Oh kui kahju et nii kiiresti peab juba lahkuma. Hea meelega oleks veetnud veel ühe päeva Kaliningradis.
Peale hommikusööki pakiti asjad bussi ning väga paljude soovil sõideti kõige esimesse kauplusesse, et teha sisseoste. Eks osal rahval jäid kommid ja viinad eelmisel päeval ostmata. Meie peatuseks osutus kauplus nimega Metro. Esialgu ma ei plaaninud bussist välja minna kuid hea oli et mind nõusse räägiti, sest see peatus venis suhteliselt pikaks. Tuleb välja et ka Kaliningradis ei saa hommikul vara alkoholi osta.
Igatahes kui lõpuks minema saime, siis külastasime veel 5. Forti kus sai natuke ringi liikuda ja ka nn. katakombidesse vaadata. Peab ütlema et algselt olid endal liiga suured ootused aga muidu oli tore vahepeatus ja pilet oli ka väga soodne.
Edasi toimus sõit juba Leedu poole ning piiri ületasime Kura säärel. Järgmine peatus oli Nidas ning mindi liivadüünidele kõndima. Selle osa jätsin mina vahele. Ainult natukene algusest sai rada nuusutatud ning kaunist vaadet imetletud. Minu tee jätkus koos bussijuhtidega juba Nida keskuse juures olevasse bussiparki ning sealt edasi valisime esimese söögikoha lõunatamiseks ja retkeliste ootamiseks.
Selle retke ma plaanin kindlasti kunagi ka ise ära kõndida!
Kui algses programmis oli peatus ka Joudkrate´s ning sealses skulptuuride pargis ette nähtud, siis kuna meie grupp oli igal pool üle aja läinud ning ka hommikune shoppingtuur oli plaaniväline tegevus, siis jäime sellest peatusest kahjuks ilma. Aga see mis bussiaknast paistis oli väga kaunis. Ning minu mõtetes mõlkus juba väike autoreis et seda kanti lähemalt uurida.
Kura lahe ületasime praamiga. Praamiliiklus on väga tihe ning suvistel aegadel ka hilistundideni.
Kuna just sel õhtul toimus ka Nidas suur hooaja avapidu, siis vastupidises suunas liiklejaid oli palju. Meie aga purjetasime edasi Palangasse, kus majutusime hotellis nimega Palangos Daile.
https://www.palangosdaile.lt/
Hotell asus jalutuskäigu kaugusel jalakäijate tänavast - J. Basanaviciaus gatve. Toad olid lihtsad, suured ja puhtad ning kõik vajalik oli olemas.
Peale seda suundusime kohe jalakäijate tänavale jalutama ning õhtust sööma. Ning hiljem vaatasime telekast otseülekannet Nida hooaja avapeost.
Väike vahetarkus, ratastoolis liikujal on tunduvalt külmem kui inimesel kes saab kõndida ja ennast liigutada ja niiöelda vere käima panna. Seega õhtu lõpetuseks istusin juba pleedi mähituna.
Hommikusöök selles hotellis oli huvitav ja suht kesine. Eks ma ise ole ka natuke selles süüdi, sest läksin sööma suhteliselt hilja .
Tänase päeva meeldejäävaim osa oli kindlasti jalutuskäik Palanga merevaigumuuseumis ja seda ümbritsevas pargis. Jah, juba teine merevaigumuuseum sellel reisil. Peab tõdema, et mulle meeldisid mõlemad muuseumid väga. Pileti hinda ei oska öelda, sest invaliid koos saatjaga sai tasuta sisse. Selles muuseumis oli tõesti kerge ratastooliga liigelda - liftid asjad kõik olid olemas.
Meie reisi 5. päev ja tänaseks õhtuks peaks jõudma ratastoolirändaja ka koju tagasi.
Sõidame Šiaulai lähedale Ristmäele /Kryžiu kalnas/, mis on Leedu inimeste kannatuste, lootuse ja võitmatu usu sümbol, ristilöödud Kristuse skulptuur, kümneid tuhandeid riste ja usumärke.
Ka mina jätsin sinna oma ristikese, et tänada et mu õnnetus ei olnud nii suur, et lõplikult ratastooli jääda ning paluda, et kõndimaõppimine ikka kergelt läheks.
Uus kogemus reisimisel kirjas! Suur-suur tänu kõigile kaaslastele, kes tooli lükkasid ja muidu abistasid ning kõigile teistele tänud kannatlikuse eest, sest ma olin aeglane ja tuterdasin ning koperdasin kõigil jalus.
See reis sai ka tehtud!
