Meie kevadpuhkus Taani Legolandis sai tühistatud. Samuti meie suvepuhkus Malagas tühistati ning kogu reisimine oli/on väga suure küsimärgi all.
Kaalusime pikalt, jälgisime Covidi uudiseid ja statistikat ning otsustasime proovida oma autoga jõuda Horvaatiasse ja Šibeniku rajooni. Samas olime valmis, et piiridel võib kõike oodata ning hilisemat karantiini jäämist.
Meie noormees on juba 6ne ehk täitsa suur poiss ning arvestades Covidit, siis soov oli kiirelt kohale jõuda ning lihtsalt mereääres mõnuleda. Eestis on kogu aeg vihm ja temperatuur 14 kraadi - no ei sobi selline puhkus mulle.
Reisi statistika ja erinevad numbrid:
Reisi kestus: 24 ööd
Majutuste kulu kokku: 1483,45 euri (teepealsetes majutustes oli kõigis ka hommikusöök ning 1 õhtusöök sees)
Keskmine öö hind: 61,81 euri
Kütus (diisel): 389,09 euri (1-2 arvet võib puudu olla)
Läbitud kilomeetrid kokku: 5560 km
Teemaksud: 93,45 euri + Horvaatia omad (u. 50 euri)
Trahv: u. 40 EURi (Tšehhi liiklustrahvid jõuavad kenasti Eestisse. Tagant järgi tarkus Tšehhi tunnelites on piirang 70-80 km/h ju meil jäi sede märk nägemata)
Natuke meie navigatsioonist ka: Waze; Google ja vana-hea TomTom. Viimane siis nn. tagavaraks juhul kui peaks internetiühendusega probleeme olema. Tore oli jälgida nende süsteemide teekondade planeerimise erinevuseid.
08.07.2020 Kolmapäev
Alustasime sõitu ning eesmärk oli jõuda välja Poola Augustowisse.
Suurema peatuse tegime nn. Leedu 19 väikses loomaaias. Viimase 4 aastaga oli seal palju muutuseid toimunud: parklat laiendatud; sissepääsud ringi ehitatud; müügialasid laiendatud ning uus Dino park ning Tarzani seiklusrada ehitatud ning pilet 3-le maksis 18,50 euri. Uhhh natuke nagu kallis.
Kohaliku aja järgi kella 20ks jõudsime oma majutusse nimega Abro, mis asus Augustowi äärelinnas. Mõnus, rahulik, vaikne, väga tore laste mänguplats, privaatne parkimine, toad lihtsad. Ööbimine koos õhtu ja hommikusöögiga maksis meile 60,70 euri ehk siis väga hea hinna ja kvaliteedi suhe.
 |
| Augustow - Abro |
 |
| Augustow - Abro |
 |
| Abro |
 |
| teel Varssavisse...vist Tykocin |
09.07.2020 Neljapäev
Tänane eesmärk jõuda meie vanasse heasse eFi majutusse Brnos.
Varssavis keerasime teelt korraks maha, et teha väike söögi peatus ning osta autosse natuke vett ja näksimist. Poolas kauplustes maskikandmise kohustus, meile natuke harjumatu. Aga eks aja ja "moega" tuleb kaasas käija ja harjuda.
Tegin kiirelt väikse emotsiooni ostu - ostsin endale tõuksi. Tavalise tõuksi mitte elektrilise. Poisi oma meil katuseboksis kaasas nüüd sain enda oma juurde pakkida. Tegelikult olin seda tõuksi ostu juba pikalt vaaginud ja väikest uurimustöödki teinud, sest poisi lasteaeda viimine joostes on väheke ära tüüdanud.
Piotrkow Trybunalski lähistel algas kiirteel remont. Algul sai ikka vähehaaval edasi liigutud aga lõpuks sai piisavalt seistud kaa.
Kella 22ks jõudsime siiski oma hotelli.
Olime hilised saabujad seega siseõue parkla oli juba täis. Parkimine oli meil ette broneeritud koos majutusega seega nende uude korralikult tarastatud ja kaameratega rikastatud parkimisplatsile me suhteliselt viimase koha leidsime. Hotell asub kesklinnas kuid see tänav on mustlaste poolt asustatud seega need turvameetmed. Meid pole see kunagi seganud ning seekord oli 3s kui mitte 4s kord peatuda selles hotellis.
Sel korral meil väike korter 1 magamistoaga. Köök-elutoas on lahtikäiv diivan. Kui millegi üle natukenegi viriseda siin majutuses, siis ainult see et köögis võiks tibake rohkem asju kappides olla. Aga meie saime kenasti hakkama.
Reisi tip: eFi hotell lubas alati parema hinna teha kui Bookingus kui neile otse kirjutada. Soodustus umbes 10%.
 |
| eFi hotell Brnos ja nende imeline bassein |
 |
| eFi hotellis meie toa kööginurk |
10.07.2020 Reede
Täna on vaba päev!
Ei ole mu mees rekajuht, et ühekorraga Horvaatiasse ära sõita. Ja ega ma ise ka seal autos nii kaua korraga suuda olla. Seega planeerisime väikse puhkuse ja ilmataat soosis meid - esimene soe ilm 30 kraadi. Jalutasime linnas, käisime roheturul ning ülejäänud aja veetsime hotelli sisehoovis oleva väikse basseini ääres.
 |
| BRNO |
 |
| Brno turul puuvilju ostmas |
 |
| Brno´s on veinipäevad...tuleb kohalikku kraami degusteerida |
11.07.2020 Laupäev
Hommikul ärkame nagu oleks Eestis - õues sajab ja on jahe. Terve päeva saadab meid vihm ja hall ilma. Poissgi jäi autosse magama. Õnneks pole Austrias nädalavahetusel rekkasid teel, seega läks teekond kiirelt. Võrreldes meie eelmise autoreisiga oldi kiirteed pikendatud kõvasti ka Tsehhi piiri poole. Poysdorfi külast teekond enam läbi ei lähe ning veinid jäid ostmata.
