reede, 31. juuli 2020

Jälle Horvaatiasse ja jälle autoga

2020 on uue viiruse ehk Covid-19 aasta.
Meie kevadpuhkus Taani Legolandis sai tühistatud. Samuti meie suvepuhkus Malagas tühistati ning kogu reisimine oli/on väga suure küsimärgi all.

Kaalusime pikalt, jälgisime Covidi uudiseid ja statistikat ning otsustasime proovida oma autoga jõuda Horvaatiasse ja Šibeniku rajooni. Samas olime valmis, et piiridel võib kõike oodata ning hilisemat karantiini jäämist.

Meie noormees on juba 6ne ehk täitsa suur poiss ning arvestades Covidit, siis soov oli kiirelt kohale jõuda ning lihtsalt mereääres mõnuleda. Eestis on kogu aeg vihm ja temperatuur 14 kraadi - no ei sobi selline puhkus mulle.

Reisi statistika ja erinevad numbrid:
Reisi kestus: 24 ööd
Majutuste kulu kokku: 1483,45 euri (teepealsetes majutustes oli kõigis ka hommikusöök ning 1 õhtusöök sees)
Keskmine öö hind: 61,81 euri

Kütus (diisel): 389,09 euri (1-2 arvet võib puudu olla)
Läbitud kilomeetrid kokku: 5560 km
Teemaksud: 93,45 euri + Horvaatia omad (u. 50 euri)
Trahv: u. 40 EURi (Tšehhi liiklustrahvid jõuavad kenasti Eestisse. Tagant järgi tarkus Tšehhi tunnelites on piirang 70-80 km/h ju meil jäi sede märk nägemata)

Natuke meie navigatsioonist ka: Waze; Google ja vana-hea TomTom. Viimane siis nn. tagavaraks juhul kui peaks internetiühendusega probleeme olema. Tore oli jälgida nende süsteemide teekondade planeerimise erinevuseid.
 
08.07.2020 Kolmapäev
Alustasime sõitu ning eesmärk oli jõuda välja Poola Augustowisse.  
Suurema peatuse tegime nn. Leedu 19 väikses loomaaias. Viimase 4 aastaga oli seal palju muutuseid toimunud: parklat laiendatud; sissepääsud ringi ehitatud; müügialasid laiendatud ning uus Dino park ning Tarzani seiklusrada ehitatud  ning pilet 3-le maksis 18,50 euri. Uhhh natuke nagu kallis.

Kohaliku aja järgi kella 20ks jõudsime oma majutusse nimega Abro, mis asus Augustowi äärelinnas. Mõnus, rahulik, vaikne, väga tore laste mänguplats, privaatne parkimine, toad lihtsad. Ööbimine koos õhtu ja hommikusöögiga maksis meile 60,70 euri ehk siis väga hea hinna ja kvaliteedi suhe.

09.07.2020 Neljapäev
Tänane eesmärk jõuda meie vanasse heasse eFi majutusse Brnos.
Varssavis keerasime teelt korraks maha, et teha väike söögi peatus ning osta autosse natuke vett ja näksimist. Poolas kauplustes maskikandmise kohustus, meile natuke harjumatu. Aga eks aja ja "moega" tuleb kaasas käija ja harjuda.
Tegin kiirelt väikse emotsiooni ostu - ostsin endale tõuksi. Tavalise tõuksi mitte elektrilise. Poisi oma meil katuseboksis kaasas nüüd sain enda oma juurde pakkida. Tegelikult olin seda tõuksi ostu juba pikalt vaaginud ja väikest uurimustöödki teinud, sest poisi lasteaeda viimine joostes on väheke ära tüüdanud.
Piotrkow Trybunalski lähistel algas kiirteel remont. Algul sai ikka vähehaaval edasi liigutud aga lõpuks sai piisavalt seistud kaa. 
Kella 22ks jõudsime siiski oma hotelli.
Olime hilised saabujad seega siseõue parkla oli juba täis. Parkimine oli meil ette broneeritud koos majutusega seega nende uude korralikult tarastatud ja kaameratega rikastatud parkimisplatsile me suhteliselt viimase koha leidsime. Hotell asub kesklinnas kuid see tänav on mustlaste poolt asustatud seega need turvameetmed. Meid pole see kunagi seganud ning seekord oli 3s kui mitte 4s kord peatuda selles hotellis. 

Reisi tip: eFi hotell lubas alati parema hinna teha kui Bookingus kui neile otse kirjutada. Soodustus umbes 10%.

10.07.2020 Reede
Täna on vaba päev! 
Ei ole mu mees rekajuht, et ühekorraga Horvaatiasse ära sõita. Ja ega ma ise ka seal autos nii kaua korraga suuda olla. Seega planeerisime väikse puhkuse ja ilmataat soosis meid - esimene soe ilm 30 kraadi. Jalutasime linnas, käisime roheturul ning ülejäänud aja veetsime hotelli sisehoovis oleva väikse basseini ääres.

11.07.2020 Laupäev
Hommikul ärkame nagu oleks Eestis - õues sajab ja on jahe. Terve päeva saadab meid vihm ja hall ilma. Poissgi jäi autosse magama. Õnneks pole Austrias nädalavahetusel rekkasid teel, seega läks teekond kiirelt. Võrreldes meie eelmise autoreisiga oldi kiirteed pikendatud kõvasti ka Tsehhi piiri poole. Poysdorfi külast teekond enam läbi ei lähe ning veinid jäid ostmata.

Väike õppetund ka: Sloveenia vinjetti tasub osta piiril 1 kuu 30 euri. Meie ostsime kõik vajalikud ära Poolas koos Tsehhi omaga ja maksime u.43 euri selle eest.

Sloveenias sai noormehel WC peatus tehtud. Tuleb välja, et kätepesu on meil korralikult juurdunud.
Noormees avastas, et WC seebidosaator on tühi no ja kus sa pesed käsi kui seepi pole. Läks otse WC pileteid müüva onukese juurde ja teatas korraliku kõva häälega "Game seeps". Onu seda keelt ei mõistnud aga kuidagi ta ennast seal siis käte ja jalgadega selgeks tegi, sest seepi talle toodi ja ka dosaatorid täideti ära.
Keeled suhu ja Euroopasse - "Game seeps" Ahahaaaaa

Horvaatia piiril ootas meid korralik järjekord. Kokku sai vast 1h seal seistud. Seda internetis täidetud deklaratsiooni ja prinditud silti polnud vaja. Mitte kedagi see ei huvitanud ja ainult ühel teisel autol me seda veel nägime peale enda.

