neljapäev, 19. juuli 2018

Cimiez klooster Nizzas

Peale 3 tihedat vaatamisväärsuste ja ringiseiklemiste päeva oli viimane aeg võta asja väheke rahulikumalt.
Seiklesime kohalike linnaliini bussidega väheke kõrgemale oma kodulinnas - Cimieze linnaosas asuvasse samanimelisse kloostrisse.
No ega see klooster ise meid väga meelitanud vaid hoopis kaunid vaated linnale kuna klooster asub kõrgemal - eestlaste jaoks lausa mäe otsas.
Vaated olid tõesti ilusad kuid mulle isiklikult meeldis ka kloostri aed väga ning see kõik oli veel ka tasuta sissepääsuga.



Peale kloostri ja kloostriaia oli seal samas pargis ka Rooma aegsed varemed nagu näiteks areena. Kui varemed siis ju ka arheloogia muuseum ning ka Matisse muuseum. Viimast külastasime meie koos väikemehega. Pilet maksis 10 eurot ja laps oli tasuta. Kuid selle 10 eurose piletiga oleks 24h jooksul saanud veel ühte Nizza muuseumisse nn.tasuta sisse. Seda lisa muuseumit sai valida umbes 10 asutuse seast kuid kahjuks meie plaanidesse lisa näitus sel korral ei sobinud.


Nice Cimiez klooster

Nice Cimiez

Nice Matisse´i muuseum
Henri Matisse ja Pablo Picasso


kolmapäev, 18. juuli 2018

Monaco

Sellest linnast vist ei saa kunagi kõrini!

Rongipiletid 3-le (2 täis ja 1 laps) edasi-tagasi 20,50 eurot.
Meie Monaco needus...esimene rong jäi jälle ära. Jäime puupüsti perroonile järgmist rongi ootama. Sest järgmine pidi samalt platvormilt väljuma. Ning mida teeb meie kõrval seisev naine - paneb suitsu ette! Ja hakkaski suitsu kiskuma ...niigi pole õhku hingata ning siis on vaja veel suitsetada!?!?!?! Tagatipuks oli tal endal ka umbes 4-5 aastane tüdruk käeotsas. Õnneks uus rong tuli suht kiirelt ning meil õnnestus ennast peale trügida. Meil õnnestus lausa 2 istekohta saada. Ja siis ilmus meie kõrvale seesama perroonil suitsetav tädike kes üritas selgitada et me peaksime ühe koha talle loovutama...vot sedasi siis. Kuna mul oli hari veel punane sellest kohutavast tubakast, siis võite ise arvata kui hea inimene ma sel hetkel olin...

Kui juba Monacos oled, siis tuleb ikkagi ju seal Casino juures ära käija. 
Sel korral otsustasime kõrval asuvas kasiinos korraks sees käija ning natuke raha maha mängida. Kuna selgus et lapsi sisse ei lasta, siis tegin üksinda kiire jalutuskäigu sees ning mängisin oma 5 eurot ühe tõmbega maha.

Kuna lõuna hakkas terendama otsustasime minna samasse Macci kus eelmiselgi aastal - sel korral oli see koht aga kohutav pettumus. Must ja räpane ning kõik asjad olid otsas. Saime siiski söönuks ja suundusime bussipeale et sõita meie Monacosse tulemise põhi põhjuse juurde.

Meie põhieesmärgiks oli Okeanograafiamuuseum - meil kasvab väike kalahuviline ning igaüks peab ju midagi reisist saama.
https://www.oceano.mc/en

Kindlasti tasub tähelepanu pöörata erinevatele piletipakettidele:
https://www.oceano.mc/mailings/TarifsMusee.html

Meie võtsime veel oma päevakavasse ilusate autode vaatamise:
http://www.palais.mc/en/index.html
Super Lux muuseum - seda julgen kül kõigile soovitada! Me kõik nautisime seda käiku väga!
2 muuseumit täiskasvanule 19,50 ja 4-7 aastaste hind oli 8 eurot.

Mainin veel ära, et kohe automuuseumi ukse juures on väike suveniirmarke müüv pisike poeke ja läheduses on ka loomaaed.

Sel aastal oli Monacos kuidagi palju politseinikke! Nii igal sammul kohtas mõnda...eelmisest aastast nagu ei mäletaks sellist asja.