Väike õppetund ka: Sloveenia vinjetti tasub osta piiril 1 kuu 30 euri. Meie ostsime kõik vajalikud ära Poolas koos Tsehhi omaga ja maksime u.43 euri selle eest.
Sloveenias sai noormehel WC peatus tehtud. Tuleb välja, et kätepesu on meil korralikult juurdunud.
Noormees avastas, et WC seebidosaator on tühi no ja kus sa pesed käsi kui seepi pole. Läks otse WC pileteid müüva onukese juurde ja teatas korraliku kõva häälega "Game seeps". Onu seda keelt ei mõistnud aga kuidagi ta ennast seal siis käte ja jalgadega selgeks tegi, sest seepi talle toodi ja ka dosaatorid täideti ära.
Keeled suhu ja Euroopasse - "Game seeps" Ahahaaaaa
Horvaatia piiril ootas meid korralik järjekord. Kokku sai vast 1h seal seistud. Seda internetis täidetud deklaratsiooni ja prinditud silti polnud vaja. Mitte kedagi see ei huvitanud ja ainult ühel teisel autol me seda veel nägime peale enda.
Peale 2 üle 5 km pikkuse tunneli läbimist saabus suvi. Õhutemperatuur 26 kraadi ja seda õhtul. Juhuuuuuu.
Oma majutusse jõudsime 21:30ks.
Meie koduks järgnevaks nädalaks saab Apartments Guberina Podsolarsko nimelises Šibeniku eeslinnas.
Ehk onu Toni juures nagu poiss seda kutsus. Toni, osutus supper toredaks võõrustajaks. Pingutas kõigega väga.
Korterite puhul on meil 3 põhi tingimust: konditsioneer; privaatne parkimine; WIFI.
Nagu Horvaatia kortermajutuste puhul kombeks, siis eramajade juurde-külge-lisaks on ehitatud korterid mida siis turistidele välja üürida. Antud majas on üürida 2 korterit: suurem katusealune korter ja väike hoovi pealne korter eraldi sissekäiguga. Meie peatusime viimases.
Korter oli väga puhas ning suht hiljuti on seal ka väheke värskendust tehtud. Kõik aknad olid lahti ja tuulutati ning des vahendid jne olid kohe olemas. Samuti oli Toni meile külmikusse natuke joogipoolist ning kohalikke maiustusi pannud. Mis oli väga tore, kuigi mina oleksin eelistanud et korteris on ehk sool-pipar-suhkur ja võibolla ka õli olemas. Ei kurda - kõik oli väga tore ja olen kindel kui oleksin Toni käest seda soola ja pipart küsinud siis oleks koheselt ka need saanud.
Hoovis oli neil 2 parkimiskohta, mis siis olid jäetud kummagi korteri jaoks ning enda autosid parkisid nad maja ees tänaval. Hoov oli turvaline, sest majas elas vähemalt 3 põlvkonda inimesi ning keegi oli alati kodus.
Kogu selle positiivsuse juures peab ju ka midagi negatiivset olema... Oma varasematest kogemustest teatsime, et nii madalal asuvasse korterisse tulevad varsti sipelgad. Looduse vastu ei saa. Ei pidanudki selles pettuma - esimestel päevadel oli mõni üksik uitaja näha kuid nii umbes 4 päeva pärast saabusid nende üksikute uitajate suguseltsid kohale. Saatsin Tonile sõnumi ja hetkega oli ta isa kohal ning tegeles probleemiga. Ning pidu läks edasi. Toni tuli õhtul veel vabandama.
Kui nädala pärast lahkusime, ka siis veel Toni vabandas sipelgate pärast ning kinkis meile kohaliku veini pudeli ning pudeli nende omatehtud oliiviõli. Uskumatu värk kohe.
Ja nagu juba eFi´s kuulsime otse saab 10% soodsamalt kui läbi Bookingu.
guberinaapartmani@gmail.com
Mhmh?!?! Varasematel aastatel sellist juttu pole nagu olnud. Ei tea kas Covid või on Booking oma takse tõstnud.
 |
| Meie uus (ajutine) kodu Apartments Guberina Podsolarsko nimelises Šibeniku eeslinnas |
 |
| Apartments Guberina - meie eraldi sissepääs ja vaade aeda |
 |
| Apartments Guberina magamistuba |
 |
| Apartments Guberina köök-esik |
 |
| Apartments Guberina söögituba. Seinal oli ka telekas. |
 |
| Apartments Guberina - õues oli kõige mõnusam süüa |
12.07.2020 Pühapäev
Ümbruskonnaga tutvumine oleks sobilik pealkiri tänasele päevale.
Algatusesk sõitsime Rezalište randa. Nii umbes 1,8 km majutusest.
Kõik mis vaja rannas olemas: autoparkla; riietevahetus kabiinid; duzzid; WC; vetelpääste; kohvik; jäätiselett ja paar toiduputkat. Rannas oli ka väike mänguplats mille kohale oli ehitatud SUUUUR varikatus, mis ulatus peaaegu mereni välja. Vot sellele ehitisele annaksin ma aasta ehituse auhinna.
Merevesi oli mõnus ning sügavaks läks mõõdukalt. Rand koosnes väikestest kivikestest ning tagapool läksid kivid suuremaks. Üldiselt käidi ujumas ilma sussideta, sest rand ju kontrollitud. Meie meespere käis ka terve aja ilma sussideta ujumas. Mina proovisin mitmel korral aga see ei istunud ning mina kasutasin enamasti ujumissusse.