Peale 2 üle 5 km pikkuse tunneli läbimist saabus suvi. Õhutemperatuur 26 kraadi ja seda õhtul. Juhuuuuuu.
Oma majutusse jõudsime 21:30ks.
Meie koduks järgnevaks nädalaks saab Apartments Guberina Podsolarsko nimelises Šibeniku eeslinnas.
Ehk onu Toni juures nagu poiss seda kutsus. Toni, osutus supper toredaks võõrustajaks. Pingutas kõigega väga.
Korterite puhul on meil 3 põhi tingimust: konditsioneer; privaatne parkimine; WIFI.
Nagu Horvaatia kortermajutuste puhul kombeks, siis eramajade juurde-külge-lisaks on ehitatud korterid mida siis turistidele välja üürida. Antud majas on üürida 2 korterit: suurem katusealune korter ja väike hoovi pealne korter eraldi sissekäiguga. Meie peatusime viimases.
Korter oli väga puhas ning suht hiljuti on seal ka väheke värskendust tehtud. Kõik aknad olid lahti ja tuulutati ning des vahendid jne olid kohe olemas. Samuti oli Toni meile külmikusse natuke joogipoolist ning kohalikke maiustusi pannud. Mis oli väga tore, kuigi mina oleksin eelistanud et korteris on ehk sool-pipar-suhkur ja võibolla ka õli olemas. Ei kurda - kõik oli väga tore ja olen kindel kui oleksin Toni käest seda soola ja pipart küsinud siis oleks koheselt ka need saanud.
Hoovis oli neil 2 parkimiskohta, mis siis olid jäetud kummagi korteri jaoks ning enda autosid parkisid nad maja ees tänaval. Hoov oli turvaline, sest majas elas vähemalt 3 põlvkonda inimesi ning keegi oli alati kodus.
Kogu selle positiivsuse juures peab ju ka midagi negatiivset olema... Oma varasematest kogemustest teatsime, et nii madalal asuvasse korterisse tulevad varsti sipelgad. Looduse vastu ei saa. Ei pidanudki selles pettuma - esimestel päevadel oli mõni üksik uitaja näha kuid nii umbes 4 päeva pärast saabusid nende üksikute uitajate suguseltsid kohale. Saatsin Tonile sõnumi ja hetkega oli ta isa kohal ning tegeles probleemiga. Ning pidu läks edasi. Toni tuli õhtul veel vabandama.
Kui nädala pärast lahkusime, ka siis veel Toni vabandas sipelgate pärast ning kinkis meile kohaliku veini pudeli ning pudeli nende omatehtud oliiviõli. Uskumatu värk kohe.

Ja nagu juba eFi´s kuulsime otse saab 10% soodsamalt kui läbi Bookingu.
guberinaapartmani@gmail.com
Mhmh?!?! Varasematel aastatel sellist juttu pole nagu olnud. Ei tea kas Covid või on Booking oma takse tõstnud.

12.07.2020 Pühapäev
Ümbruskonnaga tutvumine oleks sobilik pealkiri tänasele päevale.

Algatusesk sõitsime Rezalište randa. Nii umbes 1,8 km majutusest. 
Kõik mis vaja rannas olemas: autoparkla; riietevahetus kabiinid; duzzid; WC; vetelpääste; kohvik; jäätiselett ja paar toiduputkat. Rannas oli ka väike mänguplats mille kohale oli ehitatud SUUUUR varikatus, mis ulatus peaaegu mereni välja. Vot sellele ehitisele annaksin ma aasta ehituse auhinna.
Merevesi oli mõnus ning sügavaks läks mõõdukalt. Rand koosnes väikestest kivikestest ning tagapool läksid kivid suuremaks. Üldiselt käidi ujumas ilma sussideta, sest rand ju kontrollitud. Meie meespere käis ka terve aja ilma sussideta ujumas. Mina proovisin mitmel korral aga see ei istunud ning mina kasutasin enamasti ujumissusse. 
Etteruttavalt võin öelda et susse tasuks siiski kasutada, sest nagu ennegi mainitud "Looduse vastu ei saa" ja ka siia randa mõningad meresiilid ikkagi ära eksisid. Nende 2,5 nädala jooksul sai nähtud paari noormeest kes meresiili purki püüdsid ja ühte meesterahvast kes jalga astus. Peale ujumismaski soetamist õnnestus ka mul paaril korral ise meresiile vaadelda ja seda sellises sügavuses ja kohas kus inimesed kõnnivad veel vees.

Peale rannamõnude nautimist suundusime toidupoodi otsima, et oma külmkapp hea ja paremaga täita.
Kõige lähemaks ja lihtsamaks osutus Lidl. Kuid Plodine ja Konzum olid ka suhteliselt seal samas.

Peale väikest kodust puhkust suundusime otsima Toni poolt juhatatud loodusrada, et üle vaadata ka meiele kõige lähem rannake ning teha veel üks mõnus suplus enne magamaminekut. Peale meie oli rannas veel 2 väikest seltskonda ehk siis privaatne rannalõik. Elu on lill!

Et paremini aimu saada meie igapäevasest logistikast siis siin väike google mapsi pilt ka.

Meie Covidi aegse puhkuse "Mull"

X- on meie esimene korter Toni juures
Noolekesega märkisin ära meie väikse loodustee randa. See meie kõige lähem rand ja võiks öelda et privaat rand. See pole välja ehitatud ning on nn. ei kellegi maa momendil. Sest osad suudavad sinna ka autoga kohale tulla. Aga üldiselt selle pika rannariba peale on vast paar-kolm seltskonda ning kõik. Seda rannaäärset teed me kasutasime ka nn. vastaskaldal oleva Solarise ranna ja kompleksiga tutvumiseks.
Meie põhi rannaks kujunes Rezalište. Esialgu käisime sinna autoga ning hiljem kolisime Ribarska tänaval asuvasse korterisse ning siis käisime randa juba jala.
Mööda seda nr. 8 maanteed paar kilomeetrit ülespoole sõites asusid 3 toidupoodi; kaubanduskeskus ja tankla. Ehks siis kõik käe-jala juures ja kuhugi kaugele minema ei pea. Mõnus. See meile sobis ideaalselt.
P - tähega märkisin ära meie tasuta autoparkla, mida meil läks hiljem vaja kui juba Ribarskas elasime.

13.07.2020 Esmaspäev
Tänasest hakkas Horvaatias kehtima maski kandmise reegel kauplustes ja avalikes kohtades.

Meie aga suundusime Šibeniku linnaga tutvuma. Google mapsist vaatasime vanalinnale ja Banj´i rannale kõige lähema autoparkla, milleks osutus Prilaz Tvornici, kus 20 kuna eest sai terveks päevaks auto ära parkida.
Ilus mereäärne jalutuskäik vanalinna võis alata. Võiks öelda, et tegu oli inimtühja linnaga.
Peale lõunasööki suundusime Banj randa kiireks supluseks ning siis juba koju tagasi.

Õhtul võtsime ette mereäärse jalutuse Solaris hotellide kompleksi. Väike tagamõte oli natuke rohkem infot saada nende veepargi kohta. Ka see kompleks tundus kuidagi mahajäetud olevat, kuigi mõningaid inimesi seal siiski oli.

15.07.2020 Kolmapäev
KRKA
Peale eilset tervet päeva rannas lösutamist oli tervitatav väikene seiklus KRKA looduspargis.
Tegime päevale varase stardi ning kella 10 paiku olime Lozovaci sissepääsu juures parklas.
Lunastasime piletid, panime maskid ette ning läksime bussi mis viis meid väikse matkaraja algusesse. 

Piletid: 200 kn/inimene; 7 aastased ning nooremad tasuta.

Kes soovib võib selle matka ka vahele jätta ning kohe siirduda Skardinski buk juurde. Meil kuulus see poisi jaoks motivatsiooni paketti, et kui matk tehtud siis saab kose juurde ujuma. Seega pidas matka kenasti vastu. Arvestades eriolukorda siis Skardinski buki juures oli väga palju rahvast ning keegi ei pingutanud vahemaad hoida ega muid reegleid jälgida.

Käisime ujumas, võtsime väikse lõuna ja jäätised ning tegime murul pikniku. Lauad ja toolid olid muidugi olemas aga soovisime natuke teistest eemale minna.

Tagasiteel ülesse jäid teeäärde ka toredad vanaprouad kes müüsid viigimarju (momendil oli hooaeg) nii värskelt kui ka kuivatatult, pähkleid eri maitsetega ja loomulikult oliiviõli. Kui aga nähti minu abikaasat lauale lähenemas siis tõmmati kiirelt lauaalt välja ka kohalik viinamarjapuskar.
Meil õnnestus sealt saada ka oma lemmikuid - suhkruga apelsinikoored. Nämm.

Kuna kell oli palju ja noormees väsinud, siis suurt paadiekskursiooni Visovac´i ja Roški slap´i me ei läinud (u. 4h) vaid tegime ainult pool rehkendust ehk külastasime Visovac´i saart ja kloostrit (2h).
Piletid: 100 kn/täiskasvanud ja 70 kn/alates 4 aastased 
No kui päris aus olla, siis selle oleks võinud ka ära jätta.

Üldiselt olid vaated ilusad ja et sai ka ujuma oli üli tore. Kui aga võrrelda KRKA´t ja Plitvice parki, siis mina täna eelistan Plitvice´t. Aga maitse üle ei vaielda vaid kakeldakse ;-)

Üks võimalus külastada KRKA parki on kauni puidust laevaga Šibenikust ning sellise lõbusõidu hinnaks pakuti meile 400 kn/täiskasvanu ning laps tasuta. Selle raha sees oleks KRKA sissepääsupilet, lõunasöök koos jookidega ja meresõit. Meie arvates üks väga hea pakkumine aga meie noormees miskipärast ei olnud nõus selle laevaga sõitma. Nuttis ja keeldus isegi prooviks pardale astuma. Sellist asja pole meil varem juhtunud ning oli meile täielikuks üllatuseks. 



16.07.2020 Neljapäev
Täna tegime laisklemise päeva ja et see oleks täiuslik, siis jalutasime veeparki et pisike saaks möllata.
Hinnad on suht krõbedad...meie maksime pere peale kokku 330 kn/3inimest.
Väga tore koht ning igas vanuses laste peale on mõeldud. Ning kohe ukse juures on olemas terve riiul korralikke turvaveste mis saad mitte ujuvale lapsele kenasti selga panna.
Põhiatraktsiooniks kujunesid erinevad torud ja vett kallav suur ämber. Seal oli vesi madal ning meie noormees vesti ei vajanud.
Vestil oli ka 1 väike miinus - sellega hakkas lapsel kiiresti külm.

Soovitus: planeeri oma päev selliselt et seal sööma ei pea. Nad ei suuda isegi hamburgerit ega hot-dogi talutavalt teha. Kannatas süüa ainult friikartuleid ja jäätist.

17.07.2020 Reede
Krapanj
See on üks väiksemaid asustatud saari aadria meres ning maismaa asub umbes 300 meetri kaugusel.
Ning minul oli hädasti vaja seda pisikest saart külastada...põhjuseks svamm. Ja lugesid õigesti SVAMM aga mitte tavaline svamm mida igast poest saad osta vaid naturaalne meresügavustest üles toodud meresvamm. Tegelikult sõna käsn vist sobiks paremini.
Praami sadam oli meie kodust umbes paari-kolme kilomeetri kaugusel. Kahjuks aga puudus seal igasugune parkimise võimalus. Lõpuks leidsin ühe toreda majaomaniku kes lubas meil paariks tunniks auto oma aeda jätta ning seiklus võis jätkuda.
Praamil oli soovituslik maskikandmine aga suurest ähmist parkimise ümber ja peaaegu praamist mahajäämisega olime kõik oma maskid autosse unustanud. Kusagilt kottipõhjast me siiski 2 tk välja võlusime ning praamimeeskond kinkis meile ka kolmanda.
Praamipiletid kokku: 15 kn
Vaikne, rahulik ja autovaba saar. Ka inimesi polnud näha. Selline tunne tekkis et aeg seisab ja oled siin maailmas üksinda. Mõnus.

Saarel peaks olema veel umbes 5 peret kes tegelevad merekäsna järgi sukeldumise iidse kunstiga. Otok Krapanj´il on käsna muuesum ja suveniiripood, kirik ning oliiviistandus koos oliiviõlitootmisega.
Ning neid kõiki oli tarvis ju külastada. Tänud Covidile olid kirik ja oliiviõli tootjad oma uksed sel hooajal kinni pannud.
Nn. käsnamuuseumis sai seda oliiviõli asja uuritud, et kas kusagilt ehk veel olkes ehtsat ja head kraami saada siis meile üllatuseks tuli väga kiire lahendus. "Ma kohe helistan ämmale ja ta tuleb toob. Kui palju soovite?" Ehk siis enamus pered teevad ise õli omaks tarbeks ja natuke saab teistele ka anda/müüa.
Ostsime liitrise pudeli, sest väiksemat polnud ja hea oligi. Üks parimaid oliiviõlisid mis saanud olen. Ning nende nipp või siis saladus peitub selles, et oliivid pestakse ja pannakse mingiks ajaks ligunema merevette.

Jalutused ja külastused tehtud hakkas vihma tibutama ning ilm läks jahedaks ning tuuliseks. Ja oligi õige aeg lõunat süüa.
Sel korral viskas ikka nii jahedaks et meie noormehega otsisime oma ujumis asjade kotist rätikud ning võtsime need peale. Kahjuks või õnneks oli ilm selline et saarel ujuma minna ei õnnestunudki.

18.07.2020 Laupäev
Kolimine
Täna on see päev kus me algselt pidime Makarska´sse sõitma. Jälgides aga Covidi olukorda ja statistikat Horvaatias maakondade lõikes, siis juba mõned head päevad tagasi me otsustasime riske maandada sellega et jääme Šibenikku edasi.
Hiljem selgus, et väga hea otsus. Makarska Riviera on nimelt Horvaatia naabrite Bosnia ja Hertsegoviina kodanike seas väga populaarne suvituskoht. Ja nagu me teame seal riigis on Covidiga tõsised probleemid...piire kahe riigi vahel pole aga mõtet kinni panna, sest väga paljudel pidi olema topelt kodakondsus ja topelt passid ehk siis neil on ka Horvaatia passid ja puhkama tulevad nad sellega.

Kahjuks meie oma korterit pikendada ei saanud seega otsisime bookingu vahendusel omale uue kodu.
Meie uus kodu on Brodarica´s ning kannab nime Aparments Crljen.
Veel parem kui eelmine. Mõnus. Elu on lill.
Selle kolimisega kolisime lähemale ka oma lemmikrannale ning nüüd saame jalutada randa - u.500 meetrit ning oledki soojas merevees.

Meie 2-toaline korter asub katusekorrusel ning naabritega jagame ka suurt terassi millelt avaneb miljoni dollari vaade merele ja imelisele päikeseloojangule.

Täna oli vihmapäev ehk siis toidupoe päev.


21.07.2020 Teisipäev
Trogir
Terve nädalavahetuse sai rannas mõnuletud ja elu nauditud. Aitab küll.
Otsustasime sõita Trogirisse, mis sest et oleme seal juba oma varasematel reisidel käinud aga see linn on lihtsalt nii ilus.
Nagu arvata oligi - linn on väga rahulik ja tühi võrreldes meie eelmiste külastustega. Isegi auto saime parkida kohe vanalinna kõrval olevasse parklasse 15 Kn/h.
Läbisime kohaliku suveniiri turu ja suundusime vanalinna jalutama ning sealt edasi juba mereäärde. IMELINE LINN.
Lõunastasime ühes mereäärses restoranis ning maiustasime karpide ja kaheksajalaga...elu on ilus.

Trogir


Tagasiteel auto juurde käisime toiduturult läbi ning võtsime mõned kohalike talunike puu ja juurviljad koju ning suveniiriks sai ostetud salveid ja loorberit.

Trogir


Edasi suundusime otsima üht oliivitalu/istandust mille googlist olime leidnud ja ka nüüdsel ajal lahti on turistidele.
Tee sinna oli väga huvitav - mägine ja istanduste vaheline.
Kohale jõudes avastasime ennast täitsa tavalisest eramaja hoovist ning korraks isegi tundus et kedagi pole kodus. 
Oma eramaja keldrisse olid nad ehitanud väga ilusa degusteerimise ruumi. Võibolla pisikese pettumuse valmistas see, et oma müügitöös pöörasid nad hoopis rõhku puskarile ja likööridele mida nad valmistavad ning kõik muu nagu oliiviõli olid neile teisejärguline.
Me siiski ei lasknud ennast sellest segada ning uurisime oliiviõli ja oliivipuude kohta infot mis meid huvitas.
Üks huvitavaid fakte mida me enne ei teadnud: oliiviõli pudel võib kuumas ja päikselises autos plahvatada ehk siis oma suveniir õlid tuleb meil kõik kenasti tuppa tassida seniks kuni kojusõit algab.
Väga tore kohake ning suveniirid said kõik ostetud. 

Tagasitee osutus VÄGA huvitavaks.
Usaldasime oma GPSi ja alustasime sõitu...kuni 1 hetk oli tee nii kitsas et kohalik kepiga vanamees tuli liiklust korraldama, et autod suudaks üksteisest kenasti mööduda ja ka majad jääksid terveks.
Meiesuguseid hulle on vist sinna ennegi ära eksinud sest kohalikud olid musta aerosooliga postide peale isegi nooled joonistanud, et kuidas maanteele tagasi saada.
Lootsime parimat ning jätkasime teed kuni sellest sai kiviaedade vaheline kitserada oliiviistandustes ning tee viis aina ülesse mäkke.
Tagantjärgi mõeldes oleks võinud ju peatust teha ja vaadet nautida aga sel hetkel olime piisavalt närvis, sest ühtegi tagasikeeramise võimalust ega silti, et me õigel teel oleme, meil polnud ning õhtu ja pimedus olid ootamas nurgataga.
Õnneks jõudsime ikka õigele teele ning ühe huvitava seikluse võrra rikkamad me kõik olime.

22.07.2020 Kolmapäev
Ranna- ja puhkusepäev
Täna on 32 kraadi sooja ning imeline rannailm. Peale eilseid seikluseid kulub see meile väga ära.
Teised puhkajad ja rannakaaslased hakkavad ka juba tuttavaks saama ning rannas saab juba teretatud ning isegi viisakuslauseid vahetatud üksteisega. Mul pole elus kunagi sellist närvi olnud et päev otsa rannas peesitada ning seda mitmeid ja mitmeid päevi. Kas see on nn. lastevanematerõõmud või hoopis koroona...ei teagi. Aga üks on kindel - minu meesperele see meeldib.

Aga nüüd natuke meie naabritest ja niisama elu tähelepanekutest.
Meie naaberkorteris elab 4-liikmeline Poola pere. Nende pesamuna on 4 aastane tüdruk kellega siis meie noormees väga hästi klapib - olenemata keelebarjäärist. Koos nad mängivad meil terassil ning rannas ning ajavad ümber maja kasse taga tundub et ka nende elu on lill.

Terass on meil naabritega söömiseks jagatud umbes selliselt, et kes ees see mees. Ning kui ühed juba söövad terassil siis teised söövad toas. Õnneks selliseid hetki on vähe olnud.

Naljatamisi kutsume seda tüdrukut "Poola pruudiks".  Kõrvalt on täiesti uskumatu vaadata kuidas naised meestele mõjuvad.
Meie noormees ärkab hommikul ülesse, paneb riidesse ning peseb hambad. Ja seda kõike ilma et ma peaksin neid asju 100 korda meelde tuletama või luuaga taga ajama. 
Ja hommikused multikad ei tule ka enam meelde. Nüüd minnakse esimese asjana terassile "pruuti" ootama kellega koos mängida.
Ah jaa, peale sööki lähevad nõud ka ise kraanikaussi ning vahel aitab ka laualt asjad ära panna. Istun ja vaatan seda kõike pealt silmad suured ja suu lahti.

23.07.2020 Neljapäev
Primošten
Tänane ekskursioon viib meid imelisse Primošten´i. Eriline on selle linna vanalinna osa, mis asub poolsaarel. Vanasti oli see omaette saar ning maismaaga ühendatud silla abil. Nüüdseks on silla asemel väike ja kitsas tee ehitatud.
Saar on tegelikult mägi mille otsas asub kirik ja surnuaed. Vaade mis avaneb surnuaialt on lihtsalt uskumatult ilus.
Vanalinn oli rahulik ning väga vähesed inimesed jalutasid ringi. Enamus inimesed olid rannas ning need rannad olid küll puupüsti inimesi täis. Rannad asusid kõik nn. Primošteni maismaa osa. See linn ja need rannad olid väga populaarsed, meil oli väga keeruline autole parkimist leida. Inimesi oli rannas meie jaoks liiiga palju seega loobusime kohaliku ranna proovimise plaanist.

Lõunasöögist ka natuke...Primošteni vanalinna kitsastel tänavatel ringi ekseldes sattusime ühte toredasse puu ahjuga pizzabaari...selline mõnus Itaalia vibe oli.


 JÄRGNEB...



esmaspäev, 19. august 2019

Ei saa me läbi Lätita...


... ehk pikk nädalalõpp lõunanaabrite juures.

Sel korral koosnes meie reisiseltskond 3st lapsest ja 2st emmest ehk siis naljatledes "vähemusperekond".
Teel lõunanaabrite juurde tuli otse loomulikult teha peatus ka Lottemaal. Lottemaa oli oma vanas headuses. Uueks atraktsiooniks oli dr. Ave kodu ja jääpurikatekasvatus ning paar väksemat uuendust oli veelgi. Sel aastal lahkusime enne kui meid luuaga välja pühitakse, sest pikk sõit veel ees - vaja ju jõuda Riiga. Meie pisike noormees on juba 5 aastane ning sel aastal tema lemmikuks oli seiklusrada.
Kaalika keegel. Lottemaa

Meie koduks järgnevaks 3ks ööks on Bella Riga Hotel
http://bellarigahotel.com-riga.com/
Valiku kriteeriumiteks oli WIFI, hommikusöök, parkimine ja loomulikult hind. Kuna sel nädalavahetusel toimusid ka Riia linna päevad siis majutust leida oli suhteliselt keeruline. 2ks ööks oli meil 5 kohaline tuba ning 1ks ööks 2ne ja 3ne tuba.
Hinnaks kokku: 267 eurot ehk 17,8 eurot/öö/inimene
Hotelli saabudes ehmatasime ära - ümberkaudsed majad ja tänavad on sellised et ei julgeks Tallinnas autostki välja tulla. Õnneks inimene harjub kõigega. Hotell ise viks ja viisakas ning kesklinna vaid 2 km.
Kõige suurem miinus oli tubades puuduv ventilatsioon ja harjumatu saiarohke hommikusöök. Ehk siis sai veelkorra meeldetuletada et kui hotell pakub "continental" hommikusööki siis on parem loobuda. Esimene hommik sõime seda mida pakuti kuid õnneks oli hotellil väike köök külalistele kasutamiseks ning ülejäänud hommikutel keetsime ise kaerahelbeputru. Oli ka teisi lastega peresid kes seda teed läksid.
Bella Riga Hotel hommikusöök

Meie esimene peatus Riias - Riia loomaaed, sest lastele oli lubatud ju kaelkirjakuid. Meie olime kül juba Hispaanias neid näinud kuid ega küll küllale liiga tee. Riia loomaaija kaelkirjakud olid aga palju ilusamad kui Hispaania omad. See on Eesti perede seas populaarne koht - vahepeal oli tunne et Eesti keelt on seal rohkem kui läti ja vene keelt kokku.
Plussid: kompaktne, puid palju
Miinused: Parkla väga väikene, seega tasub kohe hommikul avamiseks kohal olla.
Põhjus Riia külastamiseks - Zoopark ja kaelkirjakud

Järgmisena sõitsime Auto muuseumi - Minu isiklik lemmik.
http://www.motormuzejs.lv/index.php/en/
Sellel muuseumil ainult plussid ongi!
Suurepärane väljapanek on jagatud 3e korruse vahel. Väga huvitavad Hands-on võimalused lastele. Kõigile kolmele kaasas olnud poisile meeldis auto duunimise võimalus, kus nende arvutis valitud taustad; auto värvilahendused jne ilmusid koheselt ka tegelikkussesse.
Infoekraanidel oli ka eesti keele võimalus olemas - mõnus!
Ning muidugi meie oma Ahhaa keskuse elektriauto tõstmise võimalus, mis asub muuseumi ees  ning seda saavad katsetada kõik kes soovivad.
Neil on ka Bauskas filiaal - järgmine kord lähen sinna!
Pilet: 10 eurot täiskasvanu ja lapsed 5. Club One ehk Tallinki kaardiga saab soodustust ning laste pilet algab alles 6st aastast. Seega kõik kokku 7,5.


Riga Motor Museum
Ahhaa ja inimkatsed
Laste lemmikatraktsioon - autodisainimine, mis ekraanilt ilmus ka päris autole

Peale väikest puhkus hotellis tuli kesklinna parkidesse väiksele jalutuskäigule minna, et poisid saaksid veel rahmeldada mänguväljakul ning meie nautida Riia linnapäevade melu.

Õhtuks olid kõik poisid nii väsinud, et magasid ennem kui pea patja puudutas!

Uuel päeval uue hooga ning meie järgmine külastus koht AB Park, mis asus umbes 70 km kaugusel meie hotellist.
https://www.abpark.lv/en/ab-park/attractions
Suurepärane koht kus võiks veeta vist mitu päeva meie poiste arvates. Võib julgelt öelda et see oli nende lemmik.
Dinosaurusepark; väga korralik ja pikk seklusrada; virtuaalriaalsuse proovimise võimalus, batuudiala, pedaalidega kardi rada, vesijalgrattad, lõbustuspark jne jne jne.
Soovituslik on ka vahetusriided või siis ujukad kaasa võtta, sest üks ala on selliselt mõnusalt märjaks saamise koht. Meie jätsime selle sel korral vahele, sest poisil oli tatitõbi ning nad olid juba väga väsinud.


AB Park Latvia

AB Park. See dinosaurus liigutas veel ka ennast...uhhhh
Virtuaalreaalsus proovitud nii poistel kui ka emmedel. Peab tunnistama et vanaks olen jäänud, peale seda sõitu oli pikaks ajaks süda paha. See-eest poisid olid valmis rahulikult mitu tiiru järtus seisma, et saaks aga üha uuesti ja uuesti seda sõitu katsetatud.
AB Park. Keset suve saab ka mäest alla lasta

AB Park. Tiigi peale saab vesirattaga ning taamal erinevaid veejugasid pritsiv atraktsioonideplats väikematele.

Et emmed ka midagi sel reisil saaksid, siis sõitsime Rundale lossi vaatama.
http://rundale.net/en/
Uskumatult kaunis loss ja aed! Majja sisenemiskes ei olnud enam aega ja poistel puudus selleks ka igasugune tahtmine. Lossipargi külastus meie 5-liikmelisele perele maksis tervelt 8 eurot. Sisenedes avastasime et seal tehakse golfiautodega tuuri lisaraha eest...poistele see muidugi meeldis ning käisime välja veel 10 eurot. Pole ammu midagi nii ilusat näinud!
Loss ja aed meenutasid mulle kunagist käiku Viini kus sai külastatud Schönbrunni lossi ja parki.
Rundale loss ja park

Rundale lossiaia ekskursioon

Imeline Rundale loss ja aed

Teisipäeval veel enne kojusõitu said emmed kiirelt külastada ka Hõbeda muuseumi, kus pileti hinnaks 10 eurot täiskasvanutele ja lapsed tasuta.
https://www.auzersilverart.com/
Muuseum ja eksponaadid olid vaimustavad. Ainsa miinusena võiks välja tuua, et kuidagi väikene oli...oleks väheke rohkem oodanud.

Ilmaga vedas meil kogu reisi vältel...pühapäeval oli nii umbes 30 kraadi lausa ning isegi õhtul kella 9 ajal oli väljas 26 kraadi. Lõunanaabrite juures on kohe ka lõunamaine ilm.
Seda koduteed ei taha kohe mitte ette võtta!

laupäev, 27. aprill 2019

tour in Tallinn old town

This post is a bit different...in English and about Tallinn - my home town.
As I have several friends and colleagues whom are interested touring my home town.
Below is a map and list of places what I usually show or recommend to see.

1st part of the Tallinn tour

2nd part of the Tallinn tour
Here is the list together with some links what stops I have included to the tour:
1. Rotermann Quarter
https://www.visitestonia.com/en/rotermann-quarter-in-tallinn
Old industrial area that has been developed lately to a wonderful area. This is my favorite area and I love taking pictures here!
2. Viru Gates - a must see in Tallinn.
https://www.visitestonia.com/en/viru-gate
3. St. Catherines Passage (Katariina käik) - This was my favorite place before they made Rotermann Quarter. Most pictures street with crafters workshops. This is a place where you can watch artist work and buy authentic souvenirs.
https://www.visittallinn.ee/eng/visitor/see-do/sightseeing/pid-174826/katariina-kaik-st-catherine-s-passage
4. Raekoja Square - a must see in Tallinn. Things to see: Town Hall (1402-1404); Town Hall Pharmacy (from 1422); Christmas time you will find there one of the best Christmas market and a Christmas tree tradition going back to 1441.
https://www.visittallinn.ee/eng/visitor/see-do/sightseeing/pid-26907/raekoja-plats-town-hall-square
https://www.visittallinn.ee/eng/visitor/see-do/sightseeing/pid-174823/town-hall-pharmacy
5. Rataskaevu street - Cat´s Well
https://www.inyourpocket.com/tallinn/cats-well_7022v
6. Lühike jalg street  - lovey narrow street with stairs. It will end up with Danish Kings Garden in one way or a lovely gateway.
https://www.google.com/search?rlz=1C1GCEU_enEE820EE820&q=l%C3%BChike+jalg+street&tbm=isch&source=univ&sa=X&ved=2ahUKEwi6uoDT5_DhAhXrsosKHeOSCaMQsAR6BAgKEAE&biw=1280&bih=610
7. Danish King´s Garden
https://www.visitestonia.com/en/danish-kings-garden
8. Kiek in de Kök - it is a museum but I included this as from there you can go to the underground tour.
https://linnamuuseum.ee/en/kiek-de-kok/bastion-tunnels/
From here you can go to the Freedom Square but I have not included this on my map.
9. Toompea Hill is where our Parliment is working. You will also see Tall Hermann with our most important flag.
In Toompea we have also our most popular Russian church called St.Alexander Nevsky Cathedral.
https://www.visitestonia.com/en/toompea-castle
https://www.riigikogu.ee/en/visit-us/toompea-castle/tall-hermann-toompea-towers/
https://www.visittallinn.ee/eng/visitor/see-do/sightseeing/pid-307/st-alexander-nevsky-cathedral
10. Patkuli viewing platform - really lovely views to the old town on one platform and to the Shnelli park.
https://www.visitestonia.com/en/patkuli-viewing-platform
11. Towers´Square - here you can enjoy views to the Town Wall and its several towers. During Spring and Summer the park hold our Flower Festival.
https://www.visittallinn.ee/eng/visitor/see-do/sightseeing/pid-176599/towers-square
12. Open air market and Telliskivi Creative City.
Behind the Railway station there is a open air market. It is a great place to grab something to eat or visit some Estonian small design / crafters shop on the 2nd floor. This is also an entrance to the young and crafty side of Estonia sometime also called "Hipster-ville". This would be a great place to buy really authentic souvenirs from Estonia.
https://telliskivi.cc/en/
https://www.visitestonia.com/en/telliskivi-creative-city

If you happen to have some more time in Tallinn then there are many more places to see and discover!


laupäev, 8. september 2018

Germaloga Mustale mäele!

