teisipäev, 21. juuni 2022

Laste trip Saksamaale 1 osa - München

 Järjekordne laste trip...seltskonnaks 2 ema ja 3 poissi vanuses 8-12 aastat.

Meil olid paar aastat tagasi juba piletid ostetud ning plaan oli külastada Taanis Legolandi aga siis tuli Covid pandeemia ning kõik jäi soiku. Nüüd otsustasime oma lubadused ellu viia. Plaanisime ja arvutasime kuid kõige soodsam tuli sõita oma autoga Saksamaale Legolandi. Pikem reis, rohkem näha ja kogeda sama raha eest ning kui hästi läheb siis saab ka natuke outlettides ehk uueks sügiseks lastele ka riideid ja jalatseid vaadatud.

Mõeldud tehtud ning laupäeval 18 juunil kell 07:10 hommikul me kõik alustasimegi oma teekonda Saksamaa poole.

Kogu reisi  pikkus 9 päeva ja 4875 km. Diisli keskmine kulu oli 6,2-6,4 l/100´le.

Keskmine öö hind 65 eurot.

1. päev sõitu läks väga kenasti. Sõitsime umbes taktis 200km ja siis paus. 12 tunnine sõit koos pausidega kokku 14 tundi.

Esimene öö Varssavis mõnusas Hampton by Hiltonis koos parkimise ja hommikusöökidega. Kahene tuba umbes 64 euri.

Leedu-Poola piiril on ikka veel ehitus ja seda vähemalt juba viimased 3 aastat.

2. päev

Sõita umbes 1100 km ja ajaks näitab GPS 9h. Eeldatav saabumine pidi olema 19:30 aga meie jõudsime hotelli alles 23:00ks. Dresdeni ümber oli väga palju ummikuid ning ka pühapäeva õhtul oli Münchenisse sissesõit väga tiheda liiklusega. Meie tänane öö saab veedetud Münchenis ibis budget Muenchen City Olympiapark hotellis. 64,50 kahene tuba koos hommikusöögiga. Parkimine 9 eurot päev ja meil lubati autot ka peale check-outi seal paar tundi hoida, et saaks kesklinna vaadatud. See oli küll väga meeldiv nendest! Kes pole varem selles hotellis peatunud, siis kindlasti veenduge ja vaadake eelnevalt fotosid. Sest see on väga Basic hotell ja mitte tavapärase lahendusega. Nt. kraanikauss asub toas ja tegelikult võib öelda et ka duššinurk asub toas. Puhas, hea asukoht, maaalune parkla ning norm hommikusöök teevad sellest jummala OK koht paariks ööks. Meie puhul siis ainult üheks ööks. Ja mulle isiklikult meeldis siinne voodi oma tugeva madratsiga rohkem kui eelmise öö voodi.

Ja nüüd väga tähtis info kõigile autoga Saksamaale sõitjatele - alates 2021 aastast on kõik Saksamaa suurlinnad liitunud UMWELT ZONE´iga ehk siis Green emission zone´i liikumisega. Selleks on vaja aknale rohelist kleebist et sõita linna sisse. Meie avastasime selle nõude alles teel olles kui googeldasime teemaksu infot. Üldiselt on seda kerge saada, tellid onlinist ja saadavad sulle 7 päevaga ning maksab umbes 15 eurot. Meie jaoks oli see nüüd küll ilmselgelt liiga hilja. Uurisime netist ja meile tundus, et hotell asub täpselt teiselpool teed sellest tsooni algusest...helistasime ka hotelli. Nemad sellest väga midagi ei teadnud ja arvasid et nemad ei kuulu kuhugi tsooni ja et tulgu me kohale nad peidavad meie auto maaalla parklasse ja kül meil siis järgmisel päeval aega tegeleda sellega. Mõeldud tehtud ja hoidsime pöidlaid pihus, et ehk kaameraid selliseid ei ole mis meid kleepsu puudumise tõttu kohe trahvima hakkab. Üllatus nr 2 - sõitsime politseile ise sülle. Kohe hotelli pööramise tänaval oli üle 10 politseiauto ja tekkis tunne, et me kohe politseijaoskonna ees. Meie õnneks meid rajalt maha ei võetud. Uhhh....

