laupäev, 8. september 2018

Germaloga Mustale mäele!

Sel korral viis reisikirg meid Montenegrosse ning seda koos Germaloga. Reisi algus oli kohutav, sest kogunemine lennujaamas oli juba kell 03:30 ehk siis magada sel ööl väga ei saanud. Aga see eest oli see minu selle aasta esimene lennureis mis läks õigel ajal välja ning ilma probleemideta - asi seegi!

1. Laupäev 
Esimeseks vaatamisväärsusek ja peatuspaigaks oli vaateplatvorm kus kohast sai imetleda Sveti Stefani poolsaart. See poolsaar on vast ka kõige kuulsam vaatamisväärsus mida kõik Montenegro turistid on näinud. Saarele tavaturist minna ei saa kuna see kuulub 5 tärni hotellile ning saarele saavad ainult hotelli külalised.
Sveti Stefan

Järgmine peatus: umbes 2500 aastat vana Budva linn - heal lapsel on mitu nime ning Budvat kutsutakse ka Montenegro Ibizaks või Miamiks. Budvas on armas müüriga ümbritsetud vanalinn, rannad ja ööelu - kõik mida ühelt puhkuselt vajad.Tegime väikese jalutuskäigu vanalinnas koos giidiga ning vaatasime ära paar linnaplatsi ning 3 kirikut mis kõik asusid ühe platsi ääres. 
Nimetan siinkohal ka need 3 kirikut ära:   
*Püha Ivanni kirik ehk St. Ivan - 17 sajandist   
*Püha Maria kirik ehk Santa Maria in Punta kusagil 840 aastast   
*Holy Trinity kirik aastast 1804.
Edasi jalutasime juba omal käel ning sõime ka väga hilise hommikusöögi. Hinnad on Montenegros soodsamad kui Eestis. Näiteks tass musta kohvi maksab 1 eur. Kohe linnamüüri kõrvalt ja mereäärest algab armas jalgtee mis jääb mere ja kaljuseina vahele ning mida mööda saab armsasse kuid rahvast täis randa. Rand ei olnud meie eesmärk aga jalutuskäik ja vaated Budva vanalinnale oli suurepärased. Selle tee ääres oli ka üks Budva kauneid skulptuure, mida kujutatakse paljudel kohapeal müüdavatel suveniiridel. Fotodelt saad teada mille või kelle kujuga tegu on. 

Budva

Budva
Budva













Peale lõunat sõitsime Tivatisse ning saime oma hotelli sisse kolida. Järgmise nädala veedame 4tärni hotellis nimega Magnolija. Hotell oli suurepärane - puhas, ilus, suur tuba, külkapp, konditsioneer. Ainus negatiivne asi kogu kompleksis oli nende lift. See oli sama pisike kui meie nõukaaegsetes korterelamutes ning seda oli ainult 1 ja seegi tegi sellist häält et kohe läheb rikki ning nõrgemanärvilised ei julgend peale ühte sõitu sellega rohkem sõitagi. Etteruttavalt võin öelda, et see lifti nime kandev jukerdis läksgi katki ja sedagi korduvalt.
Osa meie reisigrupist oli hotellis Villa Royal - seal olid toad nagu tikutopsid ning osad toidud hommikusöögil olla vanaks läinud ja hallitanud.


Hotel Magnolija ehk meie kodu selleks nädalaks
Hotel Magnolja - meie tuba kus tegelikult asub veel ka kööginurk
Nikšicko - kohalik ja täitsa hea õlu

2. Pühapäev


Perast - Our Lady of the Rocks
Meie tänane marsruut
Sellise praamiga sai päris mitu korda edasi-tagasi sõidetud

