Autoga Itaalias

 Nüüd on aeg kokku võtta autosõidukogemus Itaalias.

Itaalased on HULLUD!

See on siis lühikokkuvõte.

Üldiselt nad ei pea ühestki liiklusmärgist kinni, kihutavad kuidas jaksavad ning selline uus asi nagu autoga trügimine on ka nüüd siis ära nähtud. No ja signaali peab andma kogu aeg ja ikka südamest, ükskõik siis mis selle põhjuseks on.

Kui kõrvalistele mägiteedele sattusime, sellised kus on need möödalaskmise taskud ehk siis kahesuunaline liiklus ühe raja peal, no vot siis kurvides lasime ka meie signaali ikka südamest. Selle nalja õppisime juba eelneval reisil Amalfis ära, et kui lähed kitsal teel pimekurvi, siis annad signaali, et teised teaksid et sa oled nüüd sealt tulemas.

Tipptunni liiklus ja ringtee või õigemini oli see totaalne sasipundar mis liikus. Ei olnud ühtegi rida selgesti aru saada. Kõik trügisid kuidagi ja kuhugi. Vot see võttis ka mu sõbranna roolitaga värisema, ta ainult korrutas "Go with the flow. Go with the flow." Siis teatas, et saagu mis saab aga me nüüd läheme ja sõidame. Jäime ellu! 

"Go with the flow" oli üks soovitusi mille saime Itaalia liiklusesse kaasa ühelt sõbralt, kes seal pidevalt sõidab.

Tankimine: paljudes tanklates on nn. osad tankurid teenindusega koos. Ehk siis keegi, kes täidab su autopaagi aga sina maksad 20 senti liitrikohta lisaks. Viisakamates tanklates on sildid väljas kus on teenindusega tankurid. Osades aga pole ja kohalik onu tuleb ja sõimab su itaalia keeles läbi, et sa ei tea nende kirjutamata reegleid. Aga on ka toredamaid kohti ja teenindusi. Olime varahommikul teel parmesanijuustu tehase tuurile ja enne seda oli vaja tankida. Sattusime ühel kõrvalisel teel väga ilusasse tanklasse ja saime oma tankimised tehtud kuid märkasime, et väljasõidul ei tohi vasakule keerata. Küsisime siis tankimisteenust pakkuvalt noormehelt, et kui tõsiselt me seda märki võtma peame ja kas on ka valvekaamerad väljas. Esiteks, see noormees oskas suurepärast inglise keelt. Teiseks, oli jummala sõbralik ning isegi tema teenust mitte kasutades tankimisel oli ta nõus meile vastama. Ja siis saabus vastu "You are in Italy, this is just a suggestion!"

See lause võtab ideaalselt kokku liikluse Itaalias!

1 päev Firenzes

 Alustuseks minu kõige lemmikum majutus selle reisi jooksul oli/on Hotel Villa Liana. Lihtsalt imeline!!! Eelnevalt lingilt saab näha väikest slaidishowd minu IG kontolt.

Imeline aiake Hotel Villa Liana. Firenze.

Sisehoovi autoparkla Hotel Villa Liana. Firenze.

Imeline koridor ja puhkenurgake Hotel Villa Liana Firenze

Hommikusöök laemaalide all Hotel Villa Liana Firenze

No ma ei saa küllalt neist laemaalides. Hotel Villa Liana Firenze

Meil oli ka eraldi nn. elutuba (ühiskasutatav) Hotel Villa Liana Firenze

Meie tuba Hotel Villa Liana Firenze

Hommikune üllatus Hotel Villa Liana Firenze

Parkimine autole oli hoovis ning peale lisatasu kaasnes ka lisa tingimus, et autovõtmed peavad jääma vastuvõttu, et nad saaksid vajadusel autot liigutada selles pisikeses sisehoovis. Meie W Taigo oli ka suht maksimum mõõtudes auto mis sellesse hoovi sisse mahtus sõitma nendest väravatest. Autopeeglite ja seinte vahele sai panna paberilehe...okei-okei...paksema piibli. 