Etteruttavalt võin öelda et susse tasuks siiski kasutada, sest nagu ennegi mainitud "Looduse vastu ei saa" ja ka siia randa mõningad meresiilid ikkagi ära eksisid. Nende 2,5 nädala jooksul sai nähtud paari noormeest kes meresiili purki püüdsid ja ühte meesterahvast kes jalga astus. Peale ujumismaski soetamist õnnestus ka mul paaril korral ise meresiile vaadelda ja seda sellises sügavuses ja kohas kus inimesed kõnnivad veel vees.
Rannakaamerast saab nautida live vaadet. See kaamera peaks asuma WC katusel ning aegajalt ta keerab ennast. Kel kannatust peaks ära nägema kogu ranna ala.
 |
| Rezalište randa. Taamal paistab ka "aasta ehitus" - varikatus. |
Ja üks lähem foto ka "aasta ehitisest" 😅😅😅
 |
| Rezalište rand |
Peale rannamõnude nautimist suundusime toidupoodi otsima, et oma külmkapp hea ja paremaga täita.
Kõige lähemaks ja lihtsamaks osutus Lidl. Kuid Plodine ja Konzum olid ka suhteliselt seal samas.
Peale väikest kodust puhkust suundusime otsima Toni poolt juhatatud loodusrada, et üle vaadata ka meiele kõige lähem rannake ning teha veel üks mõnus suplus enne magamaminekut. Peale meie oli rannas veel 2 väikest seltskonda ehk siis privaatne rannalõik. Elu on lill!
 |
| Meie loodusrada läbi oliivisalu nn. privaat randa |
 |
| Päikeseloojangu ujumine meie nn. privaat rannas |
Et paremini aimu saada meie igapäevasest logistikast siis siin väike google mapsi pilt ka.
 |
| Meie Covidi aegse puhkuse "Mull" |
X- on meie esimene korter Toni juures
Noolekesega märkisin ära meie väikse loodustee randa. See meie kõige lähem rand ja võiks öelda et privaat rand. See pole välja ehitatud ning on nn. ei kellegi maa momendil. Sest osad suudavad sinna ka autoga kohale tulla. Aga üldiselt selle pika rannariba peale on vast paar-kolm seltskonda ning kõik. Seda rannaäärset teed me kasutasime ka nn. vastaskaldal oleva Solarise ranna ja kompleksiga tutvumiseks.
Meie põhi rannaks kujunes Rezalište. Esialgu käisime sinna autoga ning hiljem kolisime Ribarska tänaval asuvasse korterisse ning siis käisime randa juba jala.
Mööda seda nr. 8 maanteed paar kilomeetrit ülespoole sõites asusid 3 toidupoodi; kaubanduskeskus ja tankla. Ehks siis kõik käe-jala juures ja kuhugi kaugele minema ei pea. Mõnus. See meile sobis ideaalselt.
P - tähega märkisin ära meie tasuta autoparkla, mida meil läks hiljem vaja kui juba Ribarskas elasime.
13.07.2020 Esmaspäev
Šibenik
Tänasest hakkas Horvaatias kehtima maski kandmise reegel kauplustes ja avalikes kohtades.
Meie aga suundusime Šibeniku linnaga tutvuma. Google mapsist vaatasime vanalinnale ja Banj´i rannale kõige lähema autoparkla, milleks osutus Prilaz Tvornici, kus 20 kuna eest sai terveks päevaks auto ära parkida.
Ilus mereäärne jalutuskäik vanalinna võis alata. Võiks öelda, et tegu oli inimtühja linnaga.
Peale lõunasööki suundusime Banj randa kiireks supluseks ning siis juba koju tagasi.
Õhtul võtsime ette mereäärse jalutuse Solaris hotellide kompleksi. Väike tagamõte oli natuke rohkem infot saada nende veepargi kohta. Ka see kompleks tundus kuidagi mahajäetud olevat, kuigi mõningaid inimesi seal siiski oli.
 |
| Šibenik |
 |
| Šibenik |
 |
| Tühjad rannaäärsed baarid Šibenikus |
 |
| Šibenik |
 |
| Šibenik |
 |
| Šibenik |
 |
| Šibenik |
 |
| Šibenik |
 |
| Šibenik |
 |
| Šibenik |
 |
| Šibenik |
 |
| Šibenik - Banj rand |
 |
| Šibenik ja Banj rand |
15.07.2020 Kolmapäev
KRKA
 |
| KRKA |
Peale eilset tervet päeva rannas lösutamist oli tervitatav väikene seiklus KRKA looduspargis.
Tegime päevale varase stardi ning kella 10 paiku olime Lozovaci sissepääsu juures parklas.
Lunastasime piletid, panime maskid ette ning läksime bussi mis viis meid väikse matkaraja algusesse.
Piletid: 200 kn/inimene; 7 aastased ning nooremad tasuta.
Kes soovib võib selle matka ka vahele jätta ning kohe siirduda Skardinski buk juurde. Meil kuulus see poisi jaoks motivatsiooni paketti, et kui matk tehtud siis saab kose juurde ujuma. Seega pidas matka kenasti vastu. Arvestades eriolukorda siis Skardinski buki juures oli väga palju rahvast ning keegi ei pingutanud vahemaad hoida ega muid reegleid jälgida.
Käisime ujumas, võtsime väikse lõuna ja jäätised ning tegime murul pikniku. Lauad ja toolid olid muidugi olemas aga soovisime natuke teistest eemale minna.
 |
| KRKA Skardinski buk |
 |
| KRKA Skardinski buk |
Tagasiteel ülesse jäid teeäärde ka toredad vanaprouad kes müüsid viigimarju (momendil oli hooaeg) nii värskelt kui ka kuivatatult, pähkleid eri maitsetega ja loomulikult oliiviõli. Kui aga nähti minu abikaasat lauale lähenemas siis tõmmati kiirelt lauaalt välja ka kohalik viinamarjapuskar.
Meil õnnestus sealt saada ka oma lemmikuid - suhkruga apelsinikoored. Nämm.
Kuna kell oli palju ja noormees väsinud, siis suurt paadiekskursiooni Visovac´i ja Roški slap´i me ei läinud (u. 4h) vaid tegime ainult pool rehkendust ehk külastasime Visovac´i saart ja kloostrit (2h).
Piletid: 100 kn/täiskasvanud ja 70 kn/alates 4 aastased
No kui päris aus olla, siis selle oleks võinud ka ära jätta.
Üldiselt olid vaated ilusad ja et sai ka ujuma oli üli tore. Kui aga võrrelda KRKA´t ja Plitvice parki, siis mina täna eelistan Plitvice´t. Aga maitse üle ei vaielda vaid kakeldakse ;-)
 |
| KRKA |
Üks võimalus külastada KRKA parki on kauni puidust laevaga Šibenikust ning sellise lõbusõidu hinnaks pakuti meile 400 kn/täiskasvanu ning laps tasuta. Selle raha sees oleks KRKA sissepääsupilet, lõunasöök koos jookidega ja meresõit. Meie arvates üks väga hea pakkumine aga meie noormees miskipärast ei olnud nõus selle laevaga sõitma. Nuttis ja keeldus isegi prooviks pardale astuma. Sellist asja pole meil varem juhtunud ning oli meile täielikuks üllatuseks.
16.07.2020 Neljapäev
Täna tegime laisklemise päeva ja et see oleks täiuslik, siis jalutasime veeparki et pisike saaks möllata.
Hinnad on suht krõbedad...meie maksime pere peale kokku 330 kn/3inimest.
Väga tore koht ning igas vanuses laste peale on mõeldud. Ning kohe ukse juures on olemas terve riiul korralikke turvaveste mis saad mitte ujuvale lapsele kenasti selga panna.
Põhiatraktsiooniks kujunesid erinevad torud ja vett kallav suur ämber. Seal oli vesi madal ning meie noormees vesti ei vajanud.
Vestil oli ka 1 väike miinus - sellega hakkas lapsel kiiresti külm.
Soovitus: planeeri oma päev selliselt, et seal sööma ei pea. Nad ei suuda isegi hamburgerit ega hot-dogi talutavalt teha. Kannatas süüa ainult friikartuleid ja jäätist.
 |
| Solaris Aquapark |
 |
| Solaris Aquapark |
 |
| Solaris Aquapark |
17.07.2020 Reede
Krapanj
 |
| Krapanj´i saar paistab. Ja sellise väikse praamiga inimesi üle veetaksegi. |
Praami ajad leiab järgmiselt lehelt: https://krapanj.com/
See on üks väiksemaid asustatud saari aadria meres ning maismaa asub umbes 300 meetri kaugusel.
Ning minul oli hädasti vaja seda pisikest saart külastada...põhjuseks svamm. Ja lugesid õigesti SVAMM aga mitte tavaline svamm mida igast poest saad osta vaid naturaalne meresügavustest üles toodud meresvamm. Tegelikult sõna käsn vist sobiks paremini.
Praami sadam oli meie kodust umbes paari-kolme kilomeetri kaugusel. Kahjuks aga puudus seal igasugune parkimise võimalus. Lõpuks leidsin ühe toreda majaomaniku kes lubas meil paariks tunniks auto oma aeda jätta ning seiklus võis jätkuda.
Praamil oli soovituslik maskikandmine aga suurest ähmist parkimise ümber ja peaaegu praamist mahajäämisega olime kõik oma maskid autosse unustanud. Kusagilt kottipõhjast me siiski 2 tk välja võlusime ning praamimeeskond kinkis meile ka kolmanda.
Praamipiletid kokku: 15 kn
Vaikne, rahulik ja autovaba saar. Ka inimesi polnud näha. Selline tunne tekkis et aeg seisab ja oled siin maailmas üksinda. Mõnus.
Saarel peaks olema veel umbes 5 peret kes tegelevad merekäsna järgi sukeldumise iidse kunstiga. Otok Krapanj´il on käsna muuesum ja suveniiripood, kirik ning oliiviistandus koos oliiviõlitootmisega.
Ning neid kõiki oli tarvis ju külastada. Tänud Covidile olid kirik ja oliiviõli tootjad oma uksed sel hooajal kinni pannud.
Nn. käsnamuuseumis sai seda oliiviõli asja uuritud, et kas kusagilt ehk veel olkes ehtsat ja head kraami saada siis meile üllatuseks tuli väga kiire lahendus. "Ma kohe helistan ämmale ja ta tuleb toob. Kui palju soovite?" Ehk siis enamus pered teevad ise õli omaks tarbeks ja natuke saab teistele ka anda/müüa.
Ostsime liitrise pudeli, sest väiksemat polnud ja hea oligi. Üks parimaid oliiviõlisid mis saanud olen. Ning nende nipp või siis saladus peitub selles, et oliivid pestakse ja pannakse mingiks ajaks ligunema merevette.
2 toredat linki, millest üks on suveniirikauplus ja teine muuseum-kauplus. Mõlemad peaksid olema pere ettevõtted, kes veel päriselt tegelevad käsna sukeldumisega.
 | |
|
 | |
|
 | |
|
 | |
|
 |
| Krapanj muuseum - Welcome | Spuga 2 | Sea sponges | Fishing Crafts - owner Roko Tanfara |
 |
| Krapanj muuseum - Welcome | Spuga 2 | Sea sponges | Fishing Crafts - owner Roko Tanfara |
 |
| Krapanj muuseum - Welcome | Spuga 2 | Sea sponges | Fishing Crafts - owner Roko Tanfara |
 |
| Krapanj - Fina Dalmata – Natural Sea sponge (zitak.hr) |
Jalutused ja külastused tehtud hakkas vihma tibutama ning ilm läks jahedaks ning tuuliseks. Ja oligi õige aeg lõunat süüa.
