Saatuse tahtel õpin mina oma elus teist korda kõndima kuid ega see ei takista ju reisimast. Läheb vaja abivalmis tugevaid inimesi ning reis võib alata.
Tegelikult oli see reis meil juba väga ammu broneeritud ning minu pilbasteks kukutud hüppeliigese paranemist ennustasime kiiremaks kui see tegelikult oli. Ja nii ma ühel kaunil maikuu hommikul ennast bussist leidsin - karkudel sai bussi komberdatud ja ratastool pakiti kenasti pagasiruumi.
Seekord oli tegu meie kepikõndijate bussireisiga marsruudiga KALININGRAD, NERINGA POOLSAAR, PALANGA.
Õhtuks jõudsime meie hotelli nimega Baltica. Meid ootas kena õhtusöök ning kes soovis sai peale seda omal käel linna minna. Arvestades minu erilist olukorda jäime meie õhtut restoranis nautima.
Meie tänapäeva inimesed oleme nii ära harjunud, et gruppide toidlustamine toimub tavaliselt rootsilaua või buffee vormis. Aga siin toimus selliselt, et kõik pidid õigel kellaajal kohal olema ning lauas istuma ning siis toodi söögid. Kuna me seda keegi ei teadnud, siis see kena õhtusöögi algus venis ja teenindajad olid natuke närvilised.
https://baltica-hotel.ru/See on suur hotell paljude tubadega kuid asub kesklinnast väga kaugel. Ühel bussiliinil on maja ees lõpppeatus. Seega linna ja tagasi saab kenasti. Autoga reisijatele see hotell peaks väga hästi sobima, sest asub kohe suure tee ääres ja neil on ka parkla.
Toad on lihtsad, natuke kulunud ja jahedad. Kuna toas lisatekki ei olnud, siis lisaks tekile oli mul ka voodikate veel peal.
Hommikut sai alustatud korraliku rootsilaua hommikusöögiga. Päev jätkus kohaliku giidi saatel linnaga tutvudes.
Meie grupile oli võetud kohalik giid - väga tore ja jutukas naisterahvas.
Esimene ja väga kaunis peatus oli Maailmamere Muuseum (pilet u. 250 rub). Suurel korrastatud territooriumil Pregeli jõe kaldal oli mitmeid erinevaid vaatamisväärsuseid nagu akvaariumid, allveelaev ja lennuk jne. Vaadata ja teha oli küllalt. Ise ma ratastooliga laevadesse ei trüginud - poleks ka mahtunud. Aga pildimaterjali tõid kaaslased ära. Mina käisin külastuskeskuses ja akvaariume vaatamas ning nautisin lihtsalt kena vaadet õues. Külastuskeskus oli kaasaegne ehitis koos invatoaletiga.
 |
| Kaliningrad / Königsberg |
 |
| Kaliningrad / Königsberg |
 |
| Kaliningrad / Königsberg |
 |
| Kaliningrad / Königsberg |
 |
| Kaliningrad / Königsberg |
 |
| Kaliningrad / Königsberg |
 |
| Kaliningrad / Königsberg |
 |
| Kaliningrad / Königsberg |
Järgmine peatus hõlmas endas Kneiphofi saart, Armastuse silda (Honey Bridge), Kaliningradi katedraal (pilet u. 150 rub) ja Immanuel Kanti viimast puhkepaika. Need kõik asuvad Kneiphofi saarel.
 |
| Kaliningrad / Königsberg |
 |
| Kaliningrad / Königsberg |
 |
| Kaliningrad / Königsberg |
 |
| Kaliningrad / Königsberg |
 |
| Kaliningrad / Königsberg |
 |
| Kaliningrad / Königsberg |
Meie seltskonnas oli inimesi kes püüdsid välja selgitada giidilt ka nende maa-aluste käikude sissepääsusid ja olukordasid. Kuid see oli kõik asjata, ta ei peatunud korrakski neil teemadel ega lasknud ennast segada. Ja kui uuesti küsiti, siis proovis suvalist ventluuki või muud kohta selle pähe maha müüa.
Üks teooria ka teile lugemiseks:
http://mysteriouskaliningrad.blogspot.com.ee/2011/05/secrets-konigsberg-13.html
Update...kahjuks antud blogi enam pole aga siin paar linki, mis annavad natuke ka aimu antud teemadel:
https://www.iflscience.com/the-mysterious-tale-of-the-missing-amber-room-67490
Järgmiseks külastasime Merevaigumuuseumi (pilet u. 170 rub). Suurepärane elamus! Seda julgen küll kõigile soovitada.
 |
| Kaliningrad / Königsberg - Merevaigumuuseum |
 |
| Kaliningrad / Königsberg - Merevaigumuuseum |
 |
| Kaliningrad / Königsberg - Merevaigumuuseum |
 |
| Kaliningrad / Königsberg - Merevaigumuuseum |
Peale programmi jäi osa seltskonda veel linna. Läksime otsima kohalikku toitu ning tutvuma kohaliku eluga.
Kesklinn on väga ilus ja puhas. Kuid kaubanduses särasid suurelt igal pool rahvusvaheliste brändide sildid, seega kõik sama mis Eestiski ja ei midagi erilist. Isegi sööma sattusime Ukraina toidukohta ja seda me saime aru alles siis kui menüüdes olev vene keel ei olnud päris see vene keel mida õppinud olime. Ahahaa
 |
| Kaliningrad / Königsberg |
Parimaks suveniiriks on loomulikult Venemaa kommid, mida me
toidupoodi ostma suundusime. Ülekäigurajad ja kõnniteed pole enamuses
kohtades ratastooliga liiklejatele mõeldud. Ja nii siis juhtusgi, et
fooris põles juba punane tuli enne kui meie teedjõudsime ületama
hakatagi. Ning järgmine on väga uskumatu, aga autod ei hakanud sõitma
vaid lasid suurel ristmikul hoopis signaali, et mina ikka üle tee
läheksin. Ja nii ma Kaliningradi kesklinnas siis väikse liiklusseisaku
korraldasin.
Poes komme valides sattus mulle kätte pakk Eesti
kommidega ja kui siis lähemalt asja uurima hakkasin selgus et meie oma
Kalevi toodangut oli seal kohe päris heas valikus saadaval. Meie aga
täitsime oma korvid sel korral Venemaa toodanguga ning suundusime edasi
linnapeale "jalutama".
Liikusime edasi, sest teadsime et kusagil ligiduses peab olema ka turg. Olime varem sellest bussiga mööda sõitnud. Ja siis äkki ÜLLATUS nr. 2 siin toredas linnas. Üks lilli müüv vanaproua tuli meile järgi ning kinkis mulle kimbu lilli ning soovis kõike head. See oli ikka väga liigutav ja rõõmustav hetk!
Lõpuks leidsime ka turu ülesse ja nii nagu me arvasime oli see juba suletud. Kuid turu kõrval oli üks natuke teistsugune keskus kuhu me ka siise minna otsustasime. Lootuses et äkki kohalikud ei reklaami ennast suurelt maja seintel ja teiseks meil oli vaja mänguasjapoest väikest kingitust kodus ootavale pisipojale. Kohalikke asju väga ei leidnudki. Mänguasjapoes olid ka Disney tegelased ja kõike muud kraami. Lõpuks müüja abiga juhatati meid ühte tagumisse nurgakesse kus me lõpuks saime ühe armsa rääkiva Potsataja.
Tänu kohalike abile leidsime õige bussipeatuse ja bussi ning sõitsime hotelli tagasi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ratastoolis inimesed siin vist toast väljas ei käi ja ma olin ise kohalikule üks suur vaatamisväärsus.
Ah jaa, päeval käisid teised ka kuninglike väravaid vaatamas, kuid mina puhkasin bussis sel ajal, sest ratastooliga sinna kahjuks ligi ei pääse.
Minu lohutuseks oli kaaslaste arvamus, et ega ma paljust ilma jäänud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar