Või siis ka mitte…
Neljapäeva õhtul ei õnnestunud check-in´I teha Air Balticu lehele – see andis mingi 3km pikkuse ref.nr. Telefoni otsas ei soovinud ka ülejäänud ööd veeta ning otsustasin hoopis magama minna ning lennujaama tiba varem jõuda ning seal selle jama ära klaarida.
Hommikul kell 06:00 olin koos kodinatega lennujaamas ning seal tegin esimese avastuse, minu 07:25 väljuvat Amsterdami lendu ei ole väljuvate lendude nimekirjas :-O
Ka AirBalticu check-in lauad olid tühjad.
Läksin oma õnne proovima piletimüügi punkti kus selgus, et graafik on muudetud ja minu lend väljub alles kell 09:00.
Aitäh AirBaltic, et ka oma kleindile sellest teada andsid! Urrrrr
Õnneks siiski jõuan oma jätkulennule Madridi.
Lõpuks kõik tehtud ja turvaväravatest läbi…aeg kohvi juua närvide rahustuseks.
Aga vot blondiini – selle suure viiplemisega olen ära unustanud oma pangakaardi pin-koodi. Ja see ei ole enam naljakas! Kuidas saab keegi nii loll olla? Aga näe saab.
Puhkusereisist on saanud logistiline kriis!
Õnneks sain ennast lennuväljast välja räägitud ning abikaasa jooksis sularahaga naist päästma! Kõik oli timmitud viimase sekundidni ning jõudsin ikkagi lennukile.
Olgu see mulle kirjalikuks hoiatusesk kui blond ma võin olla!
Õnneks kõik ülejäänud läks väga kenasti. KLMi lennukil anti isegi süüa – väga maitsev, poleks lennukitoidult seda oodanud. Madridi lennuväljal ootas mind juba sõbranna Norrast, kes oli varasema lennukiga saabunud.
Terminalide vahelise tasuta bussiga sõitsime T4 terminali, sest seal Renfe (kohalik raudtee firma) kontor ning metrooühendus linnaga ja suurte raudteejaamadega.
Meie 2 piletit Ave rongiga ehk kohaliku kiirrongiga Leoni maksid kokku pea 106 eurot ning metroo piletid sai tasuta juurde. Metrooga sai umbes 3-4 peatust sõidetud ja olimegi raudteejaamas.
Nüüd tuli rongi hakkata ootama. Tahstime raudteejaama ümbruses ka natuke ringi vaadata, kuid sellest plaanist loobusime suht kiirelt. No lihtsalt ei tundunud et oleks midagi vaadata ja ega just ülearu turvaliselt me ka ennast seal ei tundnud.
Meie rong väljus 20:25 ning 22:30 olime Leonis võrdluseks tava rongi väljus kell 18:30 ja Leoni oleks see pidanud jõudma 23 millegagi, seega Ave valik igati õigustatud. Kahuks hindade vahet ei tea.
Enne kui rongile said toimus perronil ka mingi imelik kottide skäneerimine nagu lennujaamas, kuid keegi nagu ei vaadanud midagi ega turvanud teisel pool asju ka. Kõik loopisin läbisegi oma asjad lindile ja teisel pool krahmasid läbisegi oma kotte. Lootsin väga et oma väikse käekotiga libisen mööda aga ka see kästi skännerisse panna - hea võimalus kõigist dokumentidest ilma jääda. Kohutav korralagedus ja bakasuha. Miks sellist jama korraldatakse?
Inimesed on siin üllatavalt sõbralikud. Kuna me räägime sõbrannaga inglise keeles ja arutame omavahel mis kuhu ja kuidas minna, siis täiesti normaalne on see et kõrval seisev inimene tuleb kohe appi ja seletab kuhu ja kuidas minna. Uskumatult äge!
Ja isegi kui sa vaatad ringi ja vaatad kaarti ning oled sellise otsiva näoga, siis kindlasti tuleb mõni kohalik ja pakub oma abi ka hispaania keeles.
Leonis jalutasime oma hotelli – Hotel Quindos. Öö kahele twin toas koos hommikusöögiga maksis 60,30. Lihtne, puhas ja mugav.
 |
| Meie tuba Hotel Quindos Leon |
 |
| Hotel Quindos Leon |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar