6x Horvaatiasse ja 4x Brodaricasse

Aastaid tagasi olid minu nn Reisimise bucket listi jäänud: bussireis; rongireis ja autoreis.

Bussiga sai sõidetud Tallinnast Itaaliasse - VALUS kogemus. Not my cup of tea!

Rongiga sai ette võetud 2 erinevat reisi: 1 Moskvasse, siis kui veel see oli OK. Ja teine - Lux reis Hispaanias Camino radadel. See oli super äge! 

Esimest korda läksime autoreisile 2010 ja me avastasime Ungarit. Hommikune start muutus tol korral lõunaseks stardiks, sest viimasel minutil tuli hirm nahavahele ja läks aega enne kui autosse sai istutud.

Horvaatiasse tulime 1. korda kui poiss oli 1-aastane ehk aasta oli siis 2015. 

2015 - Istria poolsaar

2016 - Dubrovnik

2020 - Covidi aasta. Alustasime sõitu lootusega jõuda Horvaatiasse. Tol korral sai asukoht valitud Covidi kaardi järgi. Šibenik ja see maakond oli ainus valge laik ehk siis madala Covidi tasemega ja sellise suuna me võtsime ning nii ka omale koduküla leidsime. Ning nüüd me oleme kuidagi hooked.

Sellest Covidi reisist alates on meie lemmik koduküla Brodarica ning siint teeme Day-trippe teistesse kohtadesse, kuid oma koduküla ja oma koduküla rand on ikkagi PARIM meie jaoks.

Aastaid juba võrdlen teisi linnu ja randu kus vahel käime nn oma koduküla rannaga ja keegi pole vastu saanud veel. Ja me oleme omajagu siin rannikul ringi seigelnud.

Kui võrdluste juurde tulla, siis meie noormees eelistabki kividega randa. Kodu-Eesti randades muutkui meenutab meile, et liivast jalgu puhastada on palju hullem kui kivikestest.

Brodarica on väike küla kohe Šibeniku külje all. Eesti mõistes üks väga igav külake aga nende mõne aastaga on siin kõvasti ehitatud ja arendatud. Meie ranna nimi on ajas muutuv aga muidu teatakse seda Rezalište nime all. Siin on olemas kõik mida ühest rannast soovida oskan: WC; duššid; söögikohad; erinevad ranna lõbustused ja siis see kõige olulisem - SUUR varikatus mille all laste mänguplats. Miks mulle meeldib meie rand ja küla: siiani ta pole selline suur hull turismikas, nagu näiteks Pula või Split, sest meie külas pole midagi vaadata. Aga noh siin rannikuääres on neid turiste igal pool. Kuid siiski mõnusalt rahulik kulgemine lastega. No, ja see suur imeline varikatus on koht mille varjust meid leida saab. Meie oleme siin ikkagi veemõnusid nautimas, mitte oma valget nahka grillimas. Seni oleme ka alati sinna katuse varju endale koha leidnu. Ja kui vinguda tahta, siis ainus asi on see, et kohalikud suitsetavad palju ja seda ka rannas ning neid ei huvita kas läheduses on lapsi või mitte. 

Ah jaa, meie randa saab jälgida ka live webcamist.

Finatsiline pool ka...ma armastan muidu Itaaliat ja see pole saladus vist kellegile aga kahjuks mu rahakott ei kannata suvel-perega ja pikalt seal riigis puhata.

So, the next best thing - Horvaatia

Või nagu ma vahest kipun ütlema "Horvaatia on vaese inimese Itaalia". Kuid aastatega on see muutunud. Eelmisel aastal tuli Horvaatias käibele Euro ning kohe oli ka hinnatõus näha kuid sel aastal on siin veel hullem. Toidupoes on osad hinnad juba hullemad kui Eestis.

Õnneks on meil nn. oma majutus, kus perenaine kirjutab enne hooaja graafiku avamist meile ja küsib et millal ja kui kauaks me sel aastal tuleme. Nii armas lihtsalt.  