3. päev ehk Esmaspäev 20. juuni 2022

Peale hommikusööki hakkasime oma Green Emission kleebisega tegelema. Hotelli üldine vastus oli, et turistid peavadki linna ühistranspordiga sõitma. Järgmisena proovisime politseid. Nemad arutlesid pikalt omavahel tegid väikse kõne ja andsid numbri kuhu helistada. Meid suunati TÜV Süd´i. Kõnele vastaja oli loomulikult ainult saksa keelt kõnelev isik. Peale ümbersuunamisi saime teada, et koos autodokumentidega vaja meil TÜVi kohapeale jalutada. 

Teepeal jäi meile ette kontorihoone kus TÜV peale kirjutatud...noh ega meie arutlenud kas see Süd ikka on seal lõpus või mitte...astusime aga sisse. Lasime kella ja suutsime ukse avanud meesterahva korralikult segadusse viia. Lõpuks kui ta aru sai mida me soovime siis selgitas, et neid TÜV´e on neil palju ja tema näiteks tegeleb ainult liftidega ja meil kindlasti seda Süd laiendit vaja.

Puust ja punaseks siis see TÜV Süd sildike

Õnneks kõik kohad olid hotellist jalutuskäigu kaugusel.

TÜV Süd on meie mõistes autode ülevaatuspunkt. Selgitasime teenindajale mida vaja, tema vaatas meie auto dokumendid, küsis 6 eurot ning võttis lauasahtlist kleebise ning kirjutas käsitsi meie auto numbri sellele.

TEHTUD!!!!

Nüüd on VABADUS liikuda nii nagu soovime. Juhuuuu

Selline pisike sildike annab Saksamaal vabaduse autoga sõita

Linnavahele turistitama...ning nali naljaks aga linna sõitsime ikkagi metrooga.🙈

Vaatamisväärsused olid meil kenasti ühte Müncheni linnaäppi ära märgitud mida vaadata ja lastele näidata soovisime. Siin meie vanalinna/kesklinna nimekiri:

Marienplatz ja Old Town Hall

Glockkenspiel (siin peab väga jälgima kellaaegasid, meie jäime tänu oma rohelise kleepsu jamale hommikusest mängust ilma)

St. Peter`s Church

Viktualienmarkt - toiduturg. Minu jaoks üks "Must See" kohtasid.

Hofbräuhaus am Platzl (selle lähedal on ka kauplus kus müüakse kohalike rahvariideid, meie vaatasime ka selle ära)

Ja siis väsisid lapsed ära...Nimekirja kuulusid veel ka:

Bavarian State Opera

National Theatre Munich

Hofgarten

Englischer Garten (1789) koos Chinesischer Turm´iga

Viktualienmarkt - toiduturg

Viktualienmarkt - toiduturg

Huvitav suveniir Viktualienmarkt´il ehk proovin kodus ise midagi sarnast teha aga ikka omas võtmes ehk siis võimalikult väikese jalajäljega

Hofbräuhaus

Enne veel kui saime metroosse minna jäi meile silma üks pesupood - Hunkemöller. Viimasel ajal on nad mulle kuidagi aina rohkem ja rohkem silma hakanud. Ning otse loomulikult oli mul vaja kiirelt korraks sisse piiluda. Lapsed jätsime poe ukse juurde...ja mis te arvate millega need oma aega sisustasid...läksid kaklema nagu viimased tänava kaagid. Oh jah...too veel lapsed reisile. Olgu etteruttavalt öeldud, et peale pikkkkka vestlust me siiski jätkasime reisi ja kõik lubasid viisakalt käituda ja õnneks rohkem nendega selliseid probleeme ei olnud.

Sõitsime metrooga tagasi hotelli juurde ning võtsime oma auto ning suundusime BMW Welti. Kahjuks oli muuseum kinni ning sinna me ei saanud. Aga poisid nautisid täiega autosid ja mootorrattaid. Tõeline poiste paradiis, sest paljudesse autodesse sai sisse istuda ning nende kompuutreid ja nuppe näppida ning sama ka mootorratastega...nad vist proovisid kõik motikad läbi mida sai.

