Kuna eelmisel õhtul oli suured tuuled (sellised mis tahtis ikka juuksed ka ära viia) juba algust teinud, siis meie pererahvas hoiatas, et peale Rijekat on vist kiirteed kinni suurte tuulte tõttu. Vähemalt hommikused uudised olid seda öelnud. Teele asudes jäi meil üle vaid loota, et tuul piisavalt vaibuks ka teispool Uckat.
Perenaine kinkis meile veel purgi endakeedetud virsikumarmelaadi ja lavendlikotikese ning teele me asusimegi.
Nende pikaajaliste korterirentide puhul on hea kui oled autosse peitnud mõned Eesti suveniirid - meil olid Vana Tallinna pudelid ja kommikarbid.
Õnneks oli tuul piisavalt vaibunud, et väikeautod lubati siiski kiirteele. Aga kõik veokid ja suvilamajakesed saadeti kõrvale mägiteedele. Kiirteel A6/E65 on lubatud 40-60 km/h, sest tuul on ikkagi suht korralik ning
tee lookleb sildade ja tunnelitega osade mägede tippudes. Ei tahagi kohe kõrvale vaadata - tühjus on suht jube.
Kiirteel maha sõites jätkus meie reis D42 teed pidi. Väga tore küladevaheline tee. Saab näha kuidas kohalikud elavad. Aga suurt turistide voolu sel teel ei ole. Mõni välismaa auto on siia koos meiega ekslema sattunud kuid üldiselt on kõik kohaliku numbriga autod. Kuna ponksik magas, siis meie ei saanud peatuseid teha aga teeääres oli päris palju juustu ja mee müügi letikesi.
Plitvice - SUUREPÄRANE koht. Ideaalis ostaks 2-päevase pileti võtaks oma peegelkaamera ja muu varustuse kaasa ning matkaks neid radu rahulikult nautides vaadet.
Meil olid aga teised võimalused - valisime B tähega marsruudi ning ponksik tuli oma kergkäruga kaasa. Infoletist öeldi et käruga on tehtav aga keeruline ning lõpu osas on 200 astet kus kohast tuleb käru üles tassida. Kohapeal üldiselt soovitatakse lapsi kaasa võtta seljakandekottides.
 |
| Imeline Plitvice |
Hea et poisiga sai see park just nüüd ette võetud, sest ta istub turvaliselt kärus. Kindlasti paaril järgmisel aastal oleks selle teekonna läbimine tunduvalt keerulisem. Nimelt kõik teed on ilma igasuguste teeäärte/käsipuude/turvapiireteta. Väike koperdus või vale samm ja ...
 |
| Varsti on osades kohtades ka piirded |
Vaated olid võimsad, kaunid, imelised - tegime tohutult fotosid.
Vankriga oli keeruline - rahvast on palju ja teed suht kitsad. Seega peab väga vaatama kui kuhugi tahad seisma jääda. Meie vankriga ei hakanud iga vaatamisväärsuse juurde murdma. Vaid käisime mehega kordamööda vaatamas. Kord üks lapsega, siis teine. Seega segasime natuke seda üldist rahvavoolu.
 |
| Kuidas me liiklust segasime |
Veepealsed teed on ehitatud mingitest oksadest - tõeliselt romantiline. Ja kuna teed on ka ilma käsipuudeta siis on pildid nagu kõnniksid mööda vett. Uskumatult kaunis.
Samas vankriga manööverdada keeruline ja raske ning alailma jääd kinni kuhugi. Olid hetked kus igatsesin väga meie Emmaljungat taga. Samuti minu sandijalale need teed ei olnud kõige kergemad. Õnneks oli mul ortoos enne matka peale pandud ning need jalaväänamised elasin kenasti üle.
 |
| Plitvice suur kosk |
 |
| Kes ütles, et piimajõgesid ei ole olemas? |
 |
| Järjekordne kaunis koht Plitvices |
 |
| Plitvice pargi vaated ja pilbasteed |
 |
| Kui valid B-tähega raja Plitvices, siis saab sõita sellise paadiga |
 |
| Mööda seda laudteed sai algul käidud |
Ööbimiseks oli meil kinni pandud tuba Guesthouse Venera´s (Drežnik Grad 127a, 47245 Rakovica). Neid leiab bookingust. Tube ja kortereid on neil kohe rohkem. Ja pererahvas on väga sõbralik, kuigi inglise keelt räägivad nad väga vähe aga asjad saab kõik kenasti aetud.
Nad üldiselt pakuvad ka beebivoodeid. Kokku on neid aga 2 tk ja kuna enne meid saabus sinna pere kahe väikse lapsega, siis meile voodit ei jagunud.
Kõige suurem pluss meie toa juures oli aga meie enda voodi - see oli vähemalt 2 meetrit lai. Ülimugav!
Peale erinevates korterites ööbimist oli natuke kitsas tavalisse hotellituppa mahtuda. Kuigi ruumi oli tegelikult piisavalt.
Ah jaa, asukoht on umbes 10 km Plitvice pargi sissepääsust, seega väga mugav ning ei pea mööda kaljuservasid kuhugi sõitma.
 |
| Meie Kingsize voodi Guesthouse Venera´s |
 |
| Guesthouse Venera |
 |
| Guesthouse Venera |