Meie koduks on Apartmani Olivette - siin on 2 korterit turistidele: 1-magamistoaga ja 2-magamistoaga. Seni oleme peatunud 1 magamistoaga korteris kuid sel aastal siis 1. korda 2-magamistoaga korteris. Super korterid koos kõige vajalikuga sealhulgas ka pesumasinad, mida neil fotodel ei ole. Randa on meil natuke üle 1 kilomeetri jalutada, aga meile see sobib, sest egas rannas peesitades neid samme muidu ju ei tuleks. Ainus miinus meie majutusel ongi vast see, et see sobib autoga reisijatele, sest suurde toidupoodi on päris mitu kilomeetrit ja meie koduküla on mõnusalt aeglane, seega vaatamisväärsuste ja muude elevust pakkuvateks tegevusteks tuleb ikkagi ringi sõita. Aga nii see meile kõige paremini sobibki. Saame rahus chillida oma kodukülarannas ja kui juba piisavalt chillitud, siis sõidame jälle kuhugi mujale linna jalutama ja sealsetesse randadesse ujuma.

Peale selle, et kohalikust keelest me mitte mõhkugi aru ei saa, tunneme me ennast siin kui kodus ja super hästi!

Ah jaa, meil on momendil siin kuumalaine, kus õue temperatuur on päeval kusagil 38 kraadi ning vee temperatuur on 25-30 kraadi vahele, olenevalt kus kohas siin rannikul see mõõdetud on. Ehk siis elu on ilus puhkajale!

2024 autoga Horvaatiasse ja Budapest

 Natuke meie selle aasta autosõidust ka... Igavuse vältimiseks oli meil sel korral tibake teine teekond valitud kui muidu. Sõitsime läbi Slovakkia ja Ungari ning tegime pikema peatuse Budapestis.

Reedel 5. juulil pakkisime kogu killavoori autosse ning sõitsime vanaisa juurde, et auto kenasti garaaži parkida. Laupäev hommikul saab selliselt kiirelt teele asuda. Kuna Tips on juba 3e aastane, siis sai päevane teekond 700 km peale venitatud. Eelmisel aastatel oli temaga isegi 500 km läbimine raske kui teele tulid ootamatud ummikud mis sõiduaja liiga pikale venitasid. Elu on õpetanud, et ummikud tuleb sisse planeerida, sest neid on omajagu. 

Sel korral polnud me Riia juurde veel jõudnud kui avastasime, et meie autol on kas ventikaga midagi või siis konditsioneeriga. Sest õhku ei tulnud ja jahutust ei olnud. Esimese Cirkle-K´s sai proovitud kaitsmete vahetust aga ka see ei töötanud. Sai ka Eesti esindusse helistatud, aga ka nemad ei osanud midagi soovitada. Otsustasime edasi sõita, sest ka enne konditsioneeride saabumist sõideti autodega soojemates kliimades. Ja küll kohapeal midagi ka leiame. Igatahes mingi hetk see süsteem otsustas siiski tööle hakata. Uh, vedas. Ja siis jälle mingi hetk ta jonnis jälle meiega. Ning siis hakkas jälle tööle. Eks näis kuidas sellega läheb aga edasi me igatahes sõidame.

Tavaliselt kõige valusam sõit on alati olnud Leedu oma 70km kiirusepiiranguga ristmikel ja nende keskmisekiiruse mõõtmise tsoonidega. Sel aastal aga vist saab selle koha endale Slovakkia - kehvad teeolud ja kui mäest alla tulid siis siis ootamatud 50km märgid. Korralikku kiirteed saime sõita jupiti ning väga vähe. Ei tea kas Google tegi meile lihtsalt lõbusama marsruuti, momendil pole viitsimist asja uurida. Aga tunne on, et seda teemaksu selliste teede eest küll rohkem tasuda ei sooviks.

