Mari reisi- ja fotoblogi

 Jätsin poisid koju ning suundusin üksinda tagasi Dubrovnikusse, et ikka oma soov täita ning jalutada linnamüüril. Plaan oli bussiga linna, kiire ring müüril ning siis paadiga tagasi ning liitud oma kallitega mererannas. See oli PLAAN!!! Alustuseks bussi millega Dubrovnikusse sõita soovisin ei tulnud. Graafikust leidsin et kohe varsti peaks tulema järgmine buss mis teeb kül väikse jõnksaka sisse aga lõpuks ikka Dubrovnikusse viib. Ka seda ei tulnud. Tundub et olen ikka lõunamaale sattunud, graafikud on ainult rumalatele turistidele. Lõpuks tuli järgmine nr. 10 buss ning sellega sain linna. Uh. Ilma lapsevankrita on mööda treppe käija päris mugav. Ja nii ma linna jõudsin ja kohe piletisabasse seisma jooksin. Järjekord oli suhteliselt pikk, minu õnneks liikus see päris kiirelt. Pilet 120kn. Laste pilet oleks olnud vist 60 kn. Olen KOHAL - pääsesin ikkagi müüridele kõndima! Müüril on liiklus ühesuunaline, lõpuks jõuad alguspunkti tagasi kui varem maha minna ei otsusta. Treppid...

Dubrovnikusse sõitsime bussiga - pilet 18kn ehk u. 2,50 eurot ja lapsed tasuta. Teekonna pikkus umbes 12 km. Meie majutuse peremees soovitas linna bussiga minna, sest parkimiskoha otsimine võtab aega ning võib linnast päris kaugele jääda ning pidi ka väga kallis olema. Bussipeatus vanalinna oli jällegi maantee ääres ning ilma ülekäigurajata - uh, tuli jälle üle joosta. Hunnikus treppe allamäge ning oledki peaaegu vanalinnas. Õnneks on ka vastavad liiklusmärgid siin Kindlustatud vanalinna sisenesime Pile väravat kaudu ning kohe oledki Onofrio suure fontääni juures. Mina jooksin korraks Frantsiskaani kloostri juures asuvast vanast apteegist läbi, mis tegutseb alates 1317. aastast. Minu jaoks see ei olnud midagi erilist, sest Tallinnas ju vana Raeapteek mis 15 sajandi algusest pärit. Liikusime mööda Stradun (Placa) tänavat pidi edasi ja kiikasime mehega kordamööda ka kõrvaltänavatesse. See kaunis ja lai tänav lõppes ilusa Lodžaväljakuga. Sealt edasi suundusime katedraali ja va...