Pühapäeva hommikut alustasime Perasti lähistel Kotori lahes asuva saarekese külastusega. Tegelikult asub kõrvuti seal 2 väikest saarekest kuid vaid 1 on turistidele avatud, sest teisel saarel asub Püha Jüri benediktiiniklooster koos kunagise kohalike aadlike kalmistuga. 
Meie külastasime saarekest kus asub Rooma katolik kirik Our Lady of the Rocks. 
Saar ise on inimtekkeline ehk tehislik. Legendi kohaselt leidsid meremehed 15 sajandil kividelt ikooni Madonna lapsega ning peale seda hakati peale igat edukat merereisi sinna kive viskama või lausa vanu laevu/paate mis täidetud kividega. Lõpuks kerkis saar kõigist nendest merre visatud kividest. Isegi tänapäeval 22. juulil toimub festival kus merre visatakse kive. 
Kirikus asub ka väike meremuuseum mida väikse lisa raha eest saime uudistada. Meie õnneks saabusime saarekesele hommikul, sest mida minut edasi seda rohkem turiste sinna saabus ning kirikusse sissesaamine oli tõeline giidide vaheline rebimine.
Montenegros peab alati kohalik giid kaasas olema, seda ka meil ning nemad organiseerivad ning peavad läbirääkimisi. Saare on pisike ja kirik veel pisem, seega sisse saab väikestes gruppides...meie pidime ootama vaid 30 minutit. Oligi hea võimalus saarekesele tiir peale teha ning taamal asuvat Perasti linnakese vaateid nautida.
Peale saarekese külastust saime 30 minutit vaba aega et teha väike jalutuskäik Perasti baroklinnakeses.
Teel Our Lady of the Rocks´ile
Our Lady of the Rocks
Our Lady of the Rocks - ikoon Madonna lapsega
Perast
Perast
Perast

Edasi suundusime Kotorisse - imeline keskaegne kindluslinnake. Seda külastasin ainult mina ning minu kallis kaasa suundus hoopis Kotori lahte ujuma ning rannamõnusid nautima.
Kotori vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandisse ning on kuulus oma meresõitjate poolest. Mina kül ei tea mitte ühtegi kuulsat Montenegrolast, veel vähem kuulsaid meresõitjaid sellest riigist. Aga see selleks.
Nautisime ilusaid hooneid, kirikuid ja väljakuid. Meie reisiplaanis olid ka villad kuid neid me esialgu ei märganud, aga giid tuli appi. Nimelt ilusad vanaaegsed suured hooned-elumajad vanalinnas olid omal ajal villa nimega ehk siis hoopis midagi muud kui meie ette kujutasime.
Vanalinn on ümbritsetud müüriga ning mäkke tõuseb 4,5 km pikkune sakiline linnamüür veel edasigi...tugevamad ronisid sinna ka. Mina piirdusin madalama osaga ning mägesid ei vallutanud, sest siin madalamas osaski oli väga palju vaadata ja nautida ning meil oli vaba aeg piiratud...3,5 tundi. Giid ennustas et müüri külastus ise võib võtta umbes 1,5 tundi ning on suht libe ja konarlik.

Üks linna sümboleid on kass ning hulkuvaid kasse on palju, sest kõik poekesed ja inimesed toidavad neid. Aga sellel on ka väga loogiline seletus - omal ajal päästsid kassid linna katkust ning seda mäletatakse senini.
Kehakinnituseks valisime 12 sajandi katedraali kõrval asuva kauni ja inimrohke söögikoha kuid sel korral tuli toidus ja teeninduses pettuda, isegi kohvi oli vastik.


Vaade Kotor´ile
Näide Kotor´is asuvatest villadest
Kotor. Ühest sisehoovist leidsime ka Lenini.

Kotor
Punased Kotor´i katused

Kotor´i linnamüür

Kotor

Kotor
Pulmapidu Kotor´is

Suveniiripoes/ateljees - Kotor

Natuke hindadest ka...kuid neisse tuleb väga skeptiliselt suhtuda, sest  hinnad muutuvad siin kiiresti. Tegu ju ikkagi ühe väga kiirelt areneva turismipiirkonnaga. 
Paadireis saarekesele ja tagasi + kirik/meremuuseumi külastus umbes 7 eurot/inimene.
Suur turistide huvi on toonud ka linnamaksud...Kotoris oli see 1 euro, kuid selle eest saime ka linnakaardid.
Kotori katedraal 3 €; jalutuskäik Kotori linna kohal paikneval linnamüüril 8 €.


3. Esmaspäev
Kugustest vaadatuna ongi tegu Mustade Mägedega - Montenegro
Ostrogi klooster

Tänane päev saab olema pikk sest sõidame Ostrogi kloostrisse mis asub mõnetunnise sõidu kaugusel kõrgel mäeahelikus!
Ostrogi klooster on Montenegro tuntuim palverännupaik. Aeg-ajalt on klooster kaetud pilve- ja udulooriga ning annab sellega kogu kompleksile eriliselt müstilise aura. Siinne Dajbabe kloosterkirik on ehitatud looduslikku koopasse. Ning seda kompleksi peavad pühaks nii moslemid, katoliiklased kui ka õigeusulised.
Kindlasti võta endaga kaasa hügeenitarbeid annetamiseks, sest klooster jagab neid palveränduritele! Mina ostsin eelmisel õhtul mõned seebid endaga kaasa. Osad võtsid hotelli minitooted kaasa...meil pole vahet kuid neile inimestele on see väga oluline.
Annetuskorv Ostrogi kloostris