1. öö möödus meie vanas heas ja tuttavas Augustowi lähedal teeäärses kohas nimega Abro. See lastega peredele eriti tore kohake, sest õues on suur mängnurk ja ka toas on väike mängunurgake. Õhtul on köök avatud 22ni ehk siis ka hilisema saabumise puhul jõuad veel õhtusöögi tellida. Hommikusöögi valikust leiab igaüks endale midagi. Esimest korda meie siinsete peatumiste ajaloos saime me õhtustada kui ka hommikust süüa õues, sest nii ilus ilm oli. MÕNUS!!! Miinuseks selle koha puhul on olematu või väga nõrk WIFI. Kui me autoga parklasse keerasime, siis noormess juba tagaistmelt vangutas pead ja oigas, et see ju olematu WIFIga koht.

2. öö oli meil Bookingu kaudu pandud Poola ja Slovakkia piiri äärde -  Zajazd Chyżne . Piir asus kiviviske kaugusel. Meie üllatuseks oli see teeäärses tanklas. Või õigemini siis tankla taga ja seal oli suur TIR parkla ning veel üht-teist huvitavat. Majutuskoht oli suutnud luua väga armsa ja õdusa nurgakese, kus oli õues suur laste mänguväljak, mini zoo, väli tennise ja võrkpalli plats jne. Kuna teepeal saime korralikult vihma, siis olid ka siin kõik kohad märjad ehk siis lapsed õues mängida ei saanud. Õnneks avastasime restoranist suure ja toreda mängunurga. Seega meil läks väga hästi ja lapsed said ikkagi piisavalt rahmeldada enne magamaminekut. Ja hommikusöök, see oli lihtsalt uskumatu. Mina üldiselt ei ole keedetud maasikamoosi austaja aga see moos mis seal pakuti oli lihtsalt uskumatult hea. Hiljem selgus, et nad keedavad selle moosi ise. Nämm-Nämm. WIFI oli super ja meie poiss oli õnnelik. Aga hommikuga oli meil kiire, sest olime saanud telefoni SMSga tormihoiatused ning soovisime enne tormi saabumist sealt kadunud olla.

Tankla juures ööbimisel oli ka 1 hea asi, saime kerge vaevaga Slovakkia teemaksu tasutud 70 zlotti. Kahjuks pidime 10-päevase pileti ostma, sest momendil oli see miinimum aeg. Teenindaja ütles, et kuu aja pärast peaks tulema ka võimalus 1-päeva pilet osta.

Torm sai meid Slovakkias lõuna paiku kätte aga õnneks ei midagi hullu. Aga igaks juhuks keerasime esimesse kaubanduskeskuse parklasse ning läksime poodidesse. Sattusime toredasse TEDi nimelisse poodi kus Hiina kila-kola müüdi ja meie printsess sealt endale kingitusi kokku valis. Õnneks kõik meisterdamise asjad seal ikka väga hea hinnaga. Mina sain sealt endale uue telefoni ümbrise millel mõnus pikk rihm taga, et saab risti üle nagu käekoti panna. Väga mugav käru lükata ja siis kiiresti kaarti vaadata või pilti teha. Budapestis sai see juba korralikult proovile pandud.

Ungari teemaks ka 10-päeva miinimum diislile ...

3. ja ka 4. öö Novotel Budapest City

Budapestis oli vihma tõenäosus 1% ja see 1% sattus just sellele ajale kui ma hotelli ees parklast autost asju otsima läksin. Ma sain hetkega läbimärjaks nagu oleks koos riietega basseini hüpanud. Sama kiirelt kui see vihm oli tulnud ei kusagilt oli see ka kadunud ja teed kuivanud.