Sel korral viskas ikka nii jahedaks et meie noormehega otsisime oma ujumis asjade kotist rätikud ning võtsime need peale. Kahjuks või õnneks oli ilm selline et saarel ujuma minna ei õnnestunudki.
Valisime lõunaks mereanni supi ja karbid. Poiss läks pasta bolognese rada. Kõik lapsed on mingis vanuses vist itaallased - andke ainult nisujahu eri kujul ning nemad rahul.
Aga nüüd tagasi meie toitude juurde... Lauda toodi 2 suppi, mis oli lihtsalt hall vesi. Vaatasime ja pidasime aru kas üldse julgeme proovida äkki toodi nõudepesuvedelikku. KOHUTAV.
Seega kes soovib teada mis moodi maitseb nõudepesuvedelik pange aga 26 Kn valmis ja seadke sammud Krapanj´ile.
Õnneks karbid tegid tuju heaks. Kogu lõuna kokku 265 Kn.
 |
| Supp või siiski nõudepesuvesi ?!?!? |
 |
| ja jõudiski lõpule meie hall päev Karpanj´il |
18.07.2020 Laupäev
Kolimine
Täna on see päev kus me algselt pidime Makarska´sse sõitma. Jälgides aga Covidi olukorda ja statistikat Horvaatias maakondade lõikes, siis juba mõned head päevad tagasi me otsustasime riske maandada sellega et jääme Šibenikku edasi.
Hiljem selgus, et väga hea otsus. Makarska Riviera on nimelt Horvaatia naabrite Bosnia ja Hertsegoviina kodanike seas väga populaarne suvituskoht. Ja nagu me teame seal riigis on Covidiga tõsised probleemid...piire kahe riigi vahel pole aga mõtet kinni panna, sest väga paljudel pidi olema topelt kodakondsus ja topelt passid ehk siis neil on ka Horvaatia passid ja puhkama tulevad nad sellega.
Kahjuks meie oma korterit pikendada ei saanud seega otsisime bookingu vahendusel omale uue kodu.
Meie uus kodu on Brodarica´s ning kannab nime Aparments Crljen.
Veel parem kui eelmine. Mõnus. Elu on lill.
Selle kolimisega kolisime lähemale ka oma lemmikrannale ning nüüd saame jalutada randa - u.500 meetrit ning oledki soojas merevees.
 |
| Aparments Crljen - meie korter asub katuse korrusel ehk vaade saab olema imeline |
Meie 2-toaline korter asub katusekorrusel ning naabritega jagame ka suurt terassi millelt avaneb miljoni dollari vaade merele ja imelisele päikeseloojangule.
Täna oli vihmapäev ehk siis toidupoe päev.
21.07.2020 Teisipäev
Trogir
Terve nädalavahetuse sai rannas mõnuletud ja elu nauditud. Aitab küll.
Otsustasime sõita Trogirisse, mis sest et oleme seal juba oma varasematel reisidel käinud aga see linn on lihtsalt nii ilus.
Nagu arvata oligi - linn on väga rahulik ja tühi võrreldes meie eelmiste külastustega. Isegi auto saime parkida kohe vanalinna kõrval olevasse parklasse 15 Kn/h.
Läbisime kohaliku suveniiri turu ja suundusime vanalinna jalutama ning sealt edasi juba mereäärde. IMELINE LINN.
 |
| Trogir |
 |
| Trogir |
Lõunastasime ühes mereäärses restoranis ning maiustasime karpide ja kaheksajalaga...elu on ilus. Kõik kokku 680 Kn.
Tagasiteel auto juurde käisime toiduturult läbi ning võtsime mõned kohalike talunike puu ja juurviljad koju ning suveniiriks sai ostetud salveid ja loorberit.
Edasi suundusime otsima üht oliivitalu/istandust mille googlist olime leidnud ja ka nüüdsel ajal lahti on turistidele.
Tee sinna oli väga huvitav - mägine ja istanduste vaheline.
Kohale jõudes avastasime ennast täitsa tavalisest eramaja hoovist ning korraks isegi tundus et kedagi pole kodus.
Oma eramaja keldrisse olid nad ehitanud väga ilusa degusteerimise ruumi. Võibolla pisikese pettumuse valmistas see, et oma müügitöös pöörasid nad hoopis rõhku puskarile ja likööridele mida nad valmistavad ning kõik muu nagu oliiviõli olid neile teisejärguline.
Me siiski ei lasknud ennast sellest segada ning uurisime oliiviõli ja oliivipuude kohta infot mis meid huvitas.
Üks huvitavaid fakte mida me enne ei teadnud: oliiviõli pudel võib kuumas ja päikselises autos plahvatada ehk siis oma suveniir õlid tuleb meil kõik kenasti tuppa tassida seniks kuni kojusõit algab.
Väga tore kohake ning suveniirid said kõik ostetud.
Tagasitee osutus VÄGA huvitavaks.
Usaldasime oma GPSi ja alustasime sõitu...kuni 1 hetk oli tee nii kitsas et kohalik kepiga vanamees tuli liiklust korraldama, et autod suudaks üksteisest kenasti mööduda ja ka majad jääksid terveks.
Meiesuguseid hulle on vist sinna ennegi ära eksinud sest kohalikud olid musta aerosooliga postide peale isegi nooled joonistanud, et kuidas maanteele tagasi saada.
Lootsime parimat ning jätkasime teed kuni sellest sai kiviaedade vaheline kitserada oliiviistandustes ning tee viis aina ülesse mäkke.