Germalo oskab inimesi hinnata...nimelt meie suured bussid peatusid jalamil asuva suure söögikoha juures ning lisaraha (5 eurot) eest telliti meile kohalikud väikebussid vastu, mis viisid meid ülesse kloostri juurde.
Need 9 serpentiini olid piisavalt hullud ...ma ei kujuta ette kuidas suured bussid seal veel sõidavad. Sest ametlik parkla klosstrisse minejatele ja bussidele asus tunduvalt kõrgemal. Igatahes oli meil paaril kurvil piisavalt nikerdamist ja tagurdamist et kenasti välja pöörata. Ja bussid olid ka vastavad...sellised kilisevad ja kolisevad aastast 1965 ning hääl mida nad tegid...
UHhhhh
Klooster ise oli aga kaunis ja vaated ilusad. Tasus seda kadalippu läbida küll.
Tagasi alla oma bussi juurde jõudes ootas meid imeline lõuna ning tagasitee hotelli võis alata.

4.Teisipäev
Meie esimene vaba päev, et nautida rannamõnusid! 2 tooli + vari = 15 euri meie juures, kaugemal pidid saama 10 eest. Kuna mina suur rannataja ei ole, siis nendega jändama ei hakka. Väike osa meie seltskonnast oli ka Palma hotelli majutatud...üks vana meie hotellist oli lihtsalt julge ning marssis Palma randa sisse. Teenindaja küsis Palma ning onuke kordas Palma-Palma ja nagu imeväel toodi rätikud, avati vari ning pandi onuke toolile pikali. 

Aga kaua sa ikka seal rannas beezitad - tuleb ikka midagi ette võtta. Mõeldud tehtud - peale lõunat tellisime takso ja sõitsime Kotorisse. Taksosõit Tivatist Kotorisse maksab 10-20 euri olenevalt liiklusest. Meil õnnestus 15 euriga hakkama saada.

Eesmärk oli natuke suveniire shopata, jalutada ning õhtusööki nautida. Ning seda kõike seal ka sai.
Alustuseks...peatus takso kohe linnamüüri sees tegutseva turu ees. Mõnus. Saime kohalikku toidukraami meikkda ning üht-teist kaasagi osta. Meie ostud: mesi pähklitega; vinnutatud sink; kohalikku juustu veni juurde. Meil on hotellitoas külmkapp, seega toidukraami saab vabalt osta.

Turul - kohalik juust

Teepeale jäi üks väga äge ehete salong-töökoda; Horvaatia kleidikauplus ning suveniirikauplus kus müüakse Eestis valmistatud tooteid.

Montenegro suveniirid Made in Estonia

Kuna olen parandamatu kleidi-hoolik, siis sai vist kaupluse kõik kleidid endale selga proovitud ning 3tk ka ära ostetud. Ainus kurb lugu selle ostu juures oli see, et täna oli ainult -30% hinnad ja paar päeva tagasi kui seda linna külastasime oli -50%...nuuks.
Kleidi ise on jumalikud ning minu lemmik - mereteemalised. Etteruttavalt võin öelda, et Eestis müüakse neid ka ühes väikses ja tundmatus poekeses...juhtusin samadele kleitidele otsa sügisesel Ilumessil.
http://www.blu.com.hr/en?

Blu ja imelised Horvaatia mereteemalised kleidid

Peale shoppingut on vaja keha kinnitada...sel korral valisime sinimerekarpe pakkuva koha mis juba eelmisel Kotoris käigul meil silma jäi. 
Siin riigis hinnad muutuvad kogu aeg. Menüüs oli pakkumine karbid+friikad+vein=10 eurot
aga kui maksmisek läks tuli välja et menüüs oli "vana hind" ning nüüd on hinnaks 12 eurot, selle tõestuseks näidati üht teist menüüd kus pastakaga oli kilel püütud isegi parandust teha. Ahahaaa. No maksime nende uue hinnaga toidud ära ja jotsi jätsime endale.

