Cavtat

Cavtat

Nagu meil juba kombeks sel reisil, ka siia linna me sõitsime liinibussiga. Lihtne, kiire ja mugav.
Ega seda teed poleks ma ise tahtnud autoga sõita kaa - nagu enamusi siinsetest teedest.

Linnake ise on väga väike, vaikne ja armas. Võrreldes Dubrovnikuga võiks lausa uniseks linnakeseks selle nimetada.

Linna keskel asub jahisadam kuhu oli randunud üks uhkem jaht kui teine. Silmailu igatahes jagus.

Cavtat

Selle paadiga ma sõidaks küll. Cavtat.

Samas rannas asusid söögikohad ja ka väike turuke.
Meie liikusime edasi väiksele jalutuskäigule mööda rannaäärset promenaadi, mis asus merest juppike kõrgemal.

Cavtat

Siinkandis ei paista ilusat randa olevat. Inimesed ikka ühe või teise kivi nurga peal päikestvõtmas.

Pöördusime tagasi linna kus olime ainsat randa kohanud, et natuke ennast jahutada ning veemõnusid nautida.
Betoon plaadil päevitustoolidel inimesed reas nagu silgud tünnis aga mis sa teed kui muud võimalus pole.
Vette minekuks panime ka sussid jalga sest natuke eemal olime neid toredaid meresiile vaadelnud ning ei tahtnud riskida et ühele otsa astume.

Cavtati rand

Peale väikest supplust jalutasime teisele poole lahesoppi.

Cavtat

Cavtat

Ja oligi linnale tiir peale tehtud.
Nüüd sööma - aga sellega läks nii nagu ikka viimasel ajal, meie pisike protesteeris piisavalt palju et pidime leppima turult ostetud ja pestud puuviljadega ning poest haaratud pizzalõiguga.
Peale väikest piknikku suundusime sadamasse ning sõitsime paadiga koju tagasi - Mlini.
Pisike nautis paadisõitu täiega ning jäi jälle sülle magama.

Mlini

Kuna pisike magas magusasti, siis meie kasutasime võimalust kodurannas restorani külastada.
Neil oli väga hea lõunapakkumine.

Jammi