Menton - sidrunid ja Jean Cocteau

See oli linn mis jäi vast kõige rohkem kripeldama eelmisest aastast.
Kuid nüüd on see siis ka tehtud!

Menton

Edasi-tagasi rongipiletid 3´le täiskasvanule ning ühele 4-aastasele maksid 38,50.
Kuni Monaconi on rongid puupüsti rahvast täis (see tuleb lihtsalt ära kannatada), kuid peale seda peatust on piisavalt ruumi et saab lausa istekohta valida.

Linn ise on rahulikum - vähem turiste ning seega väga mõnus.
Tegime väikse ekskursiooni et ära vaadata kõik huvipakkuv ning siis suundusime randa.
Raudteejaam oli kesklinnast väikse jalutuskäigu kaugusel.

Menton on kuulus oma sidrunite ja kunstnik Jean Cocteau poolest.
Selles piirkonnas on eriline pehme mikrokliima mis võimaldab kasvatada troopilisi taimi ning omal ajal, 19.sajandil, käisid seda kanti nautimas ja puhkamas erinevad tolle aja kuulsused sealhulgas ka kuninganna Victoria.

Menton and lemons

Linna jalutasime mööda Avenue Carnot´i, sest siis jäi Casino ning selle ees paiknev väike park ja turismiinfo kohe teele.
Linnas tegime tuuri mööda Rue de la Republique´d, et näha Hotell de Ville; Salle des Mariages (ehk Raekoda mille dekoreeris J.Cocteua aastatel 1957-1958; kahjuks meie sisse ei pääsenud) ning erinevaid kirikuid.

Menton - Hotel de Ville

Menton

Mööda rue Pieta´t suundusime rue Saint-Michel´ile. Viimane oli väga äge turu ja kaubanduse tänav.
Kindlasti tuleb külastada Au Pays du Citron´i - mida kõike nad sellest sidrunist kokku ei keeda. Suurepärane koht degusteerimiseks, sest kõigil riiulitel on midagi maitsmiseks välja pandud...moose, küpsiseid, õlisid ning sidrunikoorest komme jne.
When life gives you lemon - make lemonade or something even better!
Mina proovisin kuldset viina ehk tavaline viin kus olid imepisikesed kullatükid sees. Äge kuid ega maitses seda kulda ju tunda ei olnud!

Au pays du citron

Üks suuremaid pettumusi minu jaoks oli avastada et nende kuulus pagaritöökoda Au Baiser du Mitron oli kinni. Seal akna taga oleks küll nutta tahtnud.
http://www.aubaiserdumitron.com/
Sellest kauplusest on võimalik peaaegu kogu maailma erinevaid leibasid osta, kaasaarvatud nn.vene musta leiba. Aga mitte see ei tee seda kohta eriliseks...vaid see et kõik on küpsetatud 100% naturaalsest toorainest ning aastast 1906 pärinevas puuküttega ahjus. Sellest pagarikojast on pärit ka Mentoni sidrunikook, mida ma niiiiii niiii väga tahtsin proovida!

Au Baiser du Mitron

Sellelt toredalt tänavalt sai koju kaasa ostetud kohalikku seepi...suveniiriostud on alanud. Etteruttavalt olgu öeldud, et see jäigi meie kõige parema valikuga seebipoekeseks.

Menton

Tänava lõpus jõudsime ranna ja sadama alasse - nautisime kauneid vaateid kuid otsustasime väheke veel edasi jalutada.

Menton beach

Kuna osa seltskonnast hakkas juba ära väsima, siis mööda trepptänavaid kõrgemale ei hakkanud minema...vaid pöörasime teisele poole. Suundusime nüüd hoopis 17. sajandist pärit kindluse / bastioni juurde kus asub Jean Cocteau muuseum. 
Ega 2 pettumist ilma kolmandata saa ju jääda - kogu see kupatus oli remondis! Aga vähemalt kivikestest tehtud mosaiigid sai ära nähtud.

Menton

Menton - Jean Cocteau

Jean Cocteau mosaiigid

Bastion in Menton

Sealt edasi tuli juba vinge mänguväljak lastele; rannaraamatukogu ning toalettidega varustatud rand!
Ja sinna me nüüd oma jõuvarusid täiendama suundusimegi!

Menton

Kui pisike oli vette mängima saadetud, jooksin üksinda veel pilku heitma kohalikule turuhoonele ja eklektilisele Jean Cocteau muuseumile kus on esitletud Severin Wundermani kollektsioon. Ning siis sai ka ise juba rannalistega liitutud.

Menton

Menton

Selleks korraks siis kõik, kuigi on veel palju mida siin vaadata; näiteks 2 erinevat botaanikaaeda. Aiad ja pargid meile meeldivad!