BMW Welt

BMW Weltil on väga hea ja avar maaalune parkla...10 või 15 euri päev. BMW Welt ise on tasuta aga muuseumil on eraldi pilet. Viimase avamisaegu tuleks kindlasti eelnevalt uurida, sest mingi aja suvest on nad sel aastal puhta kinni.

Kohe BMW maailma kõrval on ka 1972 aastal avatud Olympic Park. Meie kahjuks sel korral sinna ei jõudnud aga ehk kunagi ikka.

Metroosõidust ja kohapealsest kuumalainest nii palju, et meie silme all kaotas metroovagunis üks BMW töötaja teadvuse. Õnneks kolleegid teadsid täpselt mida teha ja inimene sai kiirelt abi. Aga poistele mõjus see kogemus väga hästi. Sest me olime päev otsa selgitanud /meelde tuletanud veejoomise ja mütsikandmise olulisust. Peale seda vahejuhtumit kõik poisid küsisid korraga veepudeleid ja hakkasid vett alla kallama.

Meie nimekirjas oli ka Nymphenburg Palace (1664) ja Park (200 ha). Plaan oli vaadata lossi väljast ning parki jalutama minna aga kohapeale jõudes tõusis tuul ja väääga tumedad äikse pilved ilmusid kiirelt ei kusagilt. Hetkega oli tee täis väiksemaid puuoksi ja lehti ning juba lendasid kaunistused ja lauad ümber. Tegime autoga väikse auringi ja kiire peatuse, et lossi ees paar pilti klõpsata ning otsustasime sõita edasi toidupoodi, sest järgmised 5 ööd veedame korterites.

Jääb siis see loss meil järgmiseks korraks.

Sellised pilved saabusid väga ootamatult

Esialgu oli meil plaanis ka Neuscgwanstein Lossi kaugustest imetleda aga tänu piirkonnas levivatele äiksetormidele otsustasime ka sellest loobuda ning võtsime suuna korterisse, mis asus linnast u.65km kaugusel.

Väidetavad fotopunktid Neuscgwanstein Lossile: Marienbrücke, Tegelberg, Tegelberg ski slope. Ehk siis kodune uurimustöö oli tehtud aga vaja ei läinudki.

Meie Wishlistis olid ka Royal Residence ja Gärtnerplatz District. Aga ka need jäävad järgmistele reisidele.

Meie kodu järgnevaks kaheks ööks on Ferienwohnung Am Verlorenen Bach  ning asub külas nimega Untermühlhausen. See korter on imeline! Kahe käega julgen kõigile soovitada ning väljas on ka mänguplats lastele. Ning nagu mu sõbranna ütles, sellises korteris võikski elada, kahju et seda kaasa pakkida ei saa. Baierimaa on imeline! Kõik need külad siin on nagu Saksa muinasjuttudes. 
Paari päevaga oli meil selge kus talu juures on muna kast ja kus kohas on piima külmik, et saada tarbida kohalikku kraami. Saabumise juures oli veel eriti äge see, et toas perehärra mängis akordionil kohalikke rahvalugusid, mis avatud akende tõttu mõnusalt hoovi oli kosta. Või siis ma kujutasin seda ette ja tegu oli raadioga...valin vist siiski esimese variandi.
Juhul kui ülemine Bookingu link ei peaks töötama, siis siin on veel üks:

Siin kandis on ka üks tore traditsioon, kui perre sünnib laps siis aeda püstitatakse suur kurg kuhu peale kirjutatud sünnikuupäev ja lapse nimi ning väike beebiriideid täis nöörike veetakse maja külge. Väga armas! Kahjuks pilti ei märganud teha enne kui hilja.


reede, 11. märts 2022

Napoli reis - 3. osa

10.03.2022 Neljapäev - Sorrento ja Positano

Ka täna hommikul seadsime oma sammud Circumvesuviana rongile, et sõita Sorrentosse.
Algne plaan oli auto rentida, seetõttu sai ka turvahäll kaasa taritud. Rendi hinnad olid suht kõrged ning kohapealne liikluskultuur pani kukalt kratsima. Samuti hirmutas natuke ka see keele oskamatus, et kus tohib sõita, parkida ning mis on linna sissesõidutasud jne jne jne. 
Hinnapakkumine autole koos juhiga tuli 240 eurot, et külastada Amalfi, Positanot ja Sorrentot. 
Otsustasime minna ainult Sorrentosse ja rongiga. 3,90 euri pilet ning 1h10min loksumist ning olimegi Sorrentos.
Natuke veel infot logistika kohta.
Kohe Sorrento raudteejaamas selgus, et on olemas Hop-on-Hop-off buss marsruutil Positano-Amalfi-Ravello ja seda 10 euro eest.
Ning Positanosse sõidab ka liinibuss 2 eurot pilet ning sõit kestab 35 minutit.
Meie jalutasime mõnusas rahulikus ja puhtas linnakeses. Vaatasime kuidas lapsed koolist vabanevad ning lihtsalt kulgesime. Momendil on turiste väga vähe ning mõnus ja rahulik oli.
Sorrento peamised müügiartiklid - nahast tooted, keraamika ja sidrun.
Ning see on juba tüüpilisem Itaalia...läksime lõunale ning peale 15-20 minutit ootamist polnud meilt isegi veel tellimust võetud...me ei hakanud katsetama kui kaua see lõuna kõik kokku võib kesta vaid liikusime edasi ning haarasime teepealt paninid kaasa ning suundusime tagasi raudteejaama.

Sorrento
Sorrento

Sorrento
Sorrento

Sorrento
Sorrento

Sorrento
Sorrento - kui kuhugi sisse piilud, siis tasub alati silmad ka lae poole keerata, kunagi ei tea mis kunstiteos sind sealt vastu vaatab.

Sorrento
Sorrento - sellest poest ostsin kaasa kohaliku populaarse tomati sordi seemned. Eks näis kas meil ka kasvavad.

Sorrento
Sorrento


Hop-on-Hop-off bussi jaoks olime ilmselgelt hiljaks jäänud aga otsustasime siiski liinibussiga Positanosse sõita. Bussiaknast avanevad imelised vaated aga selle sõiduga sai selgeks ka see, et kumbki meist neil teedel roolis ei sooviks olla. Kitsaste teede (tee laius paras vaid bussile ning vastu tulev auto vaadaku ise kuhu hüppab versioon) pimekurvides kuristikuäärel buss lihtsalt lasi signaali, et teavitada vastutulevaid sõidukeid, et ta nüüd tuleb ja teie hoidke alt. Kuna sellise loksumisega pole harjunud siis meil viskas natuke ka südamed pahaks. Aga kohale me jõudsime...peaaegu. Bussipeatus on nn. üleval linnas aga linn ise on all. Kaljulinnade eripära. Kuna meil on käru, siis otseteid ehk treppe me kasutada ei saanud vaid läksime mööda sõiduteed. Nautisime imelisi vaateid aga linn ise võib öelda et oli väljasurnud. Kõik poekesed ja söögikohad olid kinni; siin-seal tehti remonti; hotell pesi aknaid; välikohvik otsis toole välja jne jne. Kõik toimetasid ja valmistusid alles hooajaks.
Ning siis turgatas meil äkki, et selle käru koos seal viibiva kodanikuga peab ju mäkke üles tagasi ka lükkama kui tahame tagasi Sorrentosse ja Napolisse.
Uh...vat see oli SPORT...rohkem ei taha. Hea et meid 2 (lükkajat) oli...muidu vist olekski sinna jäänud.
Takkajärgi tarkust ikka kaa...hiljem tuli välja, et ülemise bussipeatuse juurest tuleb nn. linnaliinibuss selline pisike ja nunnu mis ühelt poolt linnast sõidab alla ning teiselt poolt ülesse ehk teeb linnale terve tiiru peale. Natuke sajatamist aga mis tehtud see tehtud.
Amalfi jääb siis järgmiseks korraks.