Sellel hotellil oli ka kõige parem eelnev suhtlus meiega, sest olime autoga tulemas, aga hotelli peauks (aadress) asub ZTL tsoonis kuhu autoga sisenemisel kaasneb kindel trahv. Seega nad korduvalt tuletasid seda meile meelde. Hiljem avastasin, et vastuvõtus oli olemas ka teenus trahvi tühistamiseks. Loomulikult väikse tasu eest aga ikkagi oli leitud võimalus rumalatele turistidele vastu tulemiseks. 

Hoone oli ehitatud 1869 ning esialgu oli see Inglise saatkond. Seega luksuslike laemaale oli piisavalt. Aga samas ka seda väikest Itaalia boheemlust oli sisse segatud. Viimast oli ka varase kevade tõttu tunda hoovist, mis pani mind nentima, et see hotell vajaks natuke hoolt ja armastust. Hommikul sööma minnes sõbranna nentis, et hool ja armastus on kohale jõudnud, meie lihtsas koridoris toimus pahteldamine ja värvimine. Mulle see päris elu ikka meeldib! Hommikul korjab remondimees oma redeli ja pahtlipange kokku, et külaline sööma saaks minna. Meie kõrvaline koridor oli suhteliselt kitsuke.

Aga nüüd Firenzet avastama ja seda kõike loomulikult jalgsi, sest nii näeb ju kõige rohkem ja saad ahmida iga tänava, maja ning detaili juures, et kui ILUS kõik on.

Rohelised aknaluugid. Firenze.

Firenze

Esimene suurem peatus oli meie hotelli lähedal Mercato delle Pulci ehk siis vanakraamiturg. Seda vanakraami oli suhteliselt vähe kuid seal kõrval oli ka tavaline turg, ning seda oli tore läbi jalutada ning hindu vaadata.

Mercato delle Pulci Florenc

Mercato delle Pulci Firenze

Mercato delle Pulci juures oli ka tavaturg. Siin väike näide laudlinade hindadest. Lihtsalt uskumatu.

Mercato delle Pulci

Järgmine peatus Piazza di Santa Croce, no seal on palju erinevaid vaatamisväärsuseid üle vaadata. Peale basiilika on seal ka Dante Alighieri kuju näituseks. Kui meie seal olime, siis kogu piazza ise oli kaetud suveniirimüüjatega. Kuid meil oli oma salajane plaan. Basiilika di Santa Croce taga või õigemini selle sisehoovis asub Scuola del Cuoio nn näitus-müük. Sarnane meie Katariina käigule, et saad seal erinevaid meistreid tööd tegemas näha ning saad kaeda sisse erinevatesse tubadesse. Päris kool ise enam seal ei asu aga nn. show-müügiruum on olemas. Erinevatele toodetele saad lasta sisse panna ka initsiaalid. Näiteks nahkvöö siseküjele lased oma nimetähed pressid ja see on juba toote hinna sees või siis nii öelda tasuta kingitus. Oma tooted nad pakivad imeliselt, seega kui sul vaja mõnele lähedasele ilusat kingitust teha, siis siin on see võimalus.

Piazza di Santa Croce

Scuola del Cuoio

Scuola del Cuoio

Piazza di Santa Croce juures külastasime ka ühte suveniirikauplust, et imetleda neid puidust kandikuid. Need on ka ühed väga populaarsed suveniirid mida Firenzest kaasa ostetakse. 

Järgmine peatus Piazza della Signoria, see Piazza on üks olulisemaid siin asub vana palee, Lanzide lodza ja Michelangelo Taaveti kuju koopiaga purskkaev. Originaal pole ka mitte väga kaugel, see asub Firenze Kaunite Kunstide Akadeemias. Kindlasti tasub vana palee uksevahelt sisse piiluda, veel imelisi lae-ja seinamaalinguid. Edasi suundusime Uffizi galerii poole, isegi kui sul pole piletit ja sa ei plaani sisse minna, siis tasub seda teha. Jõudsime Arno jõe äärde välja ning loomulikult meie edasine tee kulges juba Ponte Vecchio suunas. Palazzo Pitti ja Giardino di Boboli juurest keerasime tagasi ning suundusime jälle tagasi. Meie teele jäid imelised vintage poed või õigemini lausa butiigid, imelised ja luksuslikud. Rahakott oleks mõistlik poodi sisenemisel kül sõbra kätte usaldada või siis kotipõhja ära peita. Sel korral ületasime jõe Ponte Santa Trinita´t pidi. Ka see sild on väga ilus kuid sealt avanevad ilusad vaated ka Ponte Vecchiole. 