Sel korral viis reisikirg meid Montenegrosse ning seda koos Germaloga. Reisi algus oli kohutav, sest kogunemine lennujaamas oli juba kell 03:30 ehk siis magada sel ööl väga ei saanud. Aga see eest oli see minu selle aasta esimene lennureis mis läks õigel ajal välja ning ilma probleemideta - asi seegi!

1. Laupäev 
Esimeseks vaatamisväärsusek ja peatuspaigaks oli vaateplatvorm kus kohast sai imetleda Sveti Stefani poolsaart. See poolsaar on vast ka kõige kuulsam vaatamisväärsus mida kõik Montenegro turistid on näinud. Saarele tavaturist minna ei saa kuna see kuulub 5 tärni hotellile ning saarele saavad ainult hotelli külalised.
Sveti Stefan

Järgmine peatus: umbes 2500 aastat vana Budva linn - heal lapsel on mitu nime ning Budvat kutsutakse ka Montenegro Ibizaks või Miamiks. Budvas on armas müüriga ümbritsetud vanalinn, rannad ja ööelu - kõik mida ühelt puhkuselt vajad.Tegime väikese jalutuskäigu vanalinnas koos giidiga ning vaatasime ära paar linnaplatsi ning 3 kirikut mis kõik asusid ühe platsi ääres. 
Nimetan siinkohal ka need 3 kirikut ära:   
*Püha Ivanni kirik ehk St. Ivan - 17 sajandist   
*Püha Maria kirik ehk Santa Maria in Punta kusagil 840 aastast   
*Holy Trinity kirik aastast 1804.
Edasi jalutasime juba omal käel ning sõime ka väga hilise hommikusöögi. Hinnad on Montenegros soodsamad kui Eestis. Näiteks tass musta kohvi maksab 1 eur. Kohe linnamüüri kõrvalt ja mereäärest algab armas jalgtee mis jääb mere ja kaljuseina vahele ning mida mööda saab armsasse kuid rahvast täis randa. Rand ei olnud meie eesmärk aga jalutuskäik ja vaated Budva vanalinnale oli suurepärased. Selle tee ääres oli ka üks Budva kauneid skulptuure, mida kujutatakse paljudel kohapeal müüdavatel suveniiridel. Fotodelt saad teada mille või kelle kujuga tegu on. 

Budva

Budva
Budva













Peale lõunat sõitsime Tivatisse ning saime oma hotelli sisse kolida. Järgmise nädala veedame 4tärni hotellis nimega Magnolija. Hotell oli suurepärane - puhas, ilus, suur tuba, külkapp, konditsioneer. Ainus negatiivne asi kogu kompleksis oli nende lift. See oli sama pisike kui meie nõukaaegsetes korterelamutes ning seda oli ainult 1 ja seegi tegi sellist häält et kohe läheb rikki ning nõrgemanärvilised ei julgend peale ühte sõitu sellega rohkem sõitagi. Etteruttavalt võin öelda, et see lifti nime kandev jukerdis läksgi katki ja sedagi korduvalt.
Osa meie reisigrupist oli hotellis Villa Royal - seal olid toad nagu tikutopsid ning osad toidud hommikusöögil olla vanaks läinud ja hallitanud.


Hotel Magnolija ehk meie kodu selleks nädalaks
Hotel Magnolja - meie tuba kus tegelikult asub veel ka kööginurk
Nikšicko - kohalik ja täitsa hea õlu

2. Pühapäev


Perast - Our Lady of the Rocks
Meie tänane marsruut
Sellise praamiga sai päris mitu korda edasi-tagasi sõidetud

Pühapäeva hommikut alustasime Perasti lähistel Kotori lahes asuva saarekese külastusega. Tegelikult asub kõrvuti seal 2 väikest saarekest kuid vaid 1 on turistidele avatud, sest teisel saarel asub Püha Jüri benediktiiniklooster koos kunagise kohalike aadlike kalmistuga. 
Meie külastasime saarekest kus asub Rooma katolik kirik Our Lady of the Rocks. 
Saar ise on inimtekkeline ehk tehislik. Legendi kohaselt leidsid meremehed 15 sajandil kividelt ikooni Madonna lapsega ning peale seda hakati peale igat edukat merereisi sinna kive viskama või lausa vanu laevu/paate mis täidetud kividega. Lõpuks kerkis saar kõigist nendest merre visatud kividest. Isegi tänapäeval 22. juulil toimub festival kus merre visatakse kive. 
Kirikus asub ka väike meremuuseum mida väikse lisa raha eest saime uudistada. Meie õnneks saabusime saarekesele hommikul, sest mida minut edasi seda rohkem turiste sinna saabus ning kirikusse sissesaamine oli tõeline giidide vaheline rebimine.
Montenegros peab alati kohalik giid kaasas olema, seda ka meil ning nemad organiseerivad ning peavad läbirääkimisi. Saare on pisike ja kirik veel pisem, seega sisse saab väikestes gruppides...meie pidime ootama vaid 30 minutit. Oligi hea võimalus saarekesele tiir peale teha ning taamal asuvat Perasti linnakese vaateid nautida.
Peale saarekese külastust saime 30 minutit vaba aega et teha väike jalutuskäik Perasti baroklinnakeses.
Teel Our Lady of the Rocks´ile
Our Lady of the Rocks
Our Lady of the Rocks - ikoon Madonna lapsega
Perast
Perast
Perast
Edasi suundusime Kotorisse - imeline keskaegne kindluslinnake. Seda külastasin ainult mina ning minu kallis kaasa suundus hoopis Kotori lahte ujuma ning rannamõnusid nautima.
Kotori vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandisse ning on kuulus oma meresõitjate poolest. Mina kül ei tea mitte ühtegi kuulsat Montenegrolast, veel vähem kuulsaid meresõitjaid sellest riigist. Aga see selleks.
Nautisime ilusaid hooneid, kirikuid ja väljakuid. Meie reisiplaanis olid ka villad kuid neid me esialgu ei märganud, aga giid tuli appi. Nimelt ilusad vanaaegsed suured hooned-elumajad vanalinnas olid omal ajal villa nimega ehk siis hoopis midagi muud kui meie ette kujutasime.
Vanalinn on ümbritsetud müüriga ning mäkke tõuseb 4,5 km pikkune sakiline linnamüür veel edasigi...tugevamad ronisid sinna ka. Mina piirdusin madalama osaga ning mägesid ei vallutanud, sest siin madalamas osaski oli väga palju vaadata ja nautida ning meil oli vaba aeg piiratud...3,5 tundi. Giid ennustas et müüri külastus ise võib võtta umbes 1,5 tundi ning on suht libe ja konarlik.