Positano
Positano

Positano
Positano

Positano
Positano

Positano
Positano - see on minu postkaart Amalfi rannikult



11.03.2022 Reede ja katakombid (Catacombe di San Gennaro)

Kuna meil on selline sportlik reisike, siis otsustasime San Gennaro katakombidesse jalutada. Peale eilset võiks arvata et oleme hullud aga noh.
Hommik algas ilusti. Toomkiriku (Duomo di Napoli, kel õnnestub tasub ka sisse piiluda. Seal peaks olema päris palju aardeid ning San Gennaro verega mingi ime värk kaa) juures oli pikett, sai ka selle ära näha. Uurisin ühelt paljudest politseinikest, et mis toimub ja vastuseks oli "Lavoro" ehk siis mingi tööga seotud streik. Mis reis see oleks kui Itaalias puuduksid streigid ja piketid...nad ju ikka keevaverelised mitte mingid rahulikud põhjamaalased.
Hommikukohvi jõime teepeale jäävas kohvikus...2 eurot cappucino ja saiake!!! Siin ikka leidub neid usukmatuid hindu.
Kirikuid on siin palju ja vahest ka ootamatutes kohtades. Näiteks jalutad vanalinnas kus majad on reas üksteises kinni ning äkki on vahel kirik. 
On ka palju romantilisi sisehoove ning alati kui sisse piilud, siis tasub pilk pöörata ka lakke, sest seal võib olla tõelisi kunstiteoseid. Eestis vist oleks ammu muuseum sinna välja kuulutatud ja klaas peale pandud aga seal elab see oma igapäevast elu edasi koos rahvaga. Sellised ootamatud pärlid mulle meeldivad.
Jalutuskäik oli tore, sest olimegi sattunud täitsa tavainimeste keskele ning aegajalt tekkis selline 10-15 aasta taguse Balti Jaama ümbruse tunne. 

Naples
Naples

Naples
Naples

Naples
Naples

Naples
Naples

Naples
Naples

Naples
Naples

Naples
Naples

Naples
Piilumas Napoli sisehoovi

Naples
See linn kohe on sellise mõnusa auraga

Loomulikult vankriga manööverdamist erinevat liiki hunnikute ja liikluse vahel oli natuke väsitav ning mis jalutuskäik see oleks kui me mäkke ei kulgeks. Kaardi järgi leidsime ennast ka korraks tupikust aga see teelõik oli jällegi väga meeldejäv oma aplesini ja mandariini aia poolest. Tegelikkuses oleks sealt saanud küll...aga no need trepid.

Naples
Naples

Naples
Naples - me maast korjasime paar tükki kaasa ka...need olid vääääga mahlased ja maitsvad

Naples
Naples


Katakombid asuvad Basilica dell`Incoronata Madre del Buon Consiglio juures ning sinna sisse saab ainult ekskursioonidega. Ostsime oma piletid ja ootasime vast 15 minutit. Sissepääsuni oli vaja vankrit treppidest tassida aga see oli tehtav. Katakombides endas olid lausa vaibad maas ning käruga kõik väga mugav. Igaks juhuks mainin, et neid maaaluseid tunneleid on Napolis veel ning kõik ei ole just beebidega tehtavad.

Basilica dell`Incoronata Madre del Buon Consiglio
Basilica dell`Incoronata Madre del Buon Consiglio

Catacombe di San Gennaro
Catacombe di San Gennaro

Catacombe di San Gennaro
Catacombe di San Gennaro

Catacombe di San Gennaro
Catacombe di San Gennaro

Catacombe di San Gennaro
Catacombe di San Gennaro

Ekskursiooni lõpus giid kiitis EUd, et kui palju projekte on kirik ja see kogukond teinud. Sealhulgas ka katakombide avamine turistidele jne. Et see kant linnast oli väga halvas seisus ja ohtik varem aga nüüd läheb järjest paremaks. Ja ka Ukraina põgenike vastuvõtt mainiti ära. Meie jäime väga rahule!