Mmmmm...imeline õhtusöök Kotor´is

Peale kehakinnitust otsustasime tutvuda vanalinna müürist väljaspool oleva linnaga kaa. Sattusime Kamelia nimelise ostukeskuse juurde - otsustasime 15 minutiks seda keskust ka seespoolt vaadata ...juhuuu.... esimene päris mänguasjapood hakkas silma. Kodus ootab ju pisike kingitust. Leidsime toredad robotikomplektid.

5. Kolmapäev
Uh...täna saab olema natuke keeruline päev. Njeguši ja Cetinje.
Montenegros pidavat olema ütelus, et kui sa pole Cetinjes käinud siis sa pole ka Montenegros käinud. Seega alustame oma päeva sõiduga Cetinjesse - Montenegro ajaloolosse pealinna.
Cetinjes klooster oli ajalooliselt riigi piiskoppide valitsemispaigaks ning seda on korduvalt maha lammutatud ja üles ehitatud. Ning üldiselt on see klooster suletud rahvale st. turistidele. Isegi meie giidi suureks üllatuseks oli see klooster osaliselt avatud ning meil õnnestus isegi sisse piiluda.

Cetinje klooster

Cetinje klooster

Kloostri vahetus läheduses oli muuseum mille nime olen kahjuks unustanud aga nende põhi eksponaadiks oli Montenegro makett, tõeliselt hea ülevaade milline mägine riik ja piirkond see on. Pileti hinnaks oli vist 2 euri. Hea oleks kui giid või kohalik muuseumi töötaja oma led-lambikesega väikse ekskursiooni maketil korraldab et väheke aimu saada kus midagi asub. Seda maketti vaadates sündis minu otsus loobuda Durmitori Rahvusparki sõidust.
Edasi suundusime linnapeale jalutama, ega väga palju siin just vaadata ole aga ikkagi tore väike jalutuskäik siin rahulikus linnakeses.
Kohaliku keskväljaku lähedal on Soovide kave, mis on ehitatud vana allika kohale ning sees on pühaku nägu.

Montenegro makett
Cetinje
Tühjus valitseb Cetinje peatänaval

Kohalikud Cetinje mehed mänguhoos

Järgmine peatus Njeguši platoo, mis kujutas endast üht külakest kus teeäär oli palistatud väikeste nn."suveniiri" putkadega. Väidetavalt see on koht kust pärit nende rahvuslik uhkus - sink.
Ka meie buss tegi siin peatuse ning kohvik juba ootas võikudega. Sõime-jõime ning suundusime putkadesse. Müügiartikliteks on sink, juust, kohalik puskar ning käsitöö. Meie lemmikuks (kui nii võib öelda) oli üks puutöö garaaz - onu ei müünud midagi vaid näitas ja tutvustas muusikariistu, oma töid ja kutsus endaga puskarit jooma ning kogus annetusi. Tõesti äge vana oli ja veel parem et midagi ostma ei pidanud ning kohalik rakki sai ka proovitud.

Kohaliku singi lugu
Sink kuivamas. Üldiselt müüakse 1 ja 2 aasta vanuseid sinke kuid kõige parem on siiski 3 aastane

Njeguši "turutänav"
Sellised maitsvad suveniirid siis
Meie võikud

Ja oligi aeg päeva tipp-sündmusel - sõita mägedest all hotelli mööda kohutavat serpentiini mööda. 28-29 korralikku kurvi millest 16 on eriti teravat pööret ning need on tavaliselt ka postkaartidel toodud. Uh! Võib vist julgelt öelda et enamus meie grupist oli vähemal või rohkemal määral hirmul. Vot see oli üks aeganõudev nikerdamine, et sealt alla saada. Ainult ühel korral pidi meie kohalik giid bussist välja minema et harutada lahti ummikut, mis oli tekkinud ühele kurvile.
Võin julgelt öelda et mina lugesin igat kurvi ja ootasin allajõudmist. 
Ülevalt pidi alla saama ka mööda 2 km pikkust jalgsiradapidi.

Siint ülevalt on imelised vaated. Kotor ja Tivat mahtusid ühele fotole.
Soovijatele oli õhtuks organiseeritud rahvatantsude õhtu koos kohaliku laulikuga.


