24h in Dresden

 Alustuseks natuke vingumist...Eestist on nii kohutavalt raske välja saada. Mul oli valida kas sõita hommikul varavalges ehk ärgata enne kella 04. Või siis õhtul aga siis saabud Dresdenisse alles peale südaööd. Ja mitte ühtegi vahepealset varianti ei olnud. Aga see selleks.

Dresdeni lühikirjeldus...roheline, väga sõbralik ja 1000 muuseumiga rahulik linnake

Hotellist sain ma kenasti linnakaardi ja siis suundusin trammi peale. Pileteid saab lihtsasti osta nii väljas asuvatest piletiautomaatidest kui ka trammi keskel asuvad väiksed piletiautomaadid. Seega imelihtne. 1 pilet mis kestis 1h maksis 3,40 ning päevapilet oli 9 EURi. 

Momendil on 1 suur sild kesklinnas remondis ning sellega seoses on vist osad ühistranspordimarsruudid tibake muutunud. Igatahes mulle soovitatud trammi nr mind kül õigesse kohta ei viinud. Sain sellest ise suhteliselt kiiresti aru ning Suure aia/pargi juures tulin trammilt maha ning jalutasin ühe peatuse tagasi, et trammi vahetada. Aga tänu sellel eksimusele jäi mulle silma VW klaasist tehas, mis otseloomulikult minus suurt huvi äratas. Jätsin meelde ning õhtul hotellis teen väikse Googeldamise.

Hetkepärast olingi nn. vanalinnas ja sai rahulikult jalutada ja imetleda linna. Miks ma ütlesin et niinimetatud vanalinnas, sest 2.Maailma Sõja ajal see linn tehti maatasa ning mis puruks ei pommitatud, siis see põles nagu oleks põrgusse sattunud. Seega kõik need imelised liivakivist "vanad" majad on tegelikkuses alles hiljuti üles ehitatud. 

Üks suuri TOP 10 vaatamisväärsuseid on Frauenkirche. Tõesti ilus aga mulle jäi kuidagi väheks sellest. Eks vist peale Rooma ja Trondheimi Nidorase katedraali külastusi jääbki paljudes kirikutes kuidagi midagi puudu minu jaoks. 

Aga siis jõudsin ma Lossiplatsile ja vot see oli imeline. Kõik sealne ümbrus oli väga ilus. 

Kuna õues oli suht jahe, siis otsustasin õnne proovida Ooperimaja külastusega. Kahjuks aga inglise keelseid tuure sel hetkel enam ühtegi pakkuda ei olnud aga just oli algamas saksa keelne tuur ning ma sain sellega kenasti liituda. Ning kuna ma niiöelda pidin leppima saksa keelse tuuriga, siis ma sain pildistamiseks mõeldud lisapileti kingituseks kaasa. Uskumatult tore teenindus oli. Ja siis saabus järgmine uskumatu asi, ma sain saksa keelsest giidist isegi osaliselt aru. 

Semperoper, sai oma nime arhitekti järgi kes kunagi esimese versiooni sellest teatrist tegi. Kahjuks esimene tearihoone, mis oli kujundatud Itaalia renesansi stiilis, põles maha 3 aastat peale selle valmimist. Koheselt aga ehitati see uuesti üles sama arhitekti aga natuke uuemate plaanide järgi. See hoone aga leidis oma lõpu 2. Maailma Sõjas. Uuesti hakati teatrit üles ehitama 1977 ning valmis sai ta 1985. Samasse ajajärku jäävad ka teiste imeliste hoonete taastamine/ülesehitamine. Huvitavaks tegi selle teatri ka sisekujundus. Ka sellega on nn. teatrit tehtud. Imetled imelist tammepannoodega koridori või marmor põrandaid ja siis saad teada, et kõik on tegelikkuses võlts ehk immitatsioon. Ja kui see väljaöeldud alles siis hakkad seda ka ise nägema. Samuti ka vestibüülis asuvad marmorsambad on ainult illusioonilt marmor. Suur saal on imeline ning meie külastuse ajal sätiti seda õhtuseks kontserdiks valmis. Laes oli imeline lühter ning minu suureks üllatuseks oli lava kohal kell. Viimane vist meestele, kes kohusetundest on oma naisi saatma tulnud :-D Väidetavalt mingi kuningas oli selle lasknud sinna panna, sest mehed muutkui klõpsisid oma uurikelladega, et aega vaadata. See vist kehtib tänapäeval ka, sest tänasel päeval suurem enamus vaatab kella oma mobiiltelefonist ning selle valgusega segab teisi.

Minu lemmik koht oli Zwinger. Kahjuks seal toimusid suured remonttööd, aga ikkagi oli see lihtsalt imeline.

Järgmisel hommikul suundusin Ajaloolisse Green Vault (on olemas ka Uus Green Vault, seega peab õige valima mida külastada) 16 EUR koos audiogiidiga. Sissepääs on kellaajaline aga kuna mina külastasin keset nädalat ja veel ka nn off-seasonil siiski, siis läksin kohale ja sain 30 minuti pärast sisse. Sisse pääseb läbi õhukoridori, ehk siis vahepeal olen kahe klaasuksevahel kinni. Ruumid on imeliselt uhked ja väljapanek on suursugune. Otseloomulikult minu lemmiktoaks sai juveelide väljapanek. See on kusjuures sama muuseum kuhu 2019. aastal sissemurti ning suur osa deemante varastati. Isegi mina mäletasin seda uudist. Tore oli kohapeal tõdeda, et nad on vahepeal osa varastatud kraamist ka tagasi saanud.

Järgmisena suundusin aga VW Home of ID (inglise keelne tuuripilet 9 EUR) ehk siis see sama VW klaasist tehas. Mul hullult vedas, just mõni hetk tagasi oli alanud inglise keelne ekskursioon selles uhkes tehases ning ma sain selle grupiga veel kenasti liituda. Väga tore oli nende koosteliini kõrval jalutada ning erinevaid roboteid töös näha. Kahjuks just sel hetkel oli ka lõunapaus algamas, seega enamuses olid töötajad juba suundunud või suundumas lõunale, seega kõik jäi väga vaikseks ja seisma. Super kogemus ja kui mul oleks poeg kaasas olnud, siis talle oleks see vist eriliselt meeldinud. Internetist sain teada, et neil on olemas ka pakett kus sa saad tootmises osaleda koos kogenud töötajaga. Vot see oleks imeline asi poistele tutvustamiseks - saad päris autot ehitada. Sees ei tohtinud ühtegi fotot teha, seega leidsin internetist ühe suurepärase video, mis kõik kenasti edasi annab.

Ja ongi aeg tagasi lennujaama suunduda ning alustada koduteed!