Tagantjärgi mõeldes oleks võinud ju peatust teha ja vaadet nautida aga sel hetkel olime piisavalt närvis, sest ühtegi tagasikeeramise võimalust ega silti, et me õigel teel oleme, meil polnud ning õhtu ja pimedus olid ootamas nurgataga.
Õnneks jõudsime ikka õigele teele ning ühe huvitava seikluse võrra rikkamad me kõik olime.
22.07.2020 Kolmapäev
Ranna- ja puhkusepäev
Täna on 32 kraadi sooja ning imeline rannailm. Peale eilseid seikluseid kulub see meile väga ära.
Teised puhkajad ja rannakaaslased hakkavad ka juba tuttavaks saama ning rannas saab juba teretatud ning isegi viisakuslauseid vahetatud üksteisega. Mul pole elus kunagi sellist närvi olnud et päev otsa rannas peesitada ning seda mitmeid ja mitmeid päevi. Kas see on nn. lastevanematerõõmud või hoopis koroona...ei teagi. Aga üks on kindel - minu meesperele see meeldib.
Meie igapäevased rannakaaslased on ka juba nägupidi tuttavad - teretamine ning viisakuste vahetaminegi alanud.
Aga nüüd natuke meie naabritest ja niisama elu tähelepanekutest.
Meie naaberkorteris elab 4-liikmeline Poola pere. Nende pesamuna on 4 aastane tüdruk kellega siis meie noormees väga hästi klapib - olenemata keelebarjäärist. Koos nad mängivad meil terassil ning rannas ning ajavad ümber maja kasse taga tundub et ka nende elu on lill.
Terass on meil naabritega söömiseks jagatud umbes selliselt, et kes ees see mees. Ning kui ühed juba söövad terassil siis teised söövad toas. Õnneks selliseid hetki on vähe olnud.
Naljatamisi kutsume seda tüdrukut "Poola pruudiks". Kõrvalt on täiesti uskumatu vaadata kuidas naised meestele mõjuvad.
Meie noormees ärkab hommikul ülesse, paneb riidesse ning peseb hambad. Ja seda kõike ilma et ma peaksin neid asju 100 korda meelde tuletama või luuaga taga ajama.
Ja hommikused multikad ei tule ka enam meelde. Nüüd minnakse esimese asjana terassile "pruuti" ootama kellega koos mängida.
Ah jaa, peale sööki lähevad nõud ka ise kraanikaussi ning vahel aitab ka laualt asjad ära panna. Istun ja vaatan seda kõike pealt silmad suured ja suu lahti.
23.07.2020 Neljapäev
Primošten
Tänane ekskursioon viib meid imelisse Primošten´i. Eriline on selle linna vanalinna osa, mis asub poolsaarel. Vanasti oli see omaette saar ning maismaaga ühendatud silla abil. Nüüdseks on silla asemel väike ja kitsas tee ehitatud.
Saar on tegelikult mägi mille otsas asub kirik ja surnuaed. Vaade mis avaneb surnuaialt on lihtsalt uskumatult ilus.
Vanalinn oli rahulik ning väga vähesed inimesed jalutasid ringi. Vanalinn on autovaba. Enamus inimesed olid rannas ning need rannad olid küll puupüsti inimesi täis. Rannad asusid kõik nn. Primošteni maismaa osa. See linn ja need rannad olid väga populaarsed, meil oli väga keeruline autole parkimist leida. Lõpuks ranna juures olevasse hotelli parklasse õnnestus meil auto kuidagimoodi sisse pigistada ühte imekitsasse parkimiskohta. Enne tuli kogu seltskond autost välja saada koos asjadega ning siis auto parkima sõita. Koht oli nii kitsas et mu mehel oli tükk tegemist et ise autost pärast välja saada. Siin linnas kõik parkimised tasulised. Meie hinnaks oli 30 Kn.
Peale vanalinnas jalutamist hakkasime hiliseks lõunaks söögikohta otsima. Kuna minu emal on täna sünnipäev, siis soovisime sellist ilusamat kohta et siin kaugel ka seda sündmust ikka tähistada. Aga noh...Primošteni vanalinna kitsastel tänavatel ringi ekseldes sattusime ühte toredasse puu ahjuga pizzabaari...selline mõnus Itaalia vibe oli. Sisekujundus polnud just suurem asi ning selle olustiku järgi võib julgelt oletada, et see koht kuulub meestele. Aga toit oli 5+. Kõik kokku 300 Kn. Ja tšekk oli jummala nunnu, lihtsalt märkme lehele kritseldatud nagu omal ajal Itaaliaski kombeks.
Meie lootus, et tagasi auto juurde minnes hüppata läbi ka kohalikust rannast, nurjus. Inimesi oli rannas ikka veel, meie jaoks liiiiiga palju. Seega loobusime kohaliku ranna proovimise plaanist.
 |
| Primošten |
 |
| Primošten |
 |
| Primošten |
 |
| Primošten - miljoni dollari vaatega surnuaed |
 |
| Primošten - imeline lõuna |
 |
| Primošten |
24.07.2020 Reede
Peale kiiret poesutsakat suundusime Solarise randa.
Kuna oleme siin juba piisavalt kaua olnud ning võtnud õppust kohalikest. Siis enne Solarise hotellikompleksi jõudmist keerasime väiksele kruusateele, mis põhimõtteliselt viis otse mereäärde. Sinna meie esimesse nn. privaatranda. No oli ka neid kohalikke, kes vahest sõitsidki autoga randa aga üldiselt pargiti ikka kaugemale metsa alla. Nii ka meie. Sel korral meie aga suundusime Solarise mereranda. Võtsime kohad sisse varjulistel toolidel. Meespere suundus ujuma ning mina läksin jalutama ning tutvuma hotellikompleksiga.