6. Neljapäev
Üldises Germalo graafikus oli see vaba päev aga meie giidid võtsid vaevaks ning organiseerisid soovijatele päeva merel koos lõunasöögiga ning seda kõike 25 euro eest.
Hommikut alustasime mõnusa laevasõiduga - esimene korrus on laudade taga istumine ning teisel korrusel on päiksetekk koos päevitustoolidega ning laeva kõhus on köök kus valmib meie lõunasöök. Minu kaamerat nähes haaras ta ahvi kiirusel oma hügeenitarvete järele. Aga lõuna oli maitsev!
Aknast sai neid piiluda ka - korralikud euro normid, ühes käes suits ja muutkui vaaritas.
Vaated olid ilusad! Meie oma Porto Montenegrot oli väga tore ka vee poolt vaadata - kaunis ja luksuslik. Edasi purjetades nägime üht meeletut ehitusplatsi, sinna kerkis uus Porto Novi, mis pidi veel uhkem ja luksuslikum tulema.
Araabia rikkad ja ilusad on selle kandi üles leidnud ning Porto Novi olevat nafta rahade projekt.
Ja olimegi juba Herceg Novis. Ronisime vanalinna ning tegime omal käel väikse tiiru. 
Edasi suundusime Blue gave´i ujuma ja siis ühte toredasse väiksesse randa lebotama.
See oli väga mõnus vaba päev! Mõnus-mõnus!

Meie päikesetekk


Laeva kõhus on valmimas meie lõuna
Ja selline see lõuna sai
Herceg Novi

Herceg Novi

Herceg Novi - Selle pildi juures peab ära seletama Montenegro ühe kõige suurema võitluse ja selleks on võitlus palmipuusid söövate putukatega. Putukad ise on kohale tulnud Aafrikast. Nende putukate tõttu ongi väga palju kuivanud palmipuid ja selliseid palmitüvesid igal pool.

Sellised need palmipuid tapvad putukad ongi.
Herceg Novi
Allveelaevade tunnel Montenegros. Neil oli mitmeid.
Riik kus kõik on müügiks - see saar müüdi maha ning keegi ei tea mis sellest vanast kindlusest saab. Ehk mõni kasiino?!
Montenegro ja Blue gave - sinna sisenemiseks tuli keset merd väiksemasse paati ümber ronida.

Montenegro ja Blue gave
7. Reede 
Meil oli vaba päev! Vahel peab ju ka puhkama ja rannamõnusid nautima!

Üks osa lahkus aga enne kukke ja koitu et võtta ette pikk sõit läbi Montenegro mägise sisemaa, et nautida vaateid mägedele, jõgedele, järvedele ja kanjonitele ning lõpetuseks jõuda Durmitori Rahvusparki. Ekskursioon maksis umbe 45 eurot.
Teine osa seltskonnast orgunnis endale mikrobussi kohalikust reisifirmast ning sõitsid Albaaniasse. Inimese kohta tuli hinnaks umbes 25 eurot.

Tivatis Porto Montenegro sadama piirkonnas on meremuuseum, kus on võimalik ka päris allveelaeva ronida ning seda võimalust ei saanud ma ju mööda lasta.


Tivat ja rand

Tivat ja rand

Tivat ja rand - vaikus enne tormi

Tivat

Porto Montenegro
Tivat

allveelaevas

Tivat

Tivat

Need 10 käsku sobivad ideaalselt ka minu abikaasale


8. Laupäev
Täna algab kodutee.
Hommikul alustasime bussisõitu tagasi Euroopa Liitu ehk Horvaatiasse.
Dubrovnikus tegime kaasa väiksel linnaekskursioonil ning edasi suundusime juba sööma.

Dubrovniku kohta saab lugeda meie 2016 aasta seiklustest:
http://vihasoo-mari.blogspot.com/2016/07/dubrovnik.html
http://vihasoo-mari.blogspot.com/2016/07/konnime-katuseid-mooda-ehk-dubrovniku.html

Dubrovnik

Dubrovnik

Dubrovnik

Dubrovnik - kohe hakkab sadama

Dubrovnik

Juhtumis sattusime ühele rikkalikule ja suursugusele Aasia pulmale ning otse loomulikult pean neid fotosid ka kõigi teiega jagama.
Pulmad Dubrovnikus

Olen kutsumata külaline

Kogu see seltskond lennutati kohale eralennukiga. Veel on jalas kontsakingad kuid kohe peale pildi tegemist saabus "Sussi Onu" ehk mees kotiga ning vahetas tähtsamate tegelaste kõrged kontsad plätude vastu.

Pilmad Dubrovnikus
Tänu pulmadele sai siia kirikusse ka sisse piiluda!


THE   END

Meie giidid, reisisaatjad ja bussijuhid. Germalo.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar