Menton - sidrunid ja Jean Cocteau

See oli linn mis jäi vast kõige rohkem kripeldama eelmisest aastast.
Kuid nüüd on see siis ka tehtud!

Menton

Edasi-tagasi rongipiletid 3´le täiskasvanule ning ühele 4-aastasele maksid 38,50.
Kuni Monaconi on rongid puupüsti rahvast täis (see tuleb lihtsalt ära kannatada), kuid peale seda peatust on piisavalt ruumi et saab lausa istekohta valida.

Linn ise on rahulikum - vähem turiste ning seega väga mõnus.
Tegime väikse ekskursiooni et ära vaadata kõik huvipakkuv ning siis suundusime randa.
Raudteejaam oli kesklinnast väikse jalutuskäigu kaugusel.

Menton on kuulus oma sidrunite ja kunstnik Jean Cocteau poolest.
Selles piirkonnas on eriline pehme mikrokliima mis võimaldab kasvatada troopilisi taimi ning omal ajal, 19.sajandil, käisid seda kanti nautimas ja puhkamas erinevad tolle aja kuulsused sealhulgas ka kuninganna Victoria.

Menton and lemons

Linna jalutasime mööda Avenue Carnot´i, sest siis jäi Casino ning selle ees paiknev väike park ja turismiinfo kohe teele.
Linnas tegime tuuri mööda Rue de la Republique´d, et näha Hotell de Ville; Salle des Mariages (ehk Raekoda mille dekoreeris J.Cocteua aastatel 1957-1958; kahjuks meie sisse ei pääsenud) ning erinevaid kirikuid.

Menton - Hotel de Ville

Menton

Mööda rue Pieta´t suundusime rue Saint-Michel´ile. Viimane oli väga äge turu ja kaubanduse tänav.
Kindlasti tuleb külastada Au Pays du Citron´i - mida kõike nad sellest sidrunist kokku ei keeda. Suurepärane koht degusteerimiseks, sest kõigil riiulitel on midagi maitsmiseks välja pandud...moose, küpsiseid, õlisid ning sidrunikoorest komme jne.
When life gives you lemon - make lemonade or something even better!
Mina proovisin kuldset viina ehk tavaline viin kus olid imepisikesed kullatükid sees. Äge kuid ega maitses seda kulda ju tunda ei olnud!

Au pays du citron

Üks suuremaid pettumusi minu jaoks oli avastada et nende kuulus pagaritöökoda Au Baiser du Mitron oli kinni. Seal akna taga oleks küll nutta tahtnud.
http://www.aubaiserdumitron.com/
Sellest kauplusest on võimalik peaaegu kogu maailma erinevaid leibasid osta, kaasaarvatud nn.vene musta leiba. Aga mitte see ei tee seda kohta eriliseks...vaid see et kõik on küpsetatud 100% naturaalsest toorainest ning aastast 1906 pärinevas puuküttega ahjus. Sellest pagarikojast on pärit ka Mentoni sidrunikook, mida ma niiiiii niiii väga tahtsin proovida!

Au Baiser du Mitron

Sellelt toredalt tänavalt sai koju kaasa ostetud kohalikku seepi...suveniiriostud on alanud. Etteruttavalt olgu öeldud, et see jäigi meie kõige parema valikuga seebipoekeseks.

Menton

Tänava lõpus jõudsime ranna ja sadama alasse - nautisime kauneid vaateid kuid otsustasime väheke veel edasi jalutada.

Menton beach

Kuna osa seltskonnast hakkas juba ära väsima, siis mööda trepptänavaid kõrgemale ei hakkanud minema...vaid pöörasime teisele poole. Suundusime nüüd hoopis 17. sajandist pärit kindluse / bastioni juurde kus asub Jean Cocteau muuseum. 
Ega 2 pettumist ilma kolmandata saa ju jääda - kogu see kupatus oli remondis! Aga vähemalt kivikestest tehtud mosaiigid sai ära nähtud.

Menton

Menton - Jean Cocteau

Jean Cocteau mosaiigid

Bastion in Menton

Sealt edasi tuli juba vinge mänguväljak lastele; rannaraamatukogu ning toalettidega varustatud rand!
Ja sinna me nüüd oma jõuvarusid täiendama suundusimegi!

Menton

Kui pisike oli vette mängima saadetud, jooksin üksinda veel pilku heitma kohalikule turuhoonele ja eklektilisele Jean Cocteau muuseumile kus on esitletud Severin Wundermani kollektsioon. Ning siis sai ka ise juba rannalistega liitutud.

Menton

Menton

Selleks korraks siis kõik, kuigi on veel palju mida siin vaadata; näiteks 2 erinevat botaanikaaeda. Aiad ja pargid meile meeldivad!

St. Paule de Vence

Esmaspäeva hommikutel on turuplatsil vanavara laat ning sinna ma varavalges ka suundusin. Tore oli läbi jalutada kuid samas ka suhteliselt igav. Suur müügiartikkel olid erinevad noad-kahvlid-lusikad ning nende uhked või vähem uhkemad komplektid.

Nice France

Täna on mõnus, tuuline ja pilvine ilm seega ideaalne ilm mägedevallutamiseks.

Tunnike sõitu bussiga nr. 400 pileti eest tuli loovutada 1,5 euri ning St-Paule de Vence´is me olimegi.

Väga armas kitsaste tänavate keskaegne külake kus on palju erinevaid kunstigaleriisid ja -poekesi.

Külake saigi kuulsaks tänu seal elanud ja töötanud kunstnikele: Picasso; Matisse; Chagall etc.

Viimane neist on ka kohalikule surnuaiale maetud - see on üks suuremaid vaatamisväärsuseid.

Ideaalis tasuks planeerida samale päevale veel ka teine linna nimega Vence, mis asub u.15 minutilise bussisõidu kaugusel St. Paule de Vence´ist. Viimane on külake võrreldes Vence´iga kui uskuda turismiinfo tädi.

Et mitte esimesel päeval üle pingutada, siis suundusime tagasi koju.

See osutus väga õigeks otsuseks, sest vahetult peale koju jõudmist tuli taevast alla üks väga korralik padukas!

St. Paule de Vence

St. Paule de Vence

St. Paule de Vence

St. Paule de Vence

St. Paule de Vence

St. Paule de Vence

St. Paule de Vence

St. Paule de Vence

St. Paule de Vence

St. Paule de Vence

Ootamatu shoppingu päev ning kohtumine meduusiga

Peale hommikusööki tuli suunduda linna esmatarbekaupu ostma: päiksekreem, hambaharjad ja pastad, šampoonid, ujumispüksid jne. 

Õnneks oli meil kindlustus tehtud seega on lootust et osad kulud saavad hiljem korvatud.

Lõuna ajal helistasin Nordicasse et teada saada mis olukord meil on ja mis ajaks võiks pagasit oodata - meie pagasit pole veel leitud ning saabumist nad ennustada ei saa!

Minu küsimusele, et kuidas saab otselennuga pagas kaduma minna oli isegi telefonineiul raskuseid vastata ning kokutas telefonitorusse.

Peale lõunasööki suundusime ujuma - mõnus! 

Isegi väga mõnus - hetkeni kui kohtusin meduusiga!

Minu ranne sai korraliku meduusikõrvetuse. Käsi surises veel tükk aega nagu oleks elektrit saanud või ära surnud - selline imelik ja valuline.

Suhteliselt kiirelt oli meie juures ka rannavalve koos kreemiga mida siis ohtralt sai peale määritud.

Alguses polnudki nagu midagi näha aga hiljem tekkisid punased laigud ning käsi paistetas kergelt ülesse.

Kogu loos kõige positiivsem on vast see, et kõrvetada sain mina ja mitte meie pisike ponksik!
Tegelikult on teine positiivne asjake veel - ma ei teadnud et on olemas meduuse kelle kõrvetusse võib ka ära surra. 

Meduusikõrvetus - pilt tehtud mõned päevad hiljem

Õhtu aga veetsime teleri ees, sest jalgpalli MMi finaalis mängis Prantsusmaa.

Kui ka ei oleks vaadanud, siis Prantsusmaa väravad kajasid üle Nizza nii samagi kätte ära.

Prantsusmaa võitis! Juhuuu

Meespere suundus linnavahele juubeldamist vaatama!

Mina aga jäin koju meie pagasit ootama. Saime õhtul sõnumi, et pagass saabub kella 20-21 vahel. No ega ma ise ka nendesse numbritesse uskunud aga pagasi kätte saamise soov oli suur.

Pagas saabus alles peale 23e.

Aga õnn oli suur meil kõigil!

Kes oleks arvanud, et selline pisiasi nagu pagas võib meid nii õnnelikuks muuta?!?!

Nice - Prantsusmaa võitis jalgpalli MMi

Nice - Prantsusmaa võitis jalgpalli MMi

Reisimine tuleb ära lõpetada! Nordica sakib täiega!

Oeh, miks peab iga reis algama jamadega?
Vägisi tekib mõte et tuleb reisimine ära lõpetada ning uus puhkamise moodus välja mõelda.

Selle aasta sihtkohaks oli meil jällegi Nice / Nizza, sest finantsiliselt tuli see meie pere jaoks kõige soodsam; vaadata jäi eelmisest aastast veel oma jagu ning logistika tundus kuidagi lihtne (Nordica otselend ja veel OK kellaaegadel).

Kuna rahanumbrid huvitavad alati kõiki, siis panen nad kohe siia algusesse kirja.
Kulud on toodud 3 täiskasvanu ja 1 lapse kohta.
Lennupiletid: 821,50 koos pagasiga.
Majutus: 1224,54
Ehk 2 nädalat puhkust 1 inimese kohta 500 eurot.

Meil läks Check-in kodus arvutis kõik hästi. Õnnestus saada istekohad kõigile 4-le ühte ritta.
Nordica arvutiprogramm ei arvesta automaatselt sinu ühel broneeringul olevaid inimesi ega ka inimeste sünniaastaid. Seega sinu laps võib sattuda sinust lennuki teise otsa istuma - olgu või imik. Päris mitmed pered proovisid lennujaamas kohti saada vahetatud ning hiljem ka lennukis püüti koos teenindajatega inimesi kokku istuma saada. Aga see selleks...

Vahetult enne väljalendu sai meie lend edasi lükatud.
Siis vahetati värav ära.
Siis lükati veel lendu edasi.
Lõpuks saime bussi et hakata lennuki poole sõitma, kuid see seisis ja ei liikunud kuhugi kuni tuli lennujaama töötaja ning palus meid terminali tagasi.
Kogu selle supi juures oli info mida saime napp - ja sedagi on juba palju öeldud.
Ühel kaasreisijal õnnestus kusagilt välja selgitada, et lennukil on tehnilised probleemid ning meile saadetakse uus lennuk. Aga miks ei võiks sellist infot üldiselt jagada?!
Lõpuks saime lennukisse ja see jõudis kenasti ka Prantsusmaale - juhuuu.

Juhuu sai kiirelt läbi kui avastasime et mitte ühtegi meie ära antavast pagasist ei saabunud.
Tuli liituda pika sabaga et pagasi puudumine registreerida.
Küsimuse peale millal võiks pagasit oodata öeldi et teisipäeval tuleb uus lend.
TEISIPÄEVAL?!?!?
Täna on ju laupäev!!!!!

Kuna on juba öö ning me oleksime pidanud korterit vastu võtmas nii 2-3 h tagasi, siis jäi üle loota et tänast ööd ei pea pargipingil mööda saatma.

"Õnneks" on ju ka 14.07 ehk Bastii vallutamise aastapäev ning terrorirünnaku aastapäev. Seega suur püha kus ühistransport liigub vabagraafikuga ning osaliselt on liiklus kinni või ümber suunatud.

Kõigile viperustele vaatamata jõudsime südaööseks oma korterisse!

Puhkus võib siiski alata!!!

Nice / Nizza

Šampanja hommikusöögid

Hommikusöögiks Sampanja – pole paha!

Vot on ELU - minu hommikusöök

Aviles
kohtusime sama giidiga kes meil ka eile oli. Kuid kuna meil grupp suur täna, siis ei saanud väga muuta meile ettenähtud kava. Aga siidripeatus tehti ikkagi! Ahahaaa
Aviles on tööstuslinn ning siint on alguse saanud ka ArcelorMittal. Minu suureks rõõmuks juhtusime sellest mööda sõitma kui läksime vaatama nende suurt uhkust - Oscar Niemeyer International Cultural Centre.
https://en.wikipedia.org/wiki/Oscar_Niemeyer_International_Cultural_Centre
Nii kurb kui see ka ei olnud aga mina sellest jurast aru ei saanud. Õnneks polnud ainuke. Ka meie austraalia paarike kommenteerid, et neil Austraalias on selliseid kohti palju aga nemad kutsuvad neid autoparklateks. See vast ongi kõige parem kirjeldus kogu sellele jurale.

Oscar Niemeyer International Cultural Centre



Aviles

Indianos – ilusad majad mis kuuluvad Hispaanlastele kes on käinud Ameerikas rikkust kogumas ning tagasitulles endale ilusad majad ehitanud. Ribadesellas sama moodi, ning märgiks et nad on Indianod istutasid nad sealkandis ka palmipuu maja ette.

Meie järgmine peatus - Luarca.
https://www.youtube.com/watch?v=rAWI-MpvIZk


Järgmine peatus Gijon / XiXon – tõsiselt suur linn, saime vaba aega tervelt 50 minutit. Suundusime kohalikule jalgtänavale aga see oli kuidagi mahajäetud ja tühi inimestest. Vaatamisväärsused jätsime järgmiseks korraks. Leidsime koba peale hoopis mänguaasjapoekese ning tegime seal kiire shoppingu kodus ootava ponksiku tarbeks. Mine sa tea millal jälle vaba aega saab!

Üldised rongiaknavaated on: põllud, mäed, lagunevad majad ja väikesed külad. Aiapidamise lapikesed on siinkandis moes.


Inimestele meeldib laulda – lõuna rongis ja mehed võtsid laulu ülesse. Mida päev edasi seda rohkem ka naised laulavad.
Ning õhtul tuli veel kitarrimees rongi laulma ja seekord sai tõesti juba tantsida. Ütlemata tore pidu!

Mägede päev! Picos de Europa!

Picos de Europa

Oli see vast päev!

Sõitsime suure bussiga ülesse mägedesse Picos de Europa. Seda SUURE bussiga sõitu ma väga ei nautinud kui nii võib öelda. Üldiselt olid grupid mägedes väikebussidega, sest üherajalist teed tuleb jagada nii vastutulevate sõidukite kui ka lehmadega. 

Lühidalt: Sõit oli KOHUTAV!!!

Eelistaksin jalgsimatka sinna mäkke

Ettevaatust - lehmad teel

2 toredat reisilist

Tegime peatuse Lake Enol´i juures – väga kaunis. Külastasime kohalikku siidribaari – kus tutvustati naturaalse siidri valmistamise, valamise ja joomise kunsti.

Kõiki naturaalseid siidreid kallatakse kõrgelt, et saada joogile sisse mullid. Klaasist täidetakse ainult umbes 1/5 ning see tuleb korraga ära juua.

Lake Enol

Sinna ülesse hütti tuleb nüüd jalutada

Siidri kõrvale pakuti 3 sorti juustu (nimesid ei mäleta) ja choritcho vorsti. Kevadel tulevad lehmadega mäkke ülesse ja sügisel lähevad alla tagasi. Osad juustud valmistatakse kohalikes koobastes. Meile pakuti sinihallitusjuustu ning teised 2 juustu olid täpselt ühe nimega kuid üks valmistatud mägedes ja teine all – ning maitsevahe oli märgatav.