Osad hotellid olid täiesti inimtühjad ning basseinidki veeta. Ainult kuivanud puuluhed tantsisid tuulekäes. Vägisi tuli peale kurbus. Aga see selleks...mujalpool oli ikka elu ka.
 |
| Solaris ja Covid |
Inimesed mängisid puude varjus minigolfi, rannas oli vanaaegne laevuke nimega Galija, nn poolsaare tippu ehitati Hispaania väljakut mis veel ei olnud täiesti valmis aga jalutada juba sai. Minu lemmikuks kohaks sai EtnoVillage. Mis ideelt sarnanes meie Vabaõhumuuseumile - väiksel territooriumil mitmeid erinevaid vanu maju püsti pandud. Erinevus seisnes selles, et see oli põhimõtteliselt erinevate toitude ja olustikega suur restoran. Minu jalutamise ajal käiski kibekiire õhtusöögiks valmistumine.
 |
| Solaris minigolf |
 |
| Solarises valmimas Hispaania väljak |
 |
| Solaris - Galija |
 |
| Dalmatian Ethno Village |
 |
| Dalmatian Ethno Village |
 |
| Dalmatian Ethno Village |
 |
| Dalmatian Ethno Village |
 |
| Dalmatian Ethno Village |
 |
| Dalmatian Ethno Village |
 |
| Dalmatian Ethno Village |
 |
| Dalmatian Ethno Village |
 |
| Dalmatian Ethno Village |
 |
| Romantikat siin jagub 💞 |
 |
| Dalmatian Ethno Village |
 |
| Dalmatian Ethno Village |
Kuna õhtu hakkas lähenema, ruttasin tagasi, et ka korra vette saada.
Kuna Solarise rand on nn. erarand siis siia oli toodud kõvasti liiva, mis tegi selle mõnusaks, madalamaks ja lastesõbralikumaks. Mulle isegi tundus et vesi on soojem. Ahahaaa
Oma jalutuskäigul nägin ka silte kus oli toodud rannatoolide hinnad 50 Kn. Polnud sellest varem teadlikud ning keegi ka raha küsima ei tulnud. Seega ei hakanud ka ise kedagi otsima.
Kohe meie lebotamise koha kõrval sai rentida ka Sup´i laudasid aga kuna oli jõuba õhtu, siis nemad sulgesid oma uksi ...mõni teine päev siis.
P.S. Tundub et see kompleks on vahepeal nimemuutusega tegelenud:
27.07.2020 Esmaspäev
Täna alustame tagasiteed!
Vahepeal on Ungari oma piirid avanud ning meie tegime oma kodutee marsruudi ringi.
Esimene peatus: Rosen´i outlet village. Minu kallis abikaasa sai endale uue garderoobi. Hinnad head, teenindus suurepärane ning valikus on ka suuri suuruseid.
Minu mees, kes üldiselt vihkab poes käimast oli kuuma päikese käes muutunud tõeliseks shopahoolikuks. Nagu filmides naised mitmete ja mitmete poekottidega. Ei tea kas kunagi veel sellist vaatepilti näen.
Teine peatus ehk meie tänane sihtpunkt: Arina Villa Heviz´is.
Rosenist stardime 18:23 ning sõita jääb 169 km ehk 2h 20 minutit GPSi järgi. Neid numbreid vaadates natuke imestame aga mitte ka kaua...ning siis saabus elu ja selgitus.
Saime 1 h logistada väikestel külavaheteedel 11% tõusude ja 12% langustega ning tee oli lihtsalt üks suur kiigadi-käägadi S. Oksemaitse kurgus jõudsime lõpuks normaalsema tee peale ning siis varsti ka juba piirikontrolli. Viimane läks kiirelt ainult 3 autot ning ühes soojaku otsas kontrollis Horvaatia ja viskas meid välja ning juba teises soojaku otsas kontrollis Ungari ja lasi meid sisse. Ning oligi tehtud.
Enne Heviz´it sattusime suurde teeehitusse. Tundub et tulevikus saab siin korralik kiirtee olema.
 |
| Arina Villa Heviz´is |
 |
| Meie tuba Arina Villas. Oli ka väike miniatuurne köök ning esik-söögituba koos väikse diivaniga. |
28.07.2020 Teisipäev
Heviz
Tegime veel ühe mõnusa päeva - jalutasime niisama linnavahel. Siia on tekkinud palju Tai massaasi salonge võrreldes selle ajaga kui me viimati siin käisime. Osad poed on avatud ainult eelbroneeringuga.
Kui poiss ära väsis kõndimisest, siis võtsime nn. laste väikerongi sõidu mööda linna. Kahjuks ei olnud selles klappe ning juht ei osanud ühtegi keelt peale kohaliku "kögöz-mögözi". Pilet 1000 Ft/täiskasvanud ja 500 Ft/laps.
Lõunastasime sel korral restoranis, sest hinnad on siin vägagi head:
Lõunakomplekt 1680 Ft
veinipokaal ja jääkohv 1490 Ft
õlu 980 Ft.
 |
| Heviz |
Edasi suundusime juba kohalikku Termaal SPAsse. Nimi sellel SPAl on selline, et ma kunagi ei suuda seda hääldada ega meelde jätta - Hévízgyógyfürdő and Szent András Reumakórház. 😵
Kui kellegil hääldus välja tuleb siis seda tahaks küll teada!
Majutusest anti meile isegi sooduskupongid -300Ft/inimene ehk siis meil maksis pilet 3200 Ft/inimene/3h ja poiss oli loomulikult tasuta.
Peale termaal basseinide ja järve on neil seal ka lastebassein. Lastebasseini ükski vanem sisse minna ei tohtinud, seega päris väikestega seal SPAs suurt midagi peale hakata ei ole.
