La Spezia. Cinque Terre.

 Järgmiseks kaheks ööks on meie peatuspaigaks põhimõtteliselt La Spezia raudteejaam. Jah, sa lugesid õigesti. 

Affittacamere Casa Dane on väga armas, ilus ja valge majutusasutus suurte tubadega. Ning ta asub raudtejaama hoones. Kül aga peab siinkohal mainima, et Itaalias reisides võiks kaasas olla nn toasuss, sest nad armastavad kivist põrandaid, mis minu jalale tunduvad külmad. Lift puudub, ning oma kohvrid tuleb endal tassida mitmeid korruseid aga ongi hea soojendus homseks 😆 Huvitavaid fakte veel, hommikusööki saab läheduses asuvas kohvikus ning selleks on saiake ja kohv. Autoparkla asub ka muul aadressil aga õnneks mitte väga kaugel ning ka selle leidsime kenasti ülesse. 

Natuke teravaid elamus

Väljusime oma majutusasutusest, et minna õhtusöögile ning just sel hetkel käis üks korralik kärgatus. Ja siis nägime politseid jaamahoonest välja jooksmas ning lahingvarustust autost selga ajamas ning siis nägime juba ka inimesi jaamahoonest välja jooksmas. Võttis hetkeks soolasambaks. Hindasime olukorda ning tegime kriisiplaani. Asi paistis suht rahulik ja enne kui tormama hakkame mõtlesime proovida infot saada. Tuli välja, et mingi jalgpallifännide huligaanitsemine. Siiski läksime tuppa ja võtsime dokumendid, autovõtmed jne endaga kaasa ning suundusime õhtusööki otsima. Õnneks tagasitulles oli kõik väga rahulik ning otsustasime ööbimiskohta naasta. 

Cinque Terre ehk 5terre

On suur rahvuspark paljude matkaradadega ning 5 armsa ja värvilise endise kalastuskülakesega: Riomaggiore, Manarola, Corniglia, Vernazza ja Monterosso. Kõige lihtsam ja kiirem nende linnade vahel seigelda on kohaliku rongiga. Autoga saaks ka aga tänu mägiteedele kuluks sõidule väga palju aega. Nt. Riomaggiore ja Manarola vaheline rongisõit kestis alla 5 minuti. Raudteejaamast saime oma Cinque Terre kaardi 19,50 EURi üheks päevaks. See võimaldas Regional rongiga sõita, raudteejaama WCsid tasuta külastada, bussisõitu kohapealses linna ja raudteejaama vahel, matkaradu kasutada ja üht-teist veel. Ja kohe pileteid ostes selgus tõsiasi, et mitteükski linnadevaheline matkarada polnud avatu 😭 Eelmisel õhtul oli juba ka selgeks saanud, et ka linnadevaheline paadisõit jääb ära, sest ka need alustavad alles aprillis. Eks ei jäänud muud üle kui leppida olukorraga. Eestlasele kohaselt sai ikkagi paari matkaraja algusega tutvutud aga tõesti kinni olid nad pandud. Mõnel lausa tabalukud ees. Osad matkarajad on juba aastaid kinni ja nn renoveeritakse aga paar tükki pidid lahti olema. Neti avarustest leitud info kohaselt oli kõige suurem lootus pääseda Riomaggiorest Manarolasse ehk tehakse see hiljem nn hooajaks ka lahti. Väikeseid linnasiseseid ja kaljuäärseid teekesi ja treppe sai piisavalt avastatud. 

Kõige tuntum matkarada võiks öelda, et Cinque Terre ikoon, kannab nime Via dell´Amore ehk siis Armastajate tee, mis avati 1931. aastal ning ühendab Riomaggioret ja Manarolat. Kahjuks see suleti aastal 2012 peale suuri üleujutusi ja maalihkeid. Väidetavalt peaks see selle aasta (2024) suvel taasavatama aga neid kuupäevi on ennegi antud ja siis jälle edasi lükatud.

Elu kalleim WC. Suurest avastusrõõmust unustasime raudteejaama WCd kasutada ning loomulikult oli seda linnas hädasti vaja. Ja nii me siis ühte kohvikusse sisenesime ja 9 euro eest WCd kasutasime. No tegelikkuses sai selle 9 euro eest tassi teed ja ühe tassi kuuma šokolaadi. Hommikud on jahedad ja mereääres ka tuuline, seega soe jook kulus marjaks ära. Aga kui aus olla siis sellest nn WC käigust sündis ka midagi toredat. Nimelt ma olen aastaid taga ajanud/otsinud seda imelist maitset kuumal šokolaadil mida ma kunagi Torinos sain. Ja ma leidsin selle Riomaggiore kohvikust!!! Aga nalja pidi ikka ka saama. Teenindaja ei saanud väga hästi inglise keelest aru kui ma palusin kakao kohta infot, firma nime jne. Kord tõi ta mulle topsiga vahukoort ja siis jälle kuuma piima ning ega ta muidugi ei maininud, et ta minust aru ei saa. Alles peale seda suunas ta mind baarmeni juurde, kes siis tutvustas mulle seda kakao saladust. Sain ühe pakikese ka kaasa, et suurest toidupoest seda otsida...ju ta arvas et ma nii blondiin, et foto järgi otsides jään äkki hätta. 😂 Etteruttavalt võin öelda, et pakk kakaod 7 tassi jagu maksis poes 2,70-2,90 eurot. Vot nii siis. Meie kohvritesse leidsid tee päris mitmeid pakke. Ühes poes me tühjendasime terve riiuli kahekesi. 🙈 Kuna jahu juba Eestis müüakse, siis seda ma ju sel korral tooma ei pea. 😂😂😂

Ciobar my LOVE

Nii üleval siis see pakike kakaod mis teeb imelise joogi! Kes Itaaliasse läheb, siis mulle võib alati ühe karbi Ciobar´i kaasa tuua 😋

Aga tagasi Cinque Terre juurde...JALUTA, AVASTA, NAUDI VAATEID. Gelato ja söök eriti mereannid tasuvad kindlasti proovimist. Meie jätsime Corniglia vahele, meil siiski ainult 1 päev seda imelist paika nautida. Rongid liiguvad hästi. Meie isegi väga ei vaadanud neid rongiaegu, vaid kulgesime omas rütmis ning kui tundus, et nüüd on see linn ennast meie jaoks ammendanud suundusime raudteejaama. Üldiselt päeva jooksul tekkis rongide graafikus ikka hilinemiseid ja muid apsakaid. Seega graafik on aga nagu ikka Itaalias, see on soovituslik. 

Manarola´s asub Nessun Dorma nimeline söögikoht, millel on see miljoni dollari vaade. Ka meie asusime sappa. Neil on väga kaasaegne süsteem järjekorra haldamiseks kasutusel. Saad äppis end järjekorda panna aga saad ka kohapealt numbri ning siis saad äppis jälgida mitu lauda/inimest enne sind on. Arvestades seda süsteemi ja et siin juba täna korralik järts on, siis suvel peab siin tõeline hullumaja olema. Meil aga kahjuks kogu elamus järjekorraga piirdus, sest külm hakkas ning kõht oli juba väga tühjaks saanud.

Kes suvel külastab, siis kõige suurem rand asub Monterosso´s ning see on ka kõige suurem Cinque Terre küla. Tasub jalutada raudteejaamast mõlemale poole, ühelpool ilusad vaated ja mererand ning teiselpool jälle kaunid vaated aga ka linnake shoppamiseks. Ilusad vaated on siin kõikjal ja et korralikult matkata võiks siin siiski rohkem kui 1 päeva veeta!

Kes soovib põhjalikemaid teadmisi selle UNESCO maailmapärandi kohta, siis külastage järgmist lehte https://reisiradar.ee/cinque-terre/

Riomaggiore Cinque Terre

Riomaggiore Cinque Terre

Riomaggiore Cinque Terre

Et abi ka väikestele ja kitsastele tänavatele kohale jõuaks. Riomaggiore Cinque Terre