Üks linna sümboleid on kass ning hulkuvaid kasse on palju, sest kõik poekesed ja inimesed toidavad neid. Aga sellel on ka väga loogiline seletus - omal ajal päästsid kassid linna katkust ning seda mäletatakse senini.
Kehakinnituseks valisime 12 sajandi katedraali kõrval asuva kauni ja inimrohke söögikoha kuid sel korral tuli toidus ja teeninduses pettuda, isegi kohvi oli vastik.


Vaade Kotor´ile
Näide Kotor´is asuvatest villadest
Kotor. Ühest sisehoovist leidsime ka Lenini.

Kotor
Punased Kotor´i katused

Kotor´i linnamüür

Kotor

Kotor
Pulmapidu Kotor´is

Suveniiripoes/ateljees - Kotor
Natuke hindadest ka...kuid neisse tuleb väga skeptiliselt suhtuda, sest  hinnad muutuvad siin kiiresti. Tegu ju ikkagi ühe väga kiirelt areneva turismipiirkonnaga. 
Paadireis saarekesele ja tagasi + kirik/meremuuseumi külastus umbes 7 eurot/inimene.
Suur turistide huvi on toonud ka linnamaksud...Kotoris oli see 1 euro, kuid selle eest saime ka linnakaardid.
Kotori katedraal 3 €; jalutuskäik Kotori linna kohal paikneval linnamüüril 8 €.


3. Esmaspäev
Kugustest vaadatuna ongi tegu Mustade Mägedega - Montenegro
Ostrogi klooster
Tänane päev saab olema pikk sest sõidame Ostrogi kloostrisse mis asub mõnetunnise sõidu kaugusel kõrgel mäeahelikus!
Ostrogi klooster on Montenegro tuntuim palverännupaik. Aeg-ajalt on klooster kaetud pilve- ja udulooriga ning annab sellega kogu kompleksile eriliselt müstilise aura. Siinne Dajbabe kloosterkirik on ehitatud looduslikku koopasse. Ning seda kompleksi peavad pühaks nii moslemid, katoliiklased kui ka õigeusulised.
Kindlasti võta endaga kaasa hügeenitarbeid annetamiseks, sest klooster jagab neid palveränduritele! Mina ostsin eelmisel õhtul mõned seebid endaga kaasa. Osad võtsid hotelli minitooted kaasa...meil pole vahet kuid neile inimestele on see väga oluline.
Annetuskorv Ostrogi kloostris
Germalo oskab inimesi hinnata...nimelt meie suured bussid peatusid jalamil asuva suure söögikoha juures ning lisaraha (5 eurot) eest telliti meile kohalikud väikebussid vastu, mis viisid meid ülesse kloostri juurde.
Need 9 serpentiini olid piisavalt hullud ...ma ei kujuta ette kuidas suured bussid seal veel sõidavad. Sest ametlik parkla klosstrisse minejatele ja bussidele asus tunduvalt kõrgemal. Igatahes oli meil paaril kurvil piisavalt nikerdamist ja tagurdamist et kenasti välja pöörata. Ja bussid olid ka vastavad...sellised kilisevad ja kolisevad aastast 1965 ning hääl mida nad tegid...
UHhhhh
Klooster ise oli aga kaunis ja vaated ilusad. Tasus seda kadalippu läbida küll.
Tagasi alla oma bussi juurde jõudes ootas meid imeline lõuna ning tagasitee hotelli võis alata.

4.Teisipäev
Meie esimene vaba päev, et nautida rannamõnusid! 2 tooli + vari = 15 euri meie juures, kaugemal pidid saama 10 eest. Kuna mina suur rannataja ei ole, siis nendega jändama ei hakka. Väike osa meie seltskonnast oli ka Palma hotelli majutatud...üks vana meie hotellist oli lihtsalt julge ning marssis Palma randa sisse. Teenindaja küsis Palma ning onuke kordas Palma-Palma ja nagu imeväel toodi rätikud, avati vari ning pandi onuke toolile pikali. 

Aga kaua sa ikka seal rannas beezitad - tuleb ikka midagi ette võtta. Mõeldud tehtud - peale lõunat tellisime takso ja sõitsime Kotorisse. Taksosõit Tivatist Kotorisse maksab 10-20 euri olenevalt liiklusest. Meil õnnestus 15 euriga hakkama saada.

Eesmärk oli natuke suveniire shopata, jalutada ning õhtusööki nautida. Ning seda kõike seal ka sai.
Alustuseks...peatus takso kohe linnamüüri sees tegutseva turu ees. Mõnus. Saime kohalikku toidukraami meikkda ning üht-teist kaasagi osta. Meie ostud: mesi pähklitega; vinnutatud sink; kohalikku juustu veni juurde. Meil on hotellitoas külmkapp, seega toidukraami saab vabalt osta.
Turul - kohalik juust
Teepeale jäi üks väga äge ehete salong-töökoda; Horvaatia kleidikauplus ning suveniirikauplus kus müüakse Eestis valmistatud tooteid.
Montenegro suveniirid Made in Estonia
Kuna olen parandamatu kleidi-hoolik, siis sai vist kaupluse kõik kleidid endale selga proovitud ning 3tk ka ära ostetud. Ainus kurb lugu selle ostu juures oli see, et täna oli ainult -30% hinnad ja paar päeva tagasi kui seda linna külastasime oli -50%...nuuks.
Kleidi ise on jumalikud ning minu lemmik - mereteemalised. Etteruttavalt võin öelda, et Eestis müüakse neid ka ühes väikses ja tundmatus poekeses...juhtusin samadele kleitidele otsa sügisesel Ilumessil.
http://www.blu.com.hr/en?
Blu ja imelised Horvaatia mereteemalised kleidid
Peale shoppingut on vaja keha kinnitada...sel korral valisime sinimerekarpe pakkuva koha mis juba eelmisel Kotoris käigul meil silma jäi. 
Siin riigis hinnad muutuvad kogu aeg. Menüüs oli pakkumine karbid+friikad+vein=10 eurot
aga kui maksmisek läks tuli välja et menüüs oli "vana hind" ning nüüd on hinnaks 12 eurot, selle tõestuseks näidati üht teist menüüd kus pastakaga oli kilel püütud isegi parandust teha. Ahahaaa. No maksime nende uue hinnaga toidud ära ja jotsi jätsime endale.
Mmmmm...imeline õhtusöök Kotor´is
Peale kehakinnitust otsustasime tutvuda vanalinna müürist väljaspool oleva linnaga kaa. Sattusime Kamelia nimelise ostukeskuse juurde - otsustasime 15 minutiks seda keskust ka seespoolt vaadata ...juhuuu.... esimene päris mänguasjapood hakkas silma. Kodus ootab ju pisike kingitust. Leidsime toredad robotikomplektid.