Meil aga poiss suutis näidata kuidas ta oma esimesi tõmbeid iseseisvalt ujub. Puhkus on täiega asja ette läinud. 3h möödus märkamatult ning oligi aeg tagasi majutusse minna.
 |
| Heviz SPA |
 |
| Termaal veed - Heviz SPA |
Kõik hulbivad seal vees rõngastega. Seda saad kohapeal raha eest laenutada - sularaha ainult. Või siis linnavahelt osta.
Omal ajal kasutati seal musti auto sisekumme. Tänaseks on seda nostalgjat aga juba väheks jäänud. Meie siiski rentisime ühe selle musta rõnga ka. Temperatuurid ja sügavused on fotol toodud.
 |
| Hévízgyógyfürdő and Szent András Reumakórház |
Meil on sel korral super majutus, sest hoovis on mõnus bassein. Loomulikult tuli meil õhtul ka seal veel sulistada. Õnneks oli meil hommikul õnnestunud oma peatust 1 öö võrra pikendada, seega saame seda mõnusat sooja siin veel nautida enne kui koju peame minema.
29.07.2020 Kolmapäev
Herend ja Tihany
Tänast hommikut alustasime massaazi ja pediküüriga. Natuke ju peab ennast poputama ka 😇
Edasi aga suundusime Herendi portselanitehasesse ja muuseumisse. Oleme siin 1 kord varem ka käinud aga oli vaja jälle tulla, et ikka poisile ka näidata ja tutvustada.
Sel korral külastasime Herendi mini tootmist, muuseumi ja võtsime ka väikse meisterdamise ringi. Tänu Covidile nägime mõnd üksikut teist külastajat ja seega mini tootmine kui ka meisterdamine olid privaatselt ainult meile.
Muuseumi külastus oli tasuta.
Herendi mini tootmise perepilet ja 1 fotopilet 8600 Ft
Meisterdamine (2 elevanti ja 1 roos) 7500 Ft
Herendi kõrval olevad nn. võlts suveniiripoed olid enamalt jaolt kinni.
 |
| Herend |
 |
| Herend |
 |
| Herendi muuseum |
 |
| Muuseumis oli ka lastele mõeldud |
 |
| Herend |
 |
| Kroonitud peadele meeldib portselan |
 |
| Herend - minitootmine |
 |
| Herend - minitootmine |
 |
| Herend - minitootmine |
 |
| Herend - workshop |
 |
| Herend - kohvikus sai seda luksuslikku portselani ka oma käega katsuda |
Edasi suundusime Tihanysse jalutama ja õhtust sööma.
Tihany parklas on vaja nn. kopikaid. Jooksin päris mitme suveniiri müüja juurde, et raha vahetada aga ei õnnestunud. Lõpuks ostsin mingi väikse suveniiri, et raha lahti saada vahetatud.
 |
| Tihany |
 |
| Tihany |
 |
| Tihany |
 |
| Tihany |
30.07.2020 Neljapäev
Puhkus sai läbi ja algas kojusõit 😢
Kui aus olla, siis Heviz ja Ungari juba olid puhkuse pikendus, sest mitte ei tahtnud veel koju tagasi sõita. Aga nüüd enam rohkem ei saa seda reaalsusesse tagasi pöördumist edasi lükata.
Slovakkia piiri ületus käis selliselt, et koheselt ei saanudki aru. Slovakkias peaks olema kiirteemaks. Kuid kus kohast seda osta saab jäi meile selgusetuks, sest suurelt maha keerata ei soovinud.
Eesmärk oli jõuda õhtuks Piotrkow Trybunalskisse ning hotelli Altamira. Majutuse valiseme sel korral teeremondi järgi. Ei julgenud kaugemale sõita, sest ei osanud oodata kuidas me kiirtee remondist/ehitusest mööda saame. Hotell asus natuke kõrvalisemas kohas aga neil olid mugavad toad ja valvega parkla.
Hommikul ootas meid üllatus, elektrit ei olnud. Õnneks selgus, et ainult osas hotellis oli elekter puudu ning hommikusööki me siiski saime. Väga hea hommikusöök oli.
Edasi viis meie tee Bialystoki Alfa shopping keskusesse, kus natuke tegelesime ostlemisega ning sõime ka lõunat. Ees ootas juba Baltikum ning meie Panevezyse majutus Verslo Klase hotellis/külalistemajas.
Oleme siin ka varem korduvalt ööbinud. Oleme selle koha valinud tavaliselt seetõttu, et siin on valvega, valgustatud ja lukustatav parkla.
Sel korral oli täiesti kontaktivaba sisse registreerimine. Ühe koodiga saime välisuksest sisse. Järgmise koodiga saime seinapeal asuvast oma nr kapist toavõtme kätte jne jne.
Väikelastega seda hotelli väga ei soovita, sest selles hotellis kipuvad toad olema kahel korrusel. Ja ka sellel korral oli nii. Esimesel korrusel oli kitsas koridor ja WC-vannituba ning siis väga kitsas keerdtrepp meie tuppa. Tuba ise oli puhas ja mugav. Seega ajas kenasti asja ära. Kuna hommikusöögile me kohe esimeste seas ei tormanud, siis seda peaaegu ei olnudki. Õnneks mitmete küsimiste peale toodi üht-teist juurde aga lõpuks andsime alla ning läksime üle tee Lidlisse ning ostsime teepeale süüa kaasa.
Kui vähegi võimalik, siis oleme oma autoreisid lõpetanud piduliku söömaga Lätis Turaida lossi lähedal olevas restoranis Kungu Rija kungurija.lv – Kungu Rija. Meie esimene külastus siia restorani toimus juba 2009 aastal.
Et kojuminek oleks veel imelisem, siis põikasime läbi ka Lillas Lavender´ist. Imeline koht pildistamiseks!
 |
| Lillas Lavender |
 |
| Lillas Lavender |
 |
| Lillas Lavender |
Jälle üks seiklus sai lõpu - seekord lõhnava ja lillelise!