Cinque Terre

Manarola Cinque Terre

Manarola Cinque Terre

Imelised mereannid. Manarola Cinque Terre

Manarola Cinque Terre

Manarola Cinque Terre

Manarola Cinque Terre

Cinque Terre

Cinque Terre

Nessun Dorma söögikoha järjekorras @Manarola

Inimesed juba naudivad rannamõnusid @Monterosso Cinque Terre

Monterosso Cinque Terre

Monterosso Cinque Terre

Monterosso Cinque Terre

Monterosso Cinque Terre

Väike vahemärkus, Manarolas olime targemad ning otsustasime raudteejaama WCs enne ära käija kui linnapeale suundume. Hirm oli aga asjata. Puhas ja korralik WC ning päeva üheks hitiks oli nn WC valvur/koristaja, kes laulis kaasa Andrea Bocelli lauludele tantsis ja oli rõõmus ning peale igat külastajat käis boksi üle enne kui järgmise sisse lubas. Isegi WC järjekord võib siin äge olla, panustasin omalt poolt ainult väikse tantsuga.

Tagasi jõudsime 18-19 paiku, ning peale pisikest puhkepausi suundusime linnapeale. Sest La Spezias toimub 17-19 märtsil suur laat Fiera di San Giuseppe laat-festival. Pühak San Giuseppe on La Spezia linna patroon ehk kaitsepühak juba 1653. aastast ning 19. märtsi tähistatakse alati suure laadaga. 19. märtsil tähistatakse ka katoliiklikes riikides isadepäeva, seega kohe topelt pidu. See laada ala oli tohutult SUUR, ma vist pole kunagi nii suurel laadal käinud. Väidetavalt umbes 600 müüjat/lauda. Meie jõudsime sinna alles õhtul, kus kohas enamus müügilaudu olid ennast juba kokku pakkimas. Pikemalt avatuks jäid ainult toidukohad ja eks neid meil ka tegelikkuses vaja läks, sest kõhud olid tühjad.  

15 eurot naiste nahkkingad 😵 @Fiera di San Giuseppe in La Spezia

Millist 10 eurost mantlit sina soovid? @Fiera di San Giuseppe in La Spezia

Kuidas oleks ühe väikse võikuga? @Fiera di San Giuseppe in La Spezia

Verona ja Geloato koolitus. Sirmione ja Garda järv.

 Veronas ööbimiseks valisime Hotel Porta Palio ja seda lihtsalt parkimise tõttu. Kohe kui vajasid autole parkimiskohta muutus valik imepisikeseks. Tuba oli Ibis budgeti sarnane, selline natuke odavam ja vaesem. Õnneks oli Veronas aga eraldi WC/vannituba. Meil oli maaalune parkimine ning me tohtisime auto sinna jätta kuni järgmise päeva kella 17:00ni ehk siis kõvasti peale check-outi. Sellist boonust saab vist küll ainult hooajaväliselt nautida. Ideaalne meile. Me saabusime õhtul hilja ning kahjuks hotelli läheduses olevad restoranid olid kõik kinni. Kas jäädavalt või siis lihtsalt hooajaväliselt kinni. Suundusime lähedal asuvasse toidupoodi vett ja midagi söödavat otsima. Selleks poeks osutus LIDL. Ja nende LIDL meeldis mulle kordades rohkem kui meie oma. Väga suur ja suurepärase valikuga. Mereandide valik ajas lihtsalt nutma, sest tahaks ka siin Eestis sellist valikut näha. Noh, ja veiniriiuli hindasid vaadates said aru, et neid hindu nagu polegi. 😂

Meil on kõik majutused võetud koos hommikusöökidega. Ning Porta Palio hommikusöök oli suurepärase valikuga. Saime isegi munaputru ja peekonit. Ainus millest meie puudust tundsime oli värskest kraamist nt.kurk või tomat. Aga me ei kurda, sest nende traditsiooniline hommikusöök on magus saiake ja kohv, seega nad juba piisavalt pingutanud oma munapudruga.