See hotell sai meil valitud basseini ja parkimise tõttu. Nimepudinad ei ole oodatud enamustes termides mis neil selles linnas pakkuda on. Bassein oli väga väike selle hotelli kohta, aga oli. Seal oli ka 1 soome saun ja 1 külm (äkki oli katki või oligi nii mõeldud) soolaruum ja see oligi kõik. Eestlasena olen äkki liiga ära hellitatud mõnusate SPAdega?! 🤔

Elu suurlinnas ja suurlinna hotellis on ikka midagi muud kui meie väikses konnatiigis. See hotell oli uskumatult busy. Ja noh, hommikusöögil olid inimesed nagu hakkiparv toidukallal. Valik oli lai, iseasi kas sul õnnestus ka natuke seda proovida. Lapsed tõmbasid esialgu kivikujuks selle melu peale ning arvasid, et nad ei soovigi süüa. Õnneks teiseks hommikuks olid nad juba kosunud.

Aga meie päevast Budapestis ikka kaa...

Algatuseks sammusime metroosse, kus lunastasime päevapileti perele 5000 HUF´i eest. See sisaldab 24h sõitu viiele inimesele. Suurepäarane ost, sest ei pidanud lugema kuhu kui palju pileteid vaja jne. Sõitsime kui vaja ja jalutasime kui saime.

1. vaatamisväärsus mida lastele tutvustasime - Ungari Parlamendi hoone ehk siis suur loss nagu lapsed seda kutsusid.

2. Võtsime nr. 2 trammi, mille liin on väga mõnusalt tehtud ning sellega näeb paljusid ilusaid vaateid Budapestis. Nagu tasuta versioon Hop-on-Hop-offi.

3. Budapesti keskturg, all korrusel kõik ungaripärane toidukraam ja teisel korrusel suveniirid. Minu suureks üllatuseks, ei suutnud ma sealt struudlimüüjat leida. 

4. Edasi suundusime juba laste lõbustusi otsima: Museum of Sweets and Selfies No. 2. (nr 2 seetõttu, et kesklinnas on ka nr. 1) Suurepärane koht, lastel oli lõbu ja nalja palju. Pilet perele oli umbes 40 euri.

5. Järgmisena läksime laste vabaõhu SPAsse - Palatinus Bath, vot see oli super lux ja meeletult suur koht. Sinna läheks kohe tagasigi, sest meil õnnestus ainult väike osa seal läbi käija. Ka see pilet meie perele maksis u. 40 euri. Ning kuna momendil on ka Budapestis kuumalaine, siis see SPA on 1h võrra kauem lahti ehk kuni 20:00ni. Meie suht viimase ajani seal olimegi ning siis suundusime oma hotelli tagasi. 

Palatinus Bath

Viimane sõidupäev meie Horvaatia koju kulges rahulikult. Teed olid head. Ainult Zagrebi juures oli ummik ning kaart viis meid läbi Zagrebi äärelinna. Seega sinna kaotasime aega. Ka Horvaatias sajab vihma ning kui sajab siis ohtralt ja kiirteed muutuvad libedaks. Kui seni pole ma väga mõistnud neid sisse freesitud triipe kiirteedel käänulistel laskumistel mis raputavad autot korralikult, siis vihmaga pole neid üldse tunda. Nähtavusest me ei räägigi. Kui Zagrebi juures oli 39 kraadi sooja, siis teepeal vihmaga langes see 22 kraadini. Uskumatu. Ja kui siia Šibeniku kanti saime juba, siis kõik tundus kuidagi kodune ja mõnus. Teistest läbitud riikidest erineb Horvaatia teemaksu süsteem, siin on kioskid ja üldiselt ka inimesed kus siis tasuda saad oma maksud. Õhtuti ja kõrvalisematel mahasõitudel on ka nn. iseteenindus ja seal on ainult viipekaardiga maksmise võimalus. Meile maksis nn koju jõudmine 28,50 EURi. Maksime kahes osas, sest Zagrebi ümbruses on kiirteed tasuta.

                                                                PUHKUS ALAKU!!!

P.S. Pildid lisan kunagi hiljem