5. Kolmapäev
Uh...täna saab olema natuke keeruline päev. Njeguši ja Cetinje.
Montenegros pidavat olema ütelus, et kui sa pole Cetinjes käinud siis sa pole ka Montenegros käinud. Seega alustame oma päeva sõiduga Cetinjesse - Montenegro ajaloolosse pealinna.
Cetinjes klooster oli ajalooliselt riigi piiskoppide valitsemispaigaks ning seda on korduvalt maha lammutatud ja üles ehitatud. Ning üldiselt on see klooster suletud rahvale st. turistidele. Isegi meie giidi suureks üllatuseks oli see klooster osaliselt avatud ning meil õnnestus isegi sisse piiluda.
Cetinje klooster

Cetinje klooster
Kloostri vahetus läheduses oli muuseum mille nime olen kahjuks unustanud aga nende põhi eksponaadiks oli Montenegro makett, tõeliselt hea ülevaade milline mägine riik ja piirkond see on. Pileti hinnaks oli vist 2 euri. Hea oleks kui giid või kohalik muuseumi töötaja oma led-lambikesega väikse ekskursiooni maketil korraldab et väheke aimu saada kus midagi asub. Seda maketti vaadates sündis minu otsus loobuda Durmitori Rahvusparki sõidust.
Edasi suundusime linnapeale jalutama, ega väga palju siin just vaadata ole aga ikkagi tore väike jalutuskäik siin rahulikus linnakeses.
Kohaliku keskväljaku lähedal on Soovide kave, mis on ehitatud vana allika kohale ning sees on pühaku nägu.
Montenegro makett
Cetinje
Tühjus valitseb Cetinje peatänaval

Kohalikud Cetinje mehed mänguhoos
Järgmine peatus Njeguši platoo, mis kujutas endast üht külakest kus teeäär oli palistatud väikeste nn."suveniiri" putkadega. Väidetavalt see on koht kust pärit nende rahvuslik uhkus - sink.
Ka meie buss tegi siin peatuse ning kohvik juba ootas võikudega. Sõime-jõime ning suundusime putkadesse. Müügiartikliteks on sink, juust, kohalik puskar ning käsitöö. Meie lemmikuks (kui nii võib öelda) oli üks puutöö garaaz - onu ei müünud midagi vaid näitas ja tutvustas muusikariistu, oma töid ja kutsus endaga puskarit jooma ning kogus annetusi. Tõesti äge vana oli ja veel parem et midagi ostma ei pidanud ning kohalik rakki sai ka proovitud.

Kohaliku singi lugu
Sink kuivamas. Üldiselt müüakse 1 ja 2 aasta vanuseid sinke kuid kõige parem on siiski 3 aastane

Njeguši "turutänav"
Sellised maitsvad suveniirid siis
Meie võikud
Ja oligi aeg päeva tipp-sündmusel - sõita mägedest all hotelli mööda kohutavat serpentiini mööda. 28-29 korralikku kurvi millest 16 on eriti teravat pööret ning need on tavaliselt ka postkaartidel toodud. Uh! Võib vist julgelt öelda et enamus meie grupist oli vähemal või rohkemal määral hirmul. Vot see oli üks aeganõudev nikerdamine, et sealt alla saada. Ainult ühel korral pidi meie kohalik giid bussist välja minema et harutada lahti ummikut, mis oli tekkinud ühele kurvile.
Võin julgelt öelda et mina lugesin igat kurvi ja ootasin allajõudmist. 
Ülevalt pidi alla saama ka mööda 2 km pikkust jalgsiradapidi.


Siint ülevalt on imelised vaated. Kotor ja Tivat mahtusid ühele fotole.
Soovijatele oli õhtuks organiseeritud rahvatantsude õhtu koos kohaliku laulikuga.


6. Neljapäev
Üldises Germalo graafikus oli see vaba päev aga meie giidid võtsid vaevaks ning organiseerisid soovijatele päeva merel koos lõunasöögiga ning seda kõike 25 euro eest.
Hommikut alustasime mõnusa laevasõiduga - esimene korrus on laudade taga istumine ning teisel korrusel on päiksetekk koos päevitustoolidega ning laeva kõhus on köök kus valmib meie lõunasöök. Minu kaamerat nähes haaras ta ahvi kiirusel oma hügeenitarvete järele. Aga lõuna oli maitsev!
Aknast sai neid piiluda ka - korralikud euro normid, ühes käes suits ja muutkui vaaritas.
Vaated olid ilusad! Meie oma Porto Montenegrot oli väga tore ka vee poolt vaadata - kaunis ja luksuslik. Edasi purjetades nägime üht meeletut ehitusplatsi, sinna kerkis uus Porto Novi, mis pidi veel uhkem ja luksuslikum tulema.
Araabia rikkad ja ilusad on selle kandi üles leidnud ning Porto Novi olevat nafta rahade projekt.
Ja olimegi juba Herceg Novis. Ronisime vanalinna ning tegime omal käel väikse tiiru. 
Edasi suundusime Blue gave´i ujuma ja siis ühte toredasse väiksesse randa lebotama.
See oli väga mõnus vaba päev! Mõnus-mõnus!

Meie päikesetekk


Laeva kõhus on valmimas meie lõuna
Ja selline see lõuna sai
Herceg Novi

Herceg Novi

Herceg Novi - Selle pildi juures peab ära seletama Montenegro ühe kõige suurema võitluse ja selleks on võitlus palmipuusid söövate putukatega. Putukad ise on kohale tulnud Aafrikast. Nende putukate tõttu ongi väga palju kuivanud palmipuid ja selliseid palmitüvesid igal pool.

Sellised need palmipuid tapvad putukad ongi.
Herceg Novi
Allveelaevade tunnel Montenegros. Neil oli mitmeid.
Riik kus kõik on müügiks - see saar müüdi maha ning keegi ei tea mis sellest vanast kindlusest saab. Ehk mõni kasiino?!
Montenegro ja Blue gave - sinna sisenemiseks tuli keset merd väiksemasse paati ümber ronida.

Montenegro ja Blue gave
7. Reede 
Meil oli vaba päev! Vahel peab ju ka puhkama ja rannamõnusid nautima!

Üks osa lahkus aga enne kukke ja koitu et võtta ette pikk sõit läbi Montenegro mägise sisemaa, et nautida vaateid mägedele, jõgedele, järvedele ja kanjonitele ning lõpetuseks jõuda Durmitori Rahvusparki. Ekskursioon maksis umbe 45 eurot.
Teine osa seltskonnast orgunnis endale mikrobussi kohalikust reisifirmast ning sõitsid Albaaniasse. Inimese kohta tuli hinnaks umbes 25 eurot.

Tivatis Porto Montenegro sadama piirkonnas on meremuuseum, kus on võimalik ka päris allveelaeva ronida ning seda võimalust ei saanud ma ju mööda lasta.


Tivat ja rand

Tivat ja rand

Tivat ja rand - vaikus enne tormi

Tivat

Porto Montenegro
Tivat

allveelaevas

Tivat

Tivat

Need 10 käsku sobivad ideaalselt ka minu abikaasale


8. Laupäev
Täna algab kodutee.
Hommikul alustasime bussisõitu tagasi Euroopa Liitu ehk Horvaatiasse.
Dubrovnikus tegime kaasa väiksel linnaekskursioonil ning edasi suundusime juba sööma.

Dubrovniku kohta saab lugeda meie 2016 aasta seiklustest:
http://vihasoo-mari.blogspot.com/2016/07/dubrovnik.html
http://vihasoo-mari.blogspot.com/2016/07/konnime-katuseid-mooda-ehk-dubrovniku.html

Dubrovnik

Dubrovnik

Dubrovnik

Dubrovnik - kohe hakkab sadama

Dubrovnik

Juhtumis sattusime ühele rikkalikule ja suursugusele Aasia pulmale ning otse loomulikult pean neid fotosid ka kõigi teiega jagama.
Pulmad Dubrovnikus

Olen kutsumata külaline

Kogu see seltskond lennutati kohale eralennukiga. Veel on jalas kontsakingad kuid kohe peale pildi tegemist saabus "Sussi Onu" ehk mees kotiga ning vahetas tähtsamate tegelaste kõrged kontsad plätude vastu.

Pilmad Dubrovnikus
Tänu pulmadele sai siia kirikusse ka sisse piiluda!


THE   END

Meie giidid, reisisaatjad ja bussijuhid. Germalo.