Hommikut alustasime varakult, sest kella 10:00ks oli meil juba kokkulepitud kohtumine, et siis liikuda kõik üheskoos Gelato koolitusele. Pakkumisi turul on mitmeid, kuid meie soovisime kindlasti hommikust aega oma koolitusele ning seda kahjuks pakkus ainult 1 koolitaja ning selle me ka võtsime. 59 EUR/in ja läbi AirBnb

Verona

Verona

Aga alustame algusest...meil tuli kõigepealt ju ka linna saada...hotellist soovitati takso võtta, sest sinna on ju üle kilomeetri maad. Palun lubage kõva häälega naerda. Ja nii me siis pakkisime oma kohvrid peale hommikusööki autosse ja suundusime jalgsi linnapeale. "Kohe näha, et turistid" väljend kehtis igati meie kohta, sest iga õitsev põõsas tekitas sellist elevust. No ja kui me veel õitsvat magnooliat nägime, siis oli kõik ...hea et puukallistajaks ei hakanud veel. Enne oma koolitust jõudsime kiire pilgu peale visata ka Verona Arenale ja siis suundusime juba Ristori Theatre ette, et liituda koolitusega.

Verona Arena

GELATO + koolitus = IMELINE

Super kogemus! Me tegime 5 erinevat sorti Gelatot ja 3´l erineval põhjal: muna, piim, vesi. Ma tõesti ei teadnud, et Gelato sees käib MUNA!?! Koolitus oli väga hästi ette valmistatud ning koolitaja tõeline proff ja toidufanaatik. Seega tõeline nauding! Meie tegime mandli-sidruni, maasika sorbetti, šokolaadi, vanilje ja jogurti gelatot. Minu isiklik Artisanal Gelato!!! Nimekiri on toodud selles järjekorras nagu nad mulle meeldisid. Üldiselt ma ei ole suur sorbettide armastaja aga need isetehtud gelatod olid kõik kuidagi kohutavalt magusad. Kohati võttis ikka hambaid krigistama ja hirm tuli nahavahele, et äkki terve ülejäänud reis ei soovigi gelatot süüs. Etteruttavalt võin öelda, õnneks seda ei juhtunud! Tuli välja, et sõna Artigianale võib kasutada kohapeal valmistatud gelato kohta ning see ei tähenda, et peab kasutama ehtsaid tooraineid vaid sobib ka pakendis pulber ja masinasse. Ja seda viimast kasutataksegi siis kõikjal. Oh jah. Väike idealismi mull lõhkes suure pauguga! 

Nüüd kus suhkrulaks on meid oimetuks löönud, suundusime kõndima, sest Julia rõdu ja mõned Piazzad tuli ju üle vaadata. Ja siis juba auto juurde tagasi. Aga enne veel kui autosse saime, tegime uskumatu avastuse, et kõhud on tühjad. Teele jäi Da Michele pizzeria...jah...see sama nimi ja kett mis seal Julia Robertsi Eat-Pray-Love filmis. Super pizza! Nad pakkusid ka meie Napoli lemmikut - rummi Babat, kuid kahjuks pidime tõdema, et see küll Napoli omadele maitselt ligilähedale ei saanud. Kõhud täis ning autosse. 

Kuna tegu ikkagi puhkusega, siis esimene peatus 1/2 tunni pärast juba Sirmiones. Imeline linnake Garda järve ääres. Eriline on veel see, et selle linna vanalinnaosa jääb poolsaarepeale. Super äge ja ilus! Kohale jõudes avastasime ennast aga korralikust rahvasterändest...ma tõesti ei taha teada mis siin veel suvel toimub. Momendil tundub, et enamus ringiliikuvaid inimesi on aga kohalikud kes naudivad ilusat kevadet ja laupäeva. Kuna meie olime ikkagi juba kõvasti pealelõunasel ajal, siis enamus inimesi jalutas vanalinnast tagasi. Linnake on kõvasti populaarsem ning päris palju muutunud minu viimasest külastusest. Igal sammul on gelato müügipunkt ja mulle tuleb suvise Pärnu tunne peale. Osta gelato ja lihtsalt jaluta ringi ja naudi. Eelpool kirjeldatud põhjustel meie aga lihtsalt jalutasime ja nautisime. Kuna udu/sudu oli korralik, siis teine kallas meile ei paistnud.

Sirmione

Sirmione

Vahemärkusena olgu öeldud, et Veronast väljasõites tegime ühe valepöörde ning sattusime kiirteeasemel kuhugi väiksemale teele. Ja oi kui õnnelik ma selle valepöörde üle olen. Itaalia on palju ilusam väikeste teede ääres 😊 Ja sellised valepöörded said hellitava nime "scenic" ehk siis "siinik". Teeäärt kaunistasid õitsevate kirsside põllud! Lõputu roosade õite väli! Imeline!

