Mari reisi- ja fotoblogi

 Natuke meie selle aasta autosõidust ka... Igavuse vältimiseks oli meil sel korral tibake teine teekond valitud kui muidu. Sõitsime läbi Slovakkia ja Ungari ning tegime pikema peatuse Budapestis. Reedel 5. juulil pakkisime kogu killavoori autosse ning sõitsime vanaisa juurde, et auto kenasti garaaži parkida. Laupäev hommikul saab selliselt kiirelt teele asuda. Kuna Tips on juba 3e aastane, siis sai päevane teekond 700 km peale venitatud. Eelmisel aastatel oli temaga isegi 500 km läbimine raske kui teele tulid ootamatud ummikud mis sõiduaja liiga pikale venitasid. Elu on õpetanud, et ummikud tuleb sisse planeerida, sest neid on omajagu.  Sel korral polnud me Riia juurde veel jõudnud kui avastasime, et meie autol on kas ventikaga midagi või siis konditsioneeriga. Sest õhku ei tulnud ja jahutust ei olnud. Esimese Cirkle-K´s sai proovitud kaitsmete vahetust aga ka see ei töötanud. Sai ka Eesti esindusse helistatud, aga ka nemad ei osanud midagi soovitada. Otsustasime edasi sõita, ...

 Nüüd on aeg kokku võtta autosõidukogemus Itaalias. Itaalased on HULLUD! See on siis lühikokkuvõte. Üldiselt nad ei pea ühestki liiklusmärgist kinni, kihutavad kuidas jaksavad ning selline uus asi nagu autoga trügimine on ka nüüd siis ära nähtud. No ja signaali peab andma kogu aeg ja ikka südamest, ükskõik siis mis selle põhjuseks on. Kui kõrvalistele mägiteedele sattusime, sellised kus on need möödalaskmise taskud ehk siis kahesuunaline liiklus ühe raja peal, no vot siis kurvides lasime ka meie signaali ikka südamest. Selle nalja õppisime juba eelneval reisil Amalfis ära, et kui lähed kitsal teel pimekurvi, siis annad signaali, et teised teaksid et sa oled nüüd sealt tulemas. Tipptunni liiklus ja ringtee või õigemini oli see totaalne sasipundar mis liikus. Ei olnud ühtegi rida selgesti aru saada. Kõik trügisid kuidagi ja kuhugi. Vot see võttis ka mu sõbranna roolitaga värisema, ta ainult korrutas "Go with the flow. Go with the flow." Siis teatas, et saagu mis saab aga me nüü...