Piazza della Signoria ja Taaveti koopia

Piazza della Signoria ja Taaveti koopia

Veel ilusaid lae- ja seinamaale. Vana palee.

Firenze Italy

Ponte Vecchio

Ponte Vecchio

Arno jõgi Firenze

Kui sa juba lähed üle jõe kondama ning sul peaks ajaliselt vedama, siis soovitan külastada Wildbunsbakery´t , see on ühe Eesti noormehe pagariäri selles imelises linnas. Meil oli see loomulikult nimekirjas kuid kuna me olime linnas ainult ühe päeva, siis saatusetahtel oli see pagariäri auletud sel päeval. NUUUUUUKS

Me oleme hullult ringi trampinud ja imetlenud kõike ning puhtalt ära unustanud, et ka sööma peaks. Sel korral tegime erandi ning sõime lõunat hoopiski Hard Rock Cafees. Ning hiljem sai nende nännipoest üks äge set medikaid soetatud. Kingitus minu kitarri õppivale pojale, sest poisslastele on suht võimatu reisilt mingit normaalset kingitust kaasa tuua. Need medikad osutusid hiljem kodus ikka tõeliseks hitiks.

Pole aega istuda vaid tuleb hakata astuma ja seda ikka järgmise Piazza suunas. Meie next stop oli

Piazza di Santa Maria Novella

Piazza di Santa Maria Novella

Väga hästi öeldud 💓

Piazza di Santa Maria Novella. Ka siin asub imeline basiilika kuhu kindlasti tahaks kunagi ka siise vaadata ning ka siin asub muuseum. Terve see linn on üks suur muuseum ja neid on siin palju. Seega tugevat närvi, et mitte soovida kõigisse sisse kaeda. Meie aga suundusime ühte imelisse kauplus muuseumi Officina Profumo-Farmaceutica di Sanata Maria Novella aastast 1221. Alguse on see saanud ei kusagilt mujalt kui kloostrist. Mõned tooted on ka tänasel päeval veel vanade retseptide järgi valmistatud. Ja loomulikult saaks igalt poolt ju ka midagi kaasa osta aga õnneks polnud meil millestki puudus vaid käisime seda niisama kaemas. Sissepääs oli tasuta. Neil on mitmeid kaupluseid üle Firenze ja nad kõik on väga toredad ja ilusad aga just see 1 on selline ajalooline kauplus-muuseum. NB! Kes aga Kaubamaja lõhnaosakonnas juba pilti taskusse paneb, siis neil tasuks sellest poest heaga eemale hoida.

Lõuna söödud, lõhnad nuusutatud - aeg on küps üheks AFFOGATO´ks. Tegu siis espresso ja jäätise joogiga. Ja see maitses nagu...kohv jäätisega, seega kahjuks ei midagi erilist.

Affogato

Nüüd veel viimased suuremad ponnistused: Piazza del Duomo ja Amorino Gelato. Viimaseid on väga kerge ühedada, sest üks Amorino Gealteriadest asub kohe Piazza del Duomo nurgal.

Amorino Gelato

Piazza del Duomo

Uskumatu kiirusega on päev õhtusse veerenud ning viimane aeg on hakata veiniaknaid otsima. Okej-okej, no tegelikult sai neid nagu terve päev proovitud otsida aga kuidagi ei hakanud ühtegi silma. Kuigi neid peaks olema suhteliselt palju siin linnas. Enamuses on kül kinni ja osad lausa kinni müüritud kuid siiski maja fassaadidel kenasti märgatavad. Mul oli kaasa võetud ka väike nimekiri koos kaardiga, kus kohast võiks leida mõned töötavad veiniaknad. Jalad olid juba ümmarguseks kõnnitud aga ühte töötavat veiniakent soovisime siiski leida. Abi ei paistnud isegi sellest nimekirjast, esimesed 2 aadressi kuhu suundusime, siis mõlemad veiniaknad olid kinni. Suure tõenäosusega oli asi selles, et tegu pole veel turismihooajaga ning meie olime linnas teisipäeval ehk siis ka kohalikud ei liigu nii palju ringi. Kes otsib see leiab või kolm on kohtu seadus aga lõpuks see 3. aadress osutus õnnelikuks ning ma leidsin töötava veiniakna. Juhuuuu. Nüüd võin edasi elada! 😂

veiniaken

Veiniaknast saab ka muud kui ainult veini 😜

Ja enne veel kui meie uhkesse villasse puhkama saab tuleb läbina nahkkottide allee ja keskturg. Keskturu 2. korrusel on mõnus suur valik erinevaid sööke ja jooke. Ja minu suureks rõõmuks sain ka degusteerida tükikest Bistecca alla fiorentina´t. Ise pole me seda tellinud ainult seetõttu, et 1 lõik kaalub keskmiselt 1,2-1,3 kg aga võib ka rohkem. Ja isegi jagades ühte rooga kahepeale tundub see liiga kohutav suurus liha ära süüa. Ja eks järgmisteks kordadeks peab ka midagi jääma.

Nahkkottide allee Firenzes

Ilmselgelt on see linn ühepäevasek külastuseks liiga suur ja liiga palju pakkuv! 

Aga alati saab ju siia tagasi tulla 😜

Päeva lõpuks riputasime jalad seinale.

Pisa ja piisad.

Kevadeti on vihm tavaline ja ega me lootnudki sellest vihmast ja halvast ilmast pääseda...positiivne on see, et Cinque Terre saime eile tehtud ja ilma vihmata.

Täna on siis vihma päev! 

Tänu "imelisele" ilmale sai tänasesse päeva tehtud hulgaliselt muutuseid. Aga alustame alguses...

Tänu hooajavälisele ajale ja kohutavale vihmale saime mõnusa parkla põhimõtteliselt kohe Porta Nuova juurde. 2h parkimist 10,50 ning sel väga mõnusad parkimisautomaadid kus saad oma asjad kiirelt ise korda ajada. Kuigi tipphooajal saab seal kindlasti korralik järjekord olema.

Kuna mina olen varem Pisas käinud ning tornis roninud ja minu sõbranna ei olnud huvitatud torni ronimisest ega muudesse kohtadesse sisse minemisest siis kõndisime õues ja vaatasime niisama. Ma arvan, et mu sõbrannal on ikka veel trauma sellest Vatikani päevast meie eelmise aasta Rooma reisist. 🙈🙊 Aga üldine hinnakiri siis oli järgmine: 20 eurot torni külastus; kogu kompleks ilma tornita 10 eurot ning kõik koos 27 eurot. Seega kui maksad 27 eurot, siis oleks tegevust terveks päevaks.

Väikse jalutuskäigu kaugusel Pisa tornist ja katedraalist asub Botaanikaaed ning esialgu oli ka see meie nimekirjas kuid vihmaga otsustasime hoopis külastada neid nahapoode mis teepeale jäid. Sai vahepeal kuiva ruumi ja no see kottide ostmine oli meil niikuinii nimekirjas. Minu eelmine Napolist ostetud kott, mis aastaid mind saatnud nii suvel kui ka talvel lagunes paar kuud tagasi ära. Seega oligi viimane aeg uus osta või siis ka 2. Kahepeale kokku ostsime aga 4 🙊

Kuna mulle kui insenerile on see Pisa torni lugu olnud huvitav, siis panen ka siia natuke pikemalt kirja lühikese kokkuvõtte.