Kuna olime kodust suht kaugele tulnud ning ainult natuke ronimist veel ning siis saime suurde ja ilusasse parki - Capodimonte. Ja loomulikult asus pargis ka kaunis palee, mis nüüd peidab endas muuseumi - sisse me ei läinud vaid jalutasime pargis ning siis suundusime kodupoole.

Capodimonte
Capodimonte

Kui info õige, siis sama piletiga peaks vist saama ka lähedalasuvasse järgmisesse katakombi - Catacombe di San Gennaro. Meie seda järgi ei katsetanud.

Kel usu asjade vastu suurem huvi, siis saavad teha järgmise jalutuskäigu:


Muud kohad

Spaccanapoli street / tänav mis otseses tõlkes tähendab inglise keeles "Naples splitter" ehk siis äkki Napoli poolitaja või midagi sellist. See tänav on 2 km pikk ning tema ametlikuks nimeks on hoopis via Benedetto Croce. Meil oli see nn. kodutänavaks mida mööda oli mõnus linnas jalutada. Aga üldiselt on see tänav ka selline põhi promenaad ja turistidele oluline, sest selle tänava äärde jäävad vägad paljud vaatamisväärsused.

Vihmasteks päevadeks oli meild tagavaraks nimekirjas The Archeological Museum. Vihma ei sadanud, seega ei käinud.

Mercato della Pignasecca - sai külastatud aga minu arvates kogu Napoli on üks suur turg. Seega ei midagi erilist.
Mercato di Antignano on Vomero hill
Medium-sized and easy-to-reach market on the Vomero (district of Naples) which offers textiles, shoes, handbags, fish, household articles, second-hand clothes, and a roofed-over food market.
Opening hours: ca. 9:00 – ca. 14:00 daily, except monday
Address: Close to the Piazza degli Artisti
Approach: Take the Metro line 1 to Piazza Medaglie d’Oro and continue on foot (2 min.)
Täpselt selliselt see meie nimekirjas oli ja sel päeval kui meie Vomero mäkke ronisime me loomulikult unustasime selle ära. Aga ega me ka suurt puudust tundnud, sest nagu kord juba sai mainitud...Napoli ongi üks suur turg...ja ega meil tegelikult midagi vaja ka polnud.

 

Koju lendasime üle Horvaatia...seal all paistab meie suvepuhkuse plaan ja koht








kolmapäev, 9. märts 2022

Napoli reisi 2.osa - Pompei

09.03.2022 Kolmapäev ja Pompei

Uus katse sõita Pompeisse. Kuna meil lapsevankriga reisimine siis rong on kõige mugavam kuid saab ka bussiga. Kõige mugavam on minna Circumvesuviana rongiga, sest see peatub põhimõtteliselt kohe varemete sissepääsu juures. Kui soovid istuma saada, siis alusta reisi Porta-Nolana peatusest, sest Garibaldis läheb rong täis isegi off seasonil. Meie läksime kella 10:42se rongiga ja õnneks ikka Porta Nolanast, sest muidu oleks ikka väga keeruliseks läinud. Rongis tuli kogu tee kanda maske aga Covid passe mitte keegi ei kontrollinud.

Siin riigis kui ikka keelt ei oska siis võib nalja saada...meie rongil oli midagi viga ning 35 min kestma pidanud reis venis vast 1 h pikkuseks ning kogu info oli ainult itaalia keeles. Ja seda nn. turistide rongis.
Kohale me igatahes jõudsime.

