli - enamasti oli käruga lihtsam mööda sõiduteed manööverdada

Kodu tänaval

Saiakesi siin linnas ikka osatakse valmistada. Aga no mis me räägime, tegu on ju Itaaliaga ning siin osatakse süüa teha...ka meie väike trip oleks vabalt võinud kanda nime "Sööme läbi Napoli", sest meil oli pikk nimekiri erinevatest toitudest mida me proovida soovisime. Enamus sai tehtud ja proovitud kuid jagub ka järgmiseks reisiks.
Nuvoletta - sai proovitud ja hea aga ei mingeid emotsioone.
(Rum) Baba - meie lemmik ja seda müüakse nn. paljalt kui ka erinevate kaunistustega
Sfogliatella (riccia) - palju erinevaid sorte ehk siis selle imelise lehttaigna sees on erinevad täidised. Meie lemmikuks oli traditsiooniline versioon ning pistaatsia.

Gay Odin´i šokolaad ja/või jäätis - nende pistaatsia jäätis on minu elu parim olnud

In Naples, chocolate is synonymous with Gay Odin. This historical patisserie was founded in the late 1800s by Isidoro Odin, a masterful confectioner who moved to Naples from the north of Italy, attracted by the vibrant cultural life the city offered at the turn of the century. Later joined by his wife Onorina Gay, Odin took to preparing the most mouth-watering chocolate sweets, and it wasn’t long before they had attracted the attention of the Neapolitan people. Today, Gay Odin has nine outlets across the city, and a few extra in Rome and Milan. But in all the locations, the many variants of chocolate pralines, bars and cakes are still handmade with the artisanal expertise so loved by Neapolitans. Among Gay Odin’s specialties are the Foreste – chunks of milk chocolate sculpted to look like wood logs – and the Vesuvio, chocolate sweets shaped after the nearby volcano.

Limoncello
Pizza Napoletana
Pizza Margherita di buffalo, sest mozzarella di bufala on siinne hitt.

Pizza Fritta (da Fernanda kui peaks vedama, loe ülevalt poolt)

Spaghetti alla puttanesca - meie selleni kahjuks ei jõudnud.

Noh, ja vist kõigi naiste MUST DO Napolis on:
L´Antica Pizzeria da Michele (filmi Eat, Pray, Love pizza) via Cesare Sersale 1/3
Seal on alati järjekord...õnneks meie korter asu 500m kaugusel. Seega meie seisime järjekorda mis müüs kaasa ja see läks imekiirelt vast 10 minutiga olid meil pizzad käes ja suundusime koju mugima. Kui ilm ilus siis saab ju kusagil kenasti ka pikniku pidada.

Selline rahvamass L´Antica Pizzeria da Michele ees

L´Antica Pizzeria da Michele menüü

L´Antica Pizzeria da Michele on seest vägagi lihtne

Apperol Spritz - ei olnud just otseselt meie nimekirjas aga seda lihtsalt pakutakse ja juuakse siin väga palju. Ühel õhtul võtsime ka meie selle ette. Hea ja värskendav. Tõeline üllatus oli aga see, ete meie tellisime 2 jooki ja maksime umbes 14 euri ning kõigepealt toodi meile lauda erinevaid suupisteid ja snäkke, see kõik kuuluvat joogi juurde. Vot see oli üllatus ja väga meeldiv üllatus.

Apperol Spritz

Siin ka üks retsept, mis väga hästi meelde jäi "3-6-9" või siis "1-2-3"

Peotäis jääd klaasi

3cl või 1 osa mullivett

6cl või 2 osa Apperol Spritzi

9cl või 3 osa kuiva vahuveini / prosecco

Kaunistuseks 1 apelsini viil

Pea raudteejaama juurest avastasime endale ühe imelise pagarikoja. Kuna 1 pilt räägib rohkem kui 1000 sõna, siis sellest siin ka ainult pildid.

Uh, ja see nende kaasa pakkimise tehnika siin Napolis on uskumatu...tõeline kunts. Kahjuks ise olen kuidagi video ära kaotanud aga Youtubis kindlasti leiab.

Cuori di Sfogliatella

Babade valik Cuori di Sfogliatella´s

Cuori di Sfogliatella

Panen siia lõppu ka 2 restorani mis mul olid nimekirjas kuid kuhu me ei jõudnud. Kui keegi on neis käinud, siis hea meelega ootaks kommentaare.

Umberto in Via Alabardieri, 30, 80121 Napoli NA, Itaalia

A family-run business first opened in 1916, Umberto has been passing on the secrets of local cuisine from generation to generation. Over the past decades, and still today, restaurant Umberto offers the classics of Naples gastronomy.

Glorizia, 1916 aadress???

A cornerstone of the wealthy Vomero neighborhood. You’ll want to try the 1916 pizza: ricotta, mozzarella, courgette flowers, artichokes, salami, and provolone del monaco.