Väike amps

Tagasiteel tegime peatuse Santuario de Covadonga (The Shrine of the Virgin Mary Our Lady of Covadonga) juures.

Väga ilus peatus!

Santuario de Covadonga (The Shrine of the Virgin Mary Our Lady of Covadonga)

Santuario de Covadonga (The Shrine of the Virgin Mary Our Lady of Covadonga)

Santuario de Covadonga (The Shrine of the Virgin Mary Our Lady of Covadonga)

Edasi sõitsime rongiga Oviedo´sse.

Oviedos käisime grupiga San Julan de los Padros´e nimelises kirikus, kus olid 9 sajandi seinamaalingud väga ilusti näha.

San Julan de los Padros - väljast väga lihtne kuid sees kaunid 9 sajandist pärit seinamaalingud

Edasi jagati meid linnaekskursiooni gruppidesse. Meil vedas, olime meie sõbrannaga + 2 naist Brasiiliast ning giid. Ekskursioon algas loomulikult kirikutega kuid meie st. minu norm oli nüüdseks täis, seega tegime ise oma kava ringi ja giidil ei jäänud muud üle kui meiega kaasa tulla.

Üks Oviedo kirikutest - omal ajal varastati osa ehituse rahast ära ning kirik jäi ühe torniga

Üks huvitav fakt peale kirikute – kohe Calle de San Vicente tänava alguses kus kõik need kirikud on asub ka vaeste söögikoht. 5 euro eest saad ise seal lõunat süüa kui soovid, sest sellega toetad söögikoha tegutsemist.

Selline näeb see maja välja kus saad toetada kohalikku heategevuslikku üritust

Majanduslikult läheb Hispaanias siiski halvasti ning kui vanasti oli u.50 inimest kes sellist toidlustusabi vajasid siis nüüd juba küündib 500ni.

Kuna polnud varem Hispaania kohta midagi välja uurinud, siis järgmine info pärineb giidilt seega 100% uskuda ei tasu.

Töötus 20% - regiooniti erinev.

Keskmine palk u.1000 eurot ja miinimum 600.

Kusagil sai varem ka mainitud, et inimesed kes saavad riigitoetust (nt. puudega inimesed) on pandud loteriipileteid müüma. Seetõttu neid seisab igal tänavanurgal kas oma väikese lauakesega või siis on nn. ühe-mehe kioskid. 

Minul õnnestus pilet osta ühe pimeda teenindaja käest - väga äge lugemispult oli millega ta kontrollis et annab ikka mulle õige asja.

Seega siin riigis tasub oma õnne proovida, sest isegi kui sa ei võida siis need inimesed pole asjata seisnud seal tänavanurgal.

Paljud muuseumid siin linnas on tasuta.

Linnas asub ka palju skulptuure – giidi järgi 125 tk. Nii mõnedki jäid meil ise silma ja olid väga ägedad.

Oviedo ja skulptuurid

Panime giidi tutvustama meile kohalikke toite toidupoes ja muid maiustusi. Jalutasime ka turuhoonest läbi ning lõpuks tutvustas ühte kauplust kus saad osta komplekti kuuluvad jope, vihmavarju ja kindad – kahjuks märkis ta selle asukoha mu kaardile valesti seega kes soovib peab foto järgi selle vanalinnast üles otsima.

Oviedo toidupood

Selliseid lehma suveniiri poode on siin kandis palju sest lehmapidamine on siinkandis väga populaarne

Sellest kauplusest saad joped, kindad, vihmavarjud jne kõik ühesugused soetada

Lõpetuseks läksime Calle Gascona´le ehk siidri tänavale – siidrit saab osta ainult pudeliga. 1 pudel maksis 3 eurot.

Calle Gascona tänaval siidrit mekkimas

Siidribaarides on saepuru maas kuna klaasi põhja ei jooda vaid visatakse maha.

Õhtul tuli klaverimängija rongi. Kahjuks ainult rahulikud lood, tantsida ei saanud väga. Mõne loo ikka leidsin ja nautisin elu üksinda tantsides. Privaatkontsert.