Pisa torni ehitust alustati 1173 aastal ning ehitati 3s etapis ning pea 200 aastat. Torni vajumist hakati märkama juba ehituse käigus kui oldi jõutud 2. korruseni. Põhjuseks pehme ja ebastabiilne pinnas, mis raskuse all vajuma hakkas. 1178 ehitus peatus. Itaalias olid sel ajal linnriigid mis omavahel koguaeg võistlesid  ja sõdisid. Paus ehituses kestis umbes 100 aastat. Teine faas ehitust algas 1272 ning see pea 100 aastane paus aitas maapinnal torni all tiheneda. Ning ehitajad proovisid erinevate meetoditega, senist kallet kompenseerida. 1278 aastaks oli ka teine ehitusetapp lõppenud ning arhitektide poolt kasutatud erinevad võtted polnud aidanud kallet vähendada. 1319 ehitati 7. korrus. 1372 lisati kellakamber kuhu pidi tulema 7 kella. Suurim kell lisati 1655. Pisa torn kalle aga on ajas jätkanud suurenemist. 1817 aastast on pärit esimene märge kalde kohta ja see on 4,9 kraadi. Samuti on kulutatud hulka aega ja raha, et uurida ning proovida peatada torni vajumist. Kuid tulutult. 1990 Pisa torn suleti avalikkusele ning kalde nurk oli u 5,5 kraadi. Viimasek tõukeks oli Pavia katedraali torni kokkukukkumine eelneval aastal. 1993 esialgse ajutise plaanina lisati kõrgemale ehk põhja küljele 600 tonni plii valuplokke. See andis ka kiire tulemuse. Sellest tiivustatult prooviti torni ankurdada maakülge, kuid see projekt ebaõnnestus ning plii valuplokke lisati nüüd juba 900 tonni jagu. Tohutult palju erinevaid uurimustöid on tehtud, et leida meetodit torni säilitamiseks ja vajumise peatamiseks. Tulemuseni viis kompleks erinevaid meetodeid: põhjavee madalamale viimine liiva kihis, vee vähendamine erinevatest kihitidest, aeglaselt ja pikkamööda kaevati torni vundamendi alt välja savikihti, 15 meetri pikkused betoonsambad sisestati maapinda ja veel palju muid töid võeti ette. Alles 2001 aastal taasavati Pisa torn, mille uus kaldenurk on u 3,99 kraadi ehk umbes 50cm suudeti seda kallet sirgendada. Vajumine on suudetud peatada. Torni ja selle ümbrusesse on paigaldatud ka hulgaliselt eri tehnoloogiat torni olukorda jälgima.

Aga nüüd numbrite maailmast tagasi reisimise juurde.

Tänasesse päeva oli meil planeeritud ka Lucca külastus, see oleks olnud ka minu esimene külastus sinna ja ootasin seda väga aga vihmaga otsustasime oma plaane korralikult muuta. Meie uueks sihtkohaks sai Firenze lähedal asuv Barberino Disainer Outlett. See osutus kahjuks tõeliseks pettumuseks. Isegi süüa oli seal keeruline saada. Ainus kauplus kust me midagi ka ostsime oli Bottega Verde aga seda oleks ka mujalt saanud. See tõeline Waste of Time. Aga tagantjärgi oskame me kõik targad olla...nii ka meie. Järgmine kord läheks hoopis kuhugi ägedasse SPAsse. Termaalveed ju siin väga popid. 

Õhtuhämaruses jõudsime aga meie Firenze majutusse ning ka siin veedame me 2 ööd. Aga sellest kõigest juba järgmises kirjatükis.

Pisa

La Spezia. Cinque Terre.

 Järgmiseks kaheks ööks on meie peatuspaigaks põhimõtteliselt La Spezia raudteejaam. Jah, sa lugesid õigesti. 

Affittacamere Casa Dane on väga armas, ilus ja valge majutusasutus suurte tubadega. Ning ta asub raudtejaama hoones. Kül aga peab siinkohal mainima, et Itaalias reisides võiks kaasas olla nn toasuss, sest nad armastavad kivist põrandaid, mis minu jalale tunduvad külmad. Lift puudub, ning oma kohvrid tuleb endal tassida mitmeid korruseid aga ongi hea soojendus homseks 😆 Huvitavaid fakte veel, hommikusööki saab läheduses asuvas kohvikus ning selleks on saiake ja kohv. Autoparkla asub ka muul aadressil aga õnneks mitte väga kaugel ning ka selle leidsime kenasti ülesse. 

Natuke teravaid elamus

Väljusime oma majutusasutusest, et minna õhtusöögile ning just sel hetkel käis üks korralik kärgatus. Ja siis nägime politseid jaamahoonest välja jooksmas ning lahingvarustust autost selga ajamas ning siis nägime juba ka inimesi jaamahoonest välja jooksmas. Võttis hetkeks soolasambaks. Hindasime olukorda ning tegime kriisiplaani. Asi paistis suht rahulik ja enne kui tormama hakkame mõtlesime proovida infot saada. Tuli välja, et mingi jalgpallifännide huligaanitsemine. Siiski läksime tuppa ja võtsime dokumendid, autovõtmed jne endaga kaasa ning suundusime õhtusööki otsima. Õnneks tagasitulles oli kõik väga rahulik ning otsustasime ööbimiskohta naasta. 