Kirsiõied ja Itaalia

Kirsiõied ja Itaalia

Sirmionest aga edasi enam see sõit nii tore ja naljakas ei olnud. Saabus pimedus ja meie pidime mägedest nn üle saama. Ma ei tea kas see pimedus oli hea või halb aga mulle see sõit kohe kuidagi ei istunud. Ning suht kiirelt oli meil ka selge, et kiiruspiirangud on kohalikele nn soovituslikud ning keegi neist kinni ei pea. Tee kruttis kurvi järel kurvi, õues oli kottpime ning teetöö ajas teetööd taga ning kohalikud muutkui kihutasid. Aga enne 21t me kohale lõpuks ka saime. Uhh. 

PS. Vaata instagrammist pilte ja reelse. Mõningased olen teksti linkinud.

Plaanime Itaaliat - Toskaana ringreis. Statistika ning numbrid.

Seekord keerasime plaanimisel natuke vinti peale ja viisime oma plaanid Google Drive´i, et siis koos sõbrannaga Excelit aretada. Vaja on ju maksimum võtta sellest 10st päevast. 😂

Selle reisi planeerimise moto "Söömine ja magamine on nõrkadele!" 😂😂😂

Esialgu oli meil nn. soovnimekiri kus kohas me käija tahaks ning siis hakkasime oma teekonda ja majutusi vaatama. Kõik majutused võtsime Bookingust ning tasuta tühistamisega, sest plaan ju oli alles toores. Õnneks ei pidanud ühtegi majutust muutma. Küll aga mõningad hommikud tähendasid kella 6st ärkamist või siis õhtu pimeduses sõitmist. Pimedaks hakkas minema juba 18 paiku ning 19 oli juba öö.

Meie plaan pildis

Lennupiletid kahele koos 20kg pagasiga 360 EUR.

Hotellid 811 EURi kuid sellele lisandusid veel parkimistasud ja linnamaksud 170 EURi. Linnatasud võivad kõvasti erineda sellest mis Bookingus majutusasutuse juures kirjas on. Nt. Trevisios oli Bookingus kirjas 1,8 EUR/in/öö siis tegelikkuses sai sellest 3 EUR/in/öö. Meie kalleim linnamaks oli 6 EUR/in/öö ja seda siis Firenzes.

Auto rentisime SicilyByCar´is koos täiskindlustusega. Kui esialgu mõtlesime Fiat500ga ringi kimada, siis hiljem otsustasime ringi, sest kõik asjad peavad mahtuma pagasisse, et parklates mitte midagi aknast ei paistaks. Mitte midagi ei tohi reeta, et see on turistide auto. Seega meie ratasteks sai W Taigo. Tagantjärgi tarkusena olgu öeldud, et ega ma ei suudaks ette kujutada ka kiirteedel sõitu selle Fiat500ga, kuigi neid pisikesi putukaid seal kimas ringi piisavalt. SicilyByCar - kiire teenindus. Tagastusel polnud me veel õhkugi tõusnud kui juba saadeti paberid e-mailile. Kindlasti soovitame Full-Full kindlustust, sest siin nad isegi ei viitsi uurida neid autosid nii põhjalikult tagastades. Jämedalt võib öelda et pool hinda oli autorent ja teine pool oli kindlustus.

Statistikaameti nurgake: Teemaksud 80 EURi ja kütusekulu kokku 150 EURi me sõitsime läbi 1522 km´i. Autorent ise oli 622,68 EURi. Kõik parkimised ja linnamaksud kokku umbes 200 EURi. Kokku suutsime veel kõndida ka 132 000 sammu 8 päevaga, mis kohapeal täielikult olime. Otsene ööbimine hotellides 811 EURi.

Smuutid

Uus katsetus ja minu uus lemmik haiguste ajal.

Tervise smuuti, see on aga puhas emmede värk.

1 ananass (koori ja tükelda kuubikuteks)

1 peotäis kooritud ja hakitud ingverit

1 sidruni või laimi mahl

2 apelsini mahl

1 spl kurkumi pulbrit

Lased blenderis korralikuks smuutiks. Saab kohe selliselt tarbida aga mina lasen kogu kupatuse siis veel sõelast läbi. Külmikus seisab umbes nädala jagu. Igal päeval väike hommikune turgutus omast käest võtta. Vahel ka õhtul.

