Dubrovnikusse sõitsime bussiga - pilet 18kn ehk u. 2,50 eurot ja lapsed tasuta.
Teekonna pikkus umbes 12 km.
Meie majutuse peremees soovitas linna bussiga minna, sest parkimiskoha otsimine võtab aega ning võib linnast päris kaugele jääda ning pidi ka väga kallis olema.
Bussipeatus vanalinna oli jällegi maantee ääres ning ilma ülekäigurajata - uh, tuli jälle üle joosta.
Hunnikus treppe allamäge ning oledki peaaegu vanalinnas.
 |
| Õnneks on ka vastavad liiklusmärgid siin |
Kindlustatud vanalinna sisenesime Pile väravat kaudu ning kohe oledki Onofrio suure fontääni juures. Mina jooksin korraks Frantsiskaani kloostri juures asuvast vanast apteegist läbi, mis tegutseb alates 1317. aastast. Minu jaoks see ei olnud midagi erilist, sest Tallinnas ju vana Raeapteek mis 15 sajandi algusest pärit. Liikusime mööda Stradun (Placa) tänavat pidi edasi ja kiikasime mehega kordamööda ka kõrvaltänavatesse. See kaunis ja lai tänav lõppes ilusa Lodžaväljakuga. Sealt edasi suundusime katedraali ja varakambri juurde ning Jesuiitide kiriku juurde. Oma üllatuseks leidsime sealt väga ilusa trepi mis meile meenutas väga Roomas asuvaid Hispaania treppe.
Selle kauni trepi juurest jalutasime tagasi ning suundusime Ploce väravat kaudu vanalinnast välja, et piiluda lähimat Banje nimelist randa. Selle ranna juures asub ka kindlus kus kohast on pärit sõna "garantiin". Tänasel päeval ei hoiata seal enam meremehi 40-päevases garantiinis vaid tegeletakse hoopis kunsti ja teatriga.
Dubrovniku vanalinna osa on suhteliselt väikene, seega väga mõnus jalutuskäik. Sisse me kuhugi ei läinud, vaatasime nii sama ringi, nagu meil sellel reisil kombeks.
 |
| Trepp-tänavad. Dubrovnik |
 |
| Trepp-tänavad. Dubrovnik |
 |
| Dubrovnik |
 |
| Dubrovnik. Stradun (Placa) |
 |
| Dubrovnik. Stradun (Placa) | | |
 |
| Dubrovnik. Lodžaväljak. |
 |
| Dubrovnik. Papagoid lähevad tööle. |
 |
| Dubrovnik. Uksekell on väga äge. |
 |
| Dubrovnik |
 |
| Dubrovnik |
 |
| Dubrovnik |
 |
| Dubrovniku rand - lähim vanalinnale. |
 |
| Sellel fotol võiks olla ka heli, sest kui inimene nende lähedusse sattus kukksid nad üksteisevõidu ennast kõvahäälselt reklaamima. Väga äge oli. |
 |
| Enne laevale minekut sai poiss maha jahutatud. |
Minu suureks sooviks oli Dubrovniku müürile jalutama minna aga seda ei ole võimalik nii väikese lapse ja käruga teha.
 |
| Vaade Dubrovniku müüridele |
Tagavara plaaniks oli ka köisraudteega sõitma minna (pilet 120kn täiskasvand ja 60kn laps) aga ka selle jätsime seekord ära. Vaid otsustasime koju sõita ning randa minna.
Juttude järgi pidid meie rannad ümbruskonna parimad olemad ning Dubrovniku elanikudki siis meie juurde randa käima. Olime hommikul oma rannariided kaasa pakkinud aga peale piilumist me siiski otsustasime Dubrovniku randa mitte minna vaid sõita koju rannamõnusid nautima.
Meie majutuse peremees soovitas minna Elafiidi saarte (Kolocep, Lopud ja Šipan) tuurile.
Dubrovnikust leiab selleks erinevaid pakkumisi. Meiegi leidsime endale
paar sobivat - nüüd peab veel kaaluma kas riskime oma poisiga seda ette
võtta. Riskimise all peame silmas, et tegu on täispäevaga ning
ponksikule võib seda natuke palju olla. Pileti hinnaks oleks olnud 250kn/inimene koos lõunaga ning ponksik oleks kaasa saanud tasuta.
Üks pakkujaid oli www.vivado.hr - see firma pakub ka kohalikku liinilaeva teenust.
 |
| Dubrovnik |
Vanalinnas on väike sadam. Seega koju otsustasime minna väikse liinilaevaga - pilet 60kn ehk u. 8 eurot ja laps tasuta.
Ja kuna me ei teadnud täpselt kus kohas on tagasisõidu bussipeatus ning väike eeldus, et need hunnik treppe tuleb nüüd ka ülesse ronida ütles meie peakestes, et laev on 100% õige valik.
Laevasõit oli tõeliselt mõnus! Laps nautis seda selliselt et jäi sülle magama.