Cinque Terre ehk 5terre

On suur rahvuspark paljude matkaradadega ning 5 armsa ja värvilise endise kalastuskülakesega: Riomaggiore, Manarola, Corniglia, Vernazza ja Monterosso. Kõige lihtsam ja kiirem nende linnade vahel seigelda on kohaliku rongiga. Autoga saaks ka aga tänu mägiteedele kuluks sõidule väga palju aega. Nt. Riomaggiore ja Manarola vaheline rongisõit kestis alla 5 minuti. Raudteejaamast saime oma Cinque Terre kaardi 19,50 EURi üheks päevaks. See võimaldas Regional rongiga sõita, raudteejaama WCsid tasuta külastada, bussisõitu kohapealses linna ja raudteejaama vahel, matkaradu kasutada ja üht-teist veel. Ja kohe pileteid ostes selgus tõsiasi, et mitteükski linnadevaheline matkarada polnud avatu 😭 Eelmisel õhtul oli juba ka selgeks saanud, et ka linnadevaheline paadisõit jääb ära, sest ka need alustavad alles aprillis. Eks ei jäänud muud üle kui leppida olukorraga. Eestlasele kohaselt sai ikkagi paari matkaraja algusega tutvutud aga tõesti kinni olid nad pandud. Mõnel lausa tabalukud ees. Osad matkarajad on juba aastaid kinni ja nn renoveeritakse aga paar tükki pidid lahti olema. Neti avarustest leitud info kohaselt oli kõige suurem lootus pääseda Riomaggiorest Manarolasse ehk tehakse see hiljem nn hooajaks ka lahti. Väikeseid linnasiseseid ja kaljuäärseid teekesi ja treppe sai piisavalt avastatud. 

Kõige tuntum matkarada võiks öelda, et Cinque Terre ikoon, kannab nime Via dell´Amore ehk siis Armastajate tee, mis avati 1931. aastal ning ühendab Riomaggioret ja Manarolat. Kahjuks see suleti aastal 2012 peale suuri üleujutusi ja maalihkeid. Väidetavalt peaks see selle aasta (2024) suvel taasavatama aga neid kuupäevi on ennegi antud ja siis jälle edasi lükatud.

Elu kalleim WC. Suurest avastusrõõmust unustasime raudteejaama WCd kasutada ning loomulikult oli seda linnas hädasti vaja. Ja nii me siis ühte kohvikusse sisenesime ja 9 euro eest WCd kasutasime. No tegelikkuses sai selle 9 euro eest tassi teed ja ühe tassi kuuma šokolaadi. Hommikud on jahedad ja mereääres ka tuuline, seega soe jook kulus marjaks ära. Aga kui aus olla siis sellest nn WC käigust sündis ka midagi toredat. Nimelt ma olen aastaid taga ajanud/otsinud seda imelist maitset kuumal šokolaadil mida ma kunagi Torinos sain. Ja ma leidsin selle Riomaggiore kohvikust!!! Aga nalja pidi ikka ka saama. Teenindaja ei saanud väga hästi inglise keelest aru kui ma palusin kakao kohta infot, firma nime jne. Kord tõi ta mulle topsiga vahukoort ja siis jälle kuuma piima ning ega ta muidugi ei maininud, et ta minust aru ei saa. Alles peale seda suunas ta mind baarmeni juurde, kes siis tutvustas mulle seda kakao saladust. Sain ühe pakikese ka kaasa, et suurest toidupoest seda otsida...ju ta arvas et ma nii blondiin, et foto järgi otsides jään äkki hätta. 😂 Etteruttavalt võin öelda, et pakk kakaod 7 tassi jagu maksis poes 2,70-2,90 eurot. Vot nii siis. Meie kohvritesse leidsid tee päris mitmeid pakke. Ühes poes me tühjendasime terve riiuli kahekesi. 🙈 Kuna jahu juba Eestis müüakse, siis seda ma ju sel korral tooma ei pea. 😂😂😂

Ciobar my LOVE

Nii üleval siis see pakike kakaod mis teeb imelise joogi! Kes Itaaliasse läheb, siis mulle võib alati ühe karbi Ciobar´i kaasa tuua 😋

Aga tagasi Cinque Terre juurde...JALUTA, AVASTA, NAUDI VAATEID. Gelato ja söök eriti mereannid tasuvad kindlasti proovimist. Meie jätsime Corniglia vahele, meil siiski ainult 1 päev seda imelist paika nautida. Rongid liiguvad hästi. Meie isegi väga ei vaadanud neid rongiaegu, vaid kulgesime omas rütmis ning kui tundus, et nüüd on see linn ennast meie jaoks ammendanud suundusime raudteejaama. Üldiselt päeva jooksul tekkis rongide graafikus ikka hilinemiseid ja muid apsakaid. Seega graafik on aga nagu ikka Itaalias, see on soovituslik. 