Pompei raudteejaamas oli kohe 2 inimest vastas kes suunasid rahvast. Oli näha, et kui turiste läheb paljuks siis vist avatakse lausa piletite müügi lauake õues aga momendil tuli treppidest kuhugi teisele korrusele ronida.
Kohe raudteejaama eest läks buss Vesuuvi...aga selle kohta me täpsemat infot ei uurinud; jäi lihtsalt silma.
Pilet 18 euri ja audioguide 8 euri. Audioguideis ei ole kõiki kohti ning meie kiiruga tõmbasime ka mingi äppi veel alla lisaks. Õnneks oli meil ka piisav eeltöö tehtud, et mida me täpsemalt näha soovime.
Kui oleks ilma beebita olnud, siis vast oleks mõne giidiga neid linnavaremeid vaatama läinud.
Vankriga on suht keeruline manööverdada aga kahe täiskasvanuga siiski täitsa tehtav, aga tõstmistega peab arvestama.
Pompeis läheb aega. Meil kulus u. 4h. Seega veepudel ja väike snäks võiks ikka kotis kaasas olla. Foorumi ühes otsas on ka väike toidu koht ning toalettide kasutamise võimalus. Saab ka kohapeal keha kinnitada kui vaja aga meie seal oleku ajal see väljapanek jus väga rikkalik ega ka apetiitne välja ei näinud.

Kui lähed omal käel, siis võiksid enne koostada väikse nimekirja kohtadest mida sa näha soovid. Territoorium on tohutult suur ning kõike vaadata ei jõua.

Raudteejaamast linna jalutada läheb umbes 15-20 minutit. Üks takkajärgi tarkus ka...kui soovid hiljem linna minna, siis koosta oma vaatamiste plaan selliselt, et sa saaksid väljuda Amfiteatri juures olevast väravast, sest siis jõuad kohe linna ning vaja ainult tagasi jalutada.
Meil seda tarkust nii palju kohe ei olnud, seega meie saime jalutada linna ja tagasi. Linnas sõime ja tulimegi tagasi, sest Tipsul oli selleks päevaks kopp ees. Tänapäevane Pompei linn jääm mul mõneks teiseks korraks.
Teel linna läbid ka kena allee suveniiri müüjatest. Kuna meil oli juba hiline aeg ning hooaeg polnud veel peal, siis müüjaid oli vähe ning juba pakiti asju kokku. Me vist olime ainsad sel tänaval sel hetkel.
Ja loomulikult meie pisike printsess sulatas seal ka müüjate südameid...ning müüja Paolo kinkis ühe suure pehme ja vikerkaarvevärvilise kaisuka meie Tipsule. Ning seda ilma, et me oleks midagi ostnud. Hiljem kül ostsime sama müüja käest Itaalia nokamütsid kodusootavatele koolipoistele aga seda ka sellepärast, et need oli kõige ilusamad ja tagasihoidlikumad. Selle peale tehti ka meile veel kingitusi mingite õnne toovate talismanide näol. Ühesõnaga müüjatel oli piisavalt igav ja meie printsess võlus kõik mehed lihtsalt ära. 

Kuna sai vaadatud nii mõnigi dokumentaal Pompei kohta, siis pikin vahele mõningaid teadmiseid ka nendest saadetest.
Pompei linn mattus kivide ja tuha alla Vesuuvi vulkaani purskest tingituna 79. aastal pKr.
See mis juhtus on proovitud panna ühte animatsiooni:

1748. aastal algasid väljakaevamised. Esmastel väljakaevamistel leitud asjad viidi muuseumisse ning need on Napoli arheoloogiamuuseumis ning ka mujal näha. Hilisematel väljakaevamistel on enamus aga siiski paigale jäetud.
Arvatakse et 40% linna elanikest olid tegelikult orjad. Nn. vabad linnakodanikud armastasid juua suhteliselt palju veini, lõunatada väljas, käija SPAs ning linnas arvatakse olevat umbes 25 bordelli. Sellise info peale tekib mul küsimus kas need nn. vabad elanikud peale pummelungi ka midagi tegid.

Linna elanikond arvatakse olevat olnud 20 000. Seni on väljakaevamistel leitud umbes 1150 nn. kipskujustkeha. Vesuuv tegutses seal mitu päeva ning enamus inimestel õnnestus põgeneda; oletatakse et u. 2000 inimest võis hukkuda.

Panen siia ühe internetist leitud kaardikese, et natukene aimu saada ning sellel on enamus MUST SEE kohtasid ära märgitud.


Villa of the Mysteries / Villa dei Misteri - see jäi meil vaatamata kuna jõud sai otsa ning asub piisavalt eraldi, et seda matka ette võtta käruga. Aga kindlasti soovitan vaatama minna, sest seal on väga hästi säilinud 17 m pikkune fresko.