See mis sõelale jäi, panin jääkuubikuvormi ja sügavkülma. Katsetan tulevikus mõnda laste tavalisemasse smuutisse sedasi ära peita või pudru sisse või nt porgandikooki. Eks näis kuhu neid saab kasutada.

Videost on näha milline imeline ja kollane see tervisejook on!

Siia postitusse kogun kokku meie peres katsetatud ja heaks kiidetud smuutid, et retseptid igal ajal oleks endal võtta.
Ponksikule meeldivad smuutid väga jäätise versioonis.

Nr.0 - meie kõigi aegade kõige lemmikum

1-2 banaani (tavaliselt need mis hakkavad käest ära minema ehk siis väga magusad)

1 tl astelpaju pulbrit

1 kuubik külmutatud spinatit (peidan laste jaoks vajalikku selliselt)

1 peotäis maasikaid

1 peotäis erinevaid marju mis sügavkülmas leida (meil tavaliselt mustikad või mustsõstrad

Mandli piima, seda panen juba tunde järgi

Nr.1
2 banaani
1 avokaado
1 pakk külmutatud maasikaid
1/2 liitrit keefirit
1/2 liitrit maitsestamata jogurtit
1 spl mett

Nr.2
4-5 õuna
120 ml õunamahla
120 ml maitsestamata jogurtit
peoga jääkuubikuid
1 kuubik külmutatud spinatit
mett ja/või datleid

Nr.3
2 kiivit
1 banaan
120 ml maitsestamata jogurtit
2-3 viilu külmutatud ananassi
5 datlit
1 kuubik külmutatud spinatit

Nr.4
1 banaan
peotäis külmutatud vaarikaid
3 spl täistera kaerahelbeid
3 datelt
1 klaas maitsestamata jogurtit

Nr.5

1 purk konserveeritud ananassi siirupit

1 purk kookospiima

1 küps banaan

rohkelt spinatit

Tulemuseks on roheline smoothie või siis roheline jäätis. 

Ohtlikud Loomad Horvaatias: Kuidas End Kaitsta

Horvaatia kaunid rannad ja loodus on imeline sihtkoht. Kuid nagu igal loodusparadiisil, on siingi omad ohud, mida peaks teadma, et olla nendeks valmis. Jagan mõned näpunäited, kuidas hoida end ja oma lähedasi ohutuna.

1. Meresiilid - kõige tavalisem oht ja kõige kergem ka end kaitsta. Soovitame soojalt kasutada ujumissusse, et kaitsta end nii meresiilide kui ka kiviste põhjade eest. Isegi kui kaldalt vaatad ja tundub, et rand on puhas (st.  meresiilivaba), mõista, et tegemist on elusorganismidega, kes liiguvad vees ringi. Oleme oma reisidega piisavalt näinud inimesi kes meresiilikule astunud. Millegipärast on need just täiskasvanud mehed, kes kipuvad neile peale astuma. Meresiilikute ogad murduvad kergelt ning neid on suht keeruline jalast pintsettidega eemaldada. Seega soovitame pöörduda apteeki.

Paljud kohalikud lapsed oskavad neid veest püüda ning toovad neid ka kaldale.

2. Meduusid - Meduusioht sõltub rannast, ilmast, tuule suunast ja paljust muust aga see oht on täitsa olemas. Eelmisel aastal oli paar last, kes said kõrvetada, ning sel aastal sai meie oma poiss kõrvetada. Tegemist on üldiselt harva esineva juhtumiga ja mittemürgiste meduusidega. Õigem on vist kirjutada, et mitte tapvalt mürgistega kui sul just mingit allergiat ei ole. Meie Brodarica randa tulevad nad tavaliselt augustis ja teatud tuulega ning viibivad lühiajaliselt.

3. Maod - Horvaatias elab rohkem madusid kui Eestis. Enamus neist pole mürgised aga mingi 3 liiki siiski on. Tuleks hoida eemale kõrgetest heintest, kiviaedadest ja -hunnikutest, eriti laste puhul. Me käisime ühes oliivisalus ekskursioonil ning seal rõhutati seda väga hoolega. Samadest asukohtadest leiduvad ka järgmised 2 mürgist tegelast.