Manarola´s asub Nessun Dorma nimeline söögikoht, millel on see miljoni dollari vaade. Ka meie asusime sappa. Neil on väga kaasaegne süsteem järjekorra haldamiseks kasutusel. Saad äppis end järjekorda panna aga saad ka kohapealt numbri ning siis saad äppis jälgida mitu lauda/inimest enne sind on. Arvestades seda süsteemi ja et siin juba täna korralik järts on, siis suvel peab siin tõeline hullumaja olema. Meil aga kahjuks kogu elamus järjekorraga piirdus, sest külm hakkas ning kõht oli juba väga tühjaks saanud.

Kes suvel külastab, siis kõige suurem rand asub Monterosso´s ning see on ka kõige suurem Cinque Terre küla. Tasub jalutada raudteejaamast mõlemale poole, ühelpool ilusad vaated ja mererand ning teiselpool jälle kaunid vaated aga ka linnake shoppamiseks. Ilusad vaated on siin kõikjal ja et korralikult matkata võiks siin siiski rohkem kui 1 päeva veeta!

Kes soovib põhjalikemaid teadmisi selle UNESCO maailmapärandi kohta, siis külastage järgmist lehte https://reisiradar.ee/cinque-terre/

Riomaggiore Cinque Terre

Riomaggiore Cinque Terre

Riomaggiore Cinque Terre

Et abi ka väikestele ja kitsastele tänavatele kohale jõuaks. Riomaggiore Cinque Terre

Cinque Terre

Manarola Cinque Terre

Manarola Cinque Terre

Imelised mereannid. Manarola Cinque Terre

Manarola Cinque Terre

Manarola Cinque Terre

Manarola Cinque Terre

Cinque Terre

Cinque Terre

Nessun Dorma söögikoha järjekorras @Manarola

Inimesed juba naudivad rannamõnusid @Monterosso Cinque Terre

Monterosso Cinque Terre

Monterosso Cinque Terre

Monterosso Cinque Terre

Monterosso Cinque Terre

Väike vahemärkus, Manarolas olime targemad ning otsustasime raudteejaama WCs enne ära käija kui linnapeale suundume. Hirm oli aga asjata. Puhas ja korralik WC ning päeva üheks hitiks oli nn WC valvur/koristaja, kes laulis kaasa Andrea Bocelli lauludele tantsis ja oli rõõmus ning peale igat külastajat käis boksi üle enne kui järgmise sisse lubas. Isegi WC järjekord võib siin äge olla, panustasin omalt poolt ainult väikse tantsuga.

Tagasi jõudsime 18-19 paiku, ning peale pisikest puhkepausi suundusime linnapeale. Sest La Spezias toimub 17-19 märtsil suur laat Fiera di San Giuseppe laat-festival. Pühak San Giuseppe on La Spezia linna patroon ehk kaitsepühak juba 1653. aastast ning 19. märtsi tähistatakse alati suure laadaga. 19. märtsil tähistatakse ka katoliiklikes riikides isadepäeva, seega kohe topelt pidu. See laada ala oli tohutult SUUR, ma vist pole kunagi nii suurel laadal käinud. Väidetavalt umbes 600 müüjat/lauda. Meie jõudsime sinna alles õhtul, kus kohas enamus müügilaudu olid ennast juba kokku pakkimas. Pikemalt avatuks jäid ainult toidukohad ja eks neid meil ka tegelikkuses vaja läks, sest kõhud olid tühjad.  

15 eurot naiste nahkkingad 😵 @Fiera di San Giuseppe in La Spezia

Millist 10 eurost mantlit sina soovid? @Fiera di San Giuseppe in La Spezia

Kuidas oleks ühe väikse võikuga? @Fiera di San Giuseppe in La Spezia