Vaadata on palju ja kõike aga siin on minu nimekiri MUST SEE:
1. Forum - kõige rahvarohkem koht meie külastusel ja eks ka omal ajal. Siin ääres on kohe ka Apollo, Jupiteri ja Venuse templid.
2. via dell´Abbondanza - omaaegne kaubandustänav ääristatud erinevate kaupluste ja söögikohtadega. Tänav ise on suht sügav, sest omal ajal jooksis seal ka nn kanalisatsioon ning oli üldse üks paras mülgas. Seega ka need tänavaületuskivid.
3. Stabian Baths / Terme Stabiane
4. Tempel of Isis
5. Teatro Grande & Piccolo
6. Gladiator barracks - Gladiaatorid olid kallid seega nende eest hoolitseti hästi. Omaagsed suured superstaaridest spordikuulsused ning üldiselt neid areenil väga hukkuda ei lastud. Pompeis on leitud ka omaaegseid graffiteid, kus naised õhkavad gladiaatorite järgi. 
7. Casa del Poeta Tragico ja seda Cave canem mosaiigi tõttu - Omal käel avastamise rõõmud tähendas seda, et me leidsime ühe Cave canem põrandamosaiigi kuid hoopis teisest majast ning see õige (kui nii saab öelda) jäi meil nägemata. Cave canem on põrandal oleva valvekoera mosaiik ehk omaagne hoiatussilt.
8. Brothel / Lupanare - peab ütlema, et üks päris õudne ja õõvastav koht. Kivivoodite ja ilma akendeta boxid kus siis nais orjad olid sunnitud teenuseid pakkuma ning seintel omaaegsed kamasutrapildid. See arvatakse olevat üks suuremaid ja odavamaid bordelle ning teenuse hind võrdus umbes kahe klaasi veini hinnaga. Maja valvur ütles, et pildid seintel on selleks, klient saaks näidata millist teenust soovib. Pompei oli sadama linn ning võõrkeelne klient pidi ka ju kuidagi saama oma asjad aetud. Oh jah.
9. Great Palestra / Palestra Grande - omaagne spordikompleks, seal treeniti ka gladiaatoreid
10. Amphitheatre / Anfiteatro - see Roomlaste leiutis vist ei vaja mingeid selgitusi.

Kindlasti tasub sisse astuda erinevatesse majadesse ja aedadesse. Näiteks kohe amfiteatri vastas on väga uhked jõukamate inimeste majad koos aedadega. Mulle meeldisid ka toidukohad. Ühest neist leiti väljakaevamiste käigus ka rahapada 1600 ühikuga. Teadlased juurdlevad, et kas tegu võis olla Vesuuvi purskele eelnenud poole päeva teenistusega. Ühes koha leiab laua pealt rea väikseid nagu kepi otsaga tehtud auke, need olevat raha kontrollimiseks, et ega võlts raha ei pakuta. Kas tõesti juba siis ka?!

See imeline Pompei punane oli tol ajal kõige kallim värv. Kordades kallim kui ükski teine värv. Tänaseks päevaks on kindlaks tehtud, et seda värvi toodeti ühest kindlast Hispaani kivimist ning see sisaldab elavhõbedat. 

Vabandan juba ette ära, aga neid pilte saab palju olema. Aga see kõik oli/on imetlemist väärt. Mul on nõrkus igasugu kauni ja peene käsitöö vastu.

Pompei
Pompei

Pompei
Pompei

Pompei
Pompei and Vesuv

Pompei
Pompei

Pompei
Pompei Forum

Cave canem in Pompei
Cave canem mosaiik Pompeis

Pompei
Pompei

Pompei
Pompei

Pompei
Pompei

Pompei
Pompei

Pompei
Pompei

Pompei
Pompei

Pompei Lupanare
Pompei Lupanare

Pompei Lupanare
Pompei Lupanare

Pompei Lupanare
Pompei Lupanare

Pompei
Pompei

Pompei amfiteater
Pompei amphitheatre