4. Skorpionid - Meie kohtumine Skorpioniga Üldiselt need skorpionid kes Horvaatias elavad ei ole eluohtlikud tervele ja täiskasvanud inimesele.

5. Must lesk ja muud ämblikud - Must lesk pole ainus mürgine ämblik Horvaatias. Seega tasub ämblikutega olla ettevaatlik. Siin ei ole nagu Eestis, kus võid ta lihtsalt käega kinni võtta ja õue visata. Enamus neid mürgiseid ämblikke elab kas Dalmaatsias või Istrias, ehk siis just nendes kohtades, kus meie käime, aga ka paljud teised turistid. Mis tahes ämbliku hammustuse korral kutsu kiirabi.

Kes soovib rohkem infot ja inglise keeles siis kliki https://www.royalcroatiantours.com/blog/a-list-of-the-most-dangerous-animals-wildlife-in-croatia

Itaalia lennuvägi 100

 Tänane plaan oli jätkata sealt kus eile pooleli jäime.

Ainus vahe selles, et soovisime neid Hispaania treppe ka ilusa ilmaga kaeda. Sel korral aga olid Hispaania trepid lindiga kinni tõmmatud ning politsei valvas kõrval ning mingit tehnikat laeti autode pealt maha ning sätiti üles. Proovisime küsida, et mis toimub aga vastuseks saime ainult et siin hakatakse pilti tegema. Noh, eeldasime et kogu asi on lihtsalt tõlkes kaduma läinud ning proovisime teist teed leida ülesse Villa Medici juurde, et seal siis sinna suurde parki jalutama minna. Olid mul mõningad vaatamisväärsuste punktid sinna parki pandud, aga...

Politseid on omajagu...Mis toimub?

Ükshetk aga vaatame, et inimesi ja politseid läheb ikka kohe kuidagi väga paljuks ning kõik teed parki on suletud. Seisatasime korraks, et seedida antud olukorda kuid korraga muutusid kõik väga elavaks ning kukkusid pildistama, ühed itaallased said aru et me oleme ikka täiesti segaduses ning selgitasid et see kes meist autoga mööda sõitis oli Itaalia president. Proovisime siis neilt teada saada, et mis linnas toimub kuid kahjuks nad ei osanud üldse inglise keelt. Ainus mida me mõistsime, et mingi suur tähtis üritus ja kohe tuleb lennukitega "tri colori". Otsustasime siis peost osa saada ja neid lipuvärve ootama jääda. Kui korraga sadasid meile pommikoerad peale. Uh. 

Pommikoerad

Õnneks see itaalia perekond nn. adopteeris meid kui lolle turiste ja kui nad minema hakkasid kutsusid meid kaasa, sest see koht kuhu nad lähevad on selle "tri colori" vaatamiseks parem. Meil jäi üle ainult neid uskuda. Uuest asukohast oli tõesti supper vaade Piazza del Poppolole ning kogu sellele rahvamassile kes seal all pidutsesid ning sõjalennukid mis sinna välja pandud oli. Meil tõesti polnud mingit aimu sellest varem ega ka hotellist ei teavitatud kuigi peremehel meeldis väga meiega rääkida ning kõike selgitada. Oodata saime me omajagu ning lõpuks hoopis suundusime Piazza del Popolole kus siis me seda lennushowd korralikult vaadata saime. 

Piazza del Popolole

Kaua oodatud "tri colori"

Nüüd aga väike kõrvalepõige taskuvaraste teemale...minu sõbrannal õnnestus nende rõngasse sattuda sel suurel sõjaväepeol kus igal nurgal oli politsei väljas. Uskumat! Varaste seltskond oli väga hästi riides, vanemad inimesed, kes meie pilgule paistsid kohalikud itaallased välja. Ehk välimuse järgi neid küll sellises halvas teos kahtlustada ei oskaks. Ega ka karta.

Järgmine tore vahejuhtum...selle suursündmuse puhul oli Itaalia üllitanud 2 eurose juubelimündi ning meie loomulikult esimestelt piduvormis meestelt selle müügikohta ka aru pärima hakkasime. Selgitati et kuhu minna ja millises järjekorras seista, et üldse platsile pääseda ja kus siis seda endale osta saab. Siis aga nad seletasid sõbraga itaalia keeles midagi ning järgmisel hetkel tõsteti piirdeaeda selliselt et me vahelt sisse mahuks. Voilaa. 

Itaalia õhuvägi 100 - ja olemegi keset pidu ja platsil

Saime oma mündid lunastatud, platsil ringi jalutatud ja lennukeid vaadatud ning siis jätkasime oma teed juba. Via Margutta oli kusagil blogis soovitatud tänav. Noh, oli täitsa tavaline tänav. Mina midagi erilist ei täheldanud. 

via Margutta

Vahepeal täiesti kogemata koperdasime Sorbillo restorani otsa...ja enam kui selge, et sinna me sööma läksimegi. Meie pizzad olid suurepärased! Servizio / Coperto oli 3 EURi inimene selles restoranis, üks kallimaid mida meie maksnud oleme. Võibolla oleks olnud see summa ka laua peale aga kuna meie maksime eraldi, siis meile mõlemale see 3 euri ka juurde liideti. Aga see pizza ja teenindus oli imeline ning kindlasti igat senti väärt!

Sorbillo

Pizza Sorbillo

Nii, ja kus ma sellised tomatikonservid nüüd eestist leian???

Lõpuks jõudsime Castel Sant´Angelo´sse ja Ponte Sant´Angelo´le. Mõnus jalutuskäik ja külastus. Piletisaba meil ei olnud. Maksime oma piletid ja läksime sisse jalutama. Ilusad vaated linnale aga eriti Vatikanile. Meile seal väga meeldis. 

Castel Sant´Angelo ja Ponte Sant´Angelo

Castel Sant´Angelo ja Ponte Sant´Angelo

vaade Roomale Castel Sant´Angelo´st

vaade Roomale ja Vatikanile Castel Sant´Angelo´st

vaade Roomale ja Vatikanile Castel Sant´Angelo´st

vaade Vatikanile

Jalutasime vaikselt tagasi hotelli väike kurbus hinges, sest puhkus on kohe-kohe läbi. Hotellis pakkisime oma asjad kokku ning läksime restorani otsima kus oma viimane Rooma õhtusöök süüa. Seekord otsustasime anda võimaluse järgmisele restoranile sel samal väljakul kus me peale saabumist seda kohutavat pizzat saime. Ootasime lausa järjekorras, et lauda saada. Meist möödus üks kamp noormehi kes tellisid mitu karpi pizzat kaasa meie algsest kohast. Loodetavasti on nad piisavalt joogised, et mitte aru saada kui kohutavat kraami nad said. 

Meie restoran oli super lux sel korral. Kõik see mida soovida oskad. Kui me olime suurema nälja eelroaga kustutanud, hakkasime restoranis ringi vaatama. Peale meie oli veel üks laud nn noorema poolseid kliente aga kõik ülejäänud olid hallipäised kohalikud. Turistid istusid enamaltjaolt väli laudades ja neid oli seal igas vanuses aga jah, võttis kõhedaks et olen oma maitsega jõudnud hallipäiste generatsiooni vist. Sellepeale tuli kindlasti veini juurde tellida, sest sellist avastust enam kaine peaga taluda saa. Ja selles restoranis sain lõpuks ehtsa käsitsi paberilipikule kirjutatud arve. Minu jaoks on see ka 1 Itaalia sümbole.

Ootame lauda restorani

Noh, ja kui ma juba oma maitsemeelelt olen hallipäine ja reisi sai alustatud VIP autoteenusega, siis lennujaama otsustasime hommikul sõita taksoga. Taksodel on fikseeritud hinna ning meie sõit kahepeale kokku 31 euri.

Taksohinnad Roomas

Hommikul enne veel kui taksopeale sai istutud pidime veel korraks seda õhku endasse hingama, Colosseumile pilgu heitma ja ühe õige Gelato sööma. 

Colosseum Rooma

Ja saigi selleks korraks meil Itaalia tehtud!

Minu Rooma - Minu Itaalia

THE END