Tänase päeva veetsime kolmekesi, sest vanaisa jäi haigeks. Jätsime ta koju puhkama ja jõudu koguma!

Monaco

Okeanograafiamuuseum

Meduus - Okeanograafiamuuseum

Okeanograafiamuuseum
Okeanograafiamuuseum

Monaco - Cathedrale

The Cars Collection of H.S.H. the Prince of Monaco

The Cars Collection of H.S.H. the Prince of Monaco

The Cars Collection of H.S.H. the Prince of Monaco

The Cars Collection of H.S.H. the Prince of Monaco
The Cars Collection of H.S.H. the Prince of Monaco
Monaco



teisipäev, 17. juuli 2018

Menton - sidrunid ja Jean Cocteau

See oli linn mis jäi vast kõige rohkem kripeldama eelmisest aastast.
Kuid nüüd on see siis ka tehtud!
Menton
Edasi-tagasi rongipiletid 3´le täiskasvanule ning ühele 4-aastasele maksid 38,50.
Kuni Monaconi on rongid puupüsti rahvast täis (see tuleb lihtsalt ära kannatada), kuid peale seda peatust on piisavalt ruumi et saab lausa istekohta valida.

Linn ise on rahulikum - vähem turiste ning seega väga mõnus.
Tegime väikse ekskursiooni et ära vaadata kõik huvipakkuv ning siis suundusime randa.
Raudteejaam oli kesklinnast väikse jalutuskäigu kaugusel.

Menton on kuulus oma sidrunite ja kunstnik Jean Cocteau poolest.
Selles piirkonnas on eriline pehme mikrokliima mis võimaldab kasvatada troopilisi taimi ning omal ajal, 19.sajandil, käisid seda kanti nautimas ja puhkamas erinevad tolle aja kuulsused sealhulgas ka kuninganna Victoria.
Menton and lemons
Linna jalutasime mööda Avenue Carnot´i, sest siis jäi Casino ning selle ees paiknev väike park ja turismiinfo kohe teele.
Linnas tegime tuuri mööda Rue de la Republique´d, et näha Hotell de Ville; Salle des Mariages (ehk Raekoda mille dekoreeris J.Cocteua aastatel 1957-1958; kahjuks meie sisse ei pääsenud) ning erinevaid kirikuid.
Menton - Hotel de Ville

Menton

Mööda rue Pieta´t suundusime rue Saint-Michel´ile. Viimane oli väga äge turu ja kaubanduse tänav.
Kindlasti tuleb külastada Au Pays du Citron´i - mida kõike nad sellest sidrunist kokku ei keeda. Suurepärane koht degusteerimiseks, sest kõigil riiulitel on midagi maitsmiseks välja pandud...moose, küpsiseid, õlisid ning sidrunikoorest komme jne.
When life gives you lemon - make lemonade or something even better!
Mina proovisin kuldset viina ehk tavaline viin kus olid imepisikesed kullatükid sees. Äge kuid ega maitses seda kulda ju tunda ei olnud!
Au pays du citron

Üks suuremaid pettumusi minu jaoks oli avastada et nende kuulus pagaritöökoda Au Baiser du Mitron oli kinni. Seal akna taga oleks küll nutta tahtnud.
http://www.aubaiserdumitron.com/
Sellest kauplusest on võimalik peaaegu kogu maailma erinevaid leibasid osta, kaasaarvatud nn.vene musta leiba. Aga mitte see ei tee seda kohta eriliseks...vaid see et kõik on küpsetatud 100% naturaalsest toorainest ning aastast 1906 pärinevas puuküttega ahjus. Sellest pagarikojast on pärit ka Mentoni sidrunikook, mida ma niiiiii niiii väga tahtsin proovida!
Au Baiser du Mitron
Sellelt toredalt tänavalt sai koju kaasa ostetud kohalikku seepi...suveniiriostud on alanud. Etteruttavalt olgu öeldud, et see jäigi meie kõige parema valikuga seebipoekeseks.
Menton

Tänava lõpus jõudsime ranna ja sadama alasse - nautisime kauneid vaateid kuid otsustasime väheke veel edasi jalutada.


Menton beach
Kuna osa seltskonnast hakkas juba ära väsima, siis mööda trepptänavaid kõrgemale ei hakkanud minema...vaid pöörasime teisele poole. Suundusime nüüd hoopis 17. sajandist pärit kindluse / bastioni juurde kus asub Jean Cocteau muuseum. 
Ega 2 pettumist ilma kolmandata saa ju jääda - kogu see kupatus oli remondis! Aga vähemalt kivikestest tehtud mosaiigid sai ära nähtud.
Menton

Menton - Jean Cocteau

Jean Cocteau mosaiigid

Bastion in Menton
Sealt edasi tuli juba vinge mänguväljak lastele; rannaraamatukogu ning toalettidega varustatud rand!
Ja sinna me nüüd oma jõuvarusid täiendama suundusimegi!
Menton

Kui pisike oli vette mängima saadetud, jooksin üksinda veel pilku heitma kohalikule turuhoonele ja eklektilisele Jean Cocteau muuseumile kus on esitletud Severin Wundermani kollektsioon. Ning siis sai ka ise juba rannalistega liitutud.
Menton

Menton

Selleks korraks siis kõik, kuigi on veel palju mida siin vaadata; näiteks 2 erinevat botaanikaaeda. Aiad ja pargid meile meeldivad!


esmaspäev, 16. juuli 2018

St. Paule de Vence

Esmaspäeva hommikutel on turuplatsil vanavara laat ning sinna ma varavalges ka suundusin. Tore oli läbi jalutada kuid samas ka suhteliselt igav. Suur müügiartikkel olid erinevad noad-kahvlid-lusikad ning nende uhked või vähem uhkemad komplektid.


Nice France
Täna on mõnus, tuuline ja pilvine ilm seega ideaalne ilm mägedevallutamiseks.
Tunnike sõitu bussiga nr. 400 pileti eest tuli loovutada 1,5 euri ning St-Paule de Vence´is me olimegi.
Väga armas kitsaste tänavate keskaegne külake kus on palju erinevaid kunstigaleriisid ja -poekesi.
Külake saigi kuulsaks tänu seal elanud ja töötanud kunstnikele: Picasso; Matisse; Chagall etc.
Viimane neist on ka kohalikule surnuaiale maetud - see on üks suuremaid vaatamisväärsuseid.

Ideaalis tasuks planeerida samale päevale veel ka teine linna nimega Vence, mis asub u.15 minutilise bussisõidu kaugusel St. Paule de Vence´ist. Viimane on külake võrreldes Vence´iga kui uskuda turismiinfo tädi.
Et mitte esimesel päeval üle pingutada, siis suundusime tagasi koju.
See osutus väga õigeks otsuseks, sest vahetult peale koju jõudmist tuli taevast alla üks väga korralik padukas!



St. Paule de Vence

St. Paule de Vence

St. Paule de Vence
St. Paule de Vence

St. Paule de Vence
St. Paule de Vence






















St. Paule de Vence


St. Paule de Vence

St. Paule de Vence

St. Paule de Vence

pühapäev, 15. juuli 2018

Ootamatu shoppingu päev ning kohtumine meduusiga

Peale hommikusööki tuli suunduda linna esmatarbekaupu ostma: päiksekreem, hambaharjad ja pastad, šampoonid, ujumispüksid jne. 
Õnneks oli meil kindlustus tehtud seega on lootust et osad kulud saavad hiljem korvatud.

Lõuna ajal helistasin Nordicasse et teada saada mis olukord meil on ja mis ajaks võiks pagasit oodata - meie pagasit pole veel leitud ning saabumist nad ennustada ei saa!
Minu küsimusele, et kuidas saab otselennuga pagas kaduma minna oli isegi telefonineiul raskuseid vastata ning kokutas telefonitorusse.

Peale lõunasööki suundusime ujuma - mõnus! 
Isegi väga mõnus - hetkeni kui kohtusin meduusiga!
Minu ranne sai korraliku meduusikõrvetuse. Käsi surises veel tükk aega nagu oleks elektrit saanud või ära surnud - selline imelik ja valuline.
Suhteliselt kiirelt oli meie juures ka rannavalve koos kreemiga mida siis ohtralt sai peale määritud.
Alguses polnudki nagu midagi näha aga hiljem tekkisid punased laigud ning käsi paistetas kergelt ülesse.
Kogu loos kõige positiivsem on vast see, et kõrvetada sain mina ja mitte meie pisike ponksik!
Tegelikult on teine positiivne asjake veel - ma ei teadnud et on olemas meduuse kelle kõrvetusse võib ka ära surra. 
Meduusikõrvetus - pilt tehtud mõned päevad hiljem

Õhtu aga veetsime teleri ees, sest jalgpalli MMi finaalis mängis Prantsusmaa.
Kui ka ei oleks vaadanud, siis Prantsusmaa väravad kajasid üle Nizza nii samagi kätte ära.
Prantsusmaa võitis! Juhuuu

Meespere suundus linnavahele juubeldamist vaatama!
Mina aga jäin koju meie pagasit ootama. Saime õhtul sõnumi, et pagass saabub kella 20-21 vahel. No ega ma ise ka nendesse numbritesse uskunud aga pagasi kätte saamise soov oli suur.

Pagas saabus alles peale 23e.
Aga õnn oli suur meil kõigil!

Kes oleks arvanud, et selline pisiasi nagu pagas võib meid nii õnnelikuks muuta?!?!

Nice - Prantsusmaa võitis jalgpalli MMi

Nice - Prantsusmaa võitis jalgpalli MMi


laupäev, 14. juuli 2018

Reisimine tuleb ära lõpetada! Nordica sakib täiega!

Oeh, miks peab iga reis algama jamadega?
Vägisi tekib mõte et tuleb reisimine ära lõpetada ning uus puhkamise moodus välja mõelda.

Selle aasta sihtkohaks oli meil jällegi Nice / Nizza, sest finantsiliselt tuli see meie pere jaoks kõige soodsam; vaadata jäi eelmisest aastast veel oma jagu ning logistika tundus kuidagi lihtne (Nordica otselend ja veel OK kellaaegadel).

Kuna rahanumbrid huvitavad alati kõiki, siis panen nad kohe siia algusesse kirja.
Kulud on toodud 3 täiskasvanu ja 1 lapse kohta.
Lennupiletid: 821,50 koos pagasiga.
Majutus: 1224,54
Ehk 2 nädalat puhkust 1 inimese kohta 500 eurot.

Meil läks Check-in kodus arvutis kõik hästi. Õnnestus saada istekohad kõigile 4-le ühte ritta.
Nordica arvutiprogramm ei arvesta automaatselt sinu ühel broneeringul olevaid inimesi ega ka inimeste sünniaastaid. Seega sinu laps võib sattuda sinust lennuki teise otsa istuma - olgu või imik. Päris mitmed pered proovisid lennujaamas kohti saada vahetatud ning hiljem ka lennukis püüti koos teenindajatega inimesi kokku istuma saada. Aga see selleks...

Vahetult enne väljalendu sai meie lend edasi lükatud.
Siis vahetati värav ära.
Siis lükati veel lendu edasi.
Lõpuks saime bussi et hakata lennuki poole sõitma, kuid see seisis ja ei liikunud kuhugi kuni tuli lennujaama töötaja ning palus meid terminali tagasi.
Kogu selle supi juures oli info mida saime napp - ja sedagi on juba palju öeldud.
Ühel kaasreisijal õnnestus kusagilt välja selgitada, et lennukil on tehnilised probleemid ning meile saadetakse uus lennuk. Aga miks ei võiks sellist infot üldiselt jagada?!
Lõpuks saime lennukisse ja see jõudis kenasti ka Prantsusmaale - juhuuu.

Juhuu sai kiirelt läbi kui avastasime et mitte ühtegi meie ära antavast pagasist ei saabunud.
Tuli liituda pika sabaga et pagasi puudumine registreerida.
Küsimuse peale millal võiks pagasit oodata öeldi et teisipäeval tuleb uus lend.
TEISIPÄEVAL?!?!?
Täna on ju laupäev!!!!!

Kuna on juba öö ning me oleksime pidanud korterit vastu võtmas nii 2-3 h tagasi, siis jäi üle loota et tänast ööd ei pea pargipingil mööda saatma.

"Õnneks" on ju ka 14.07 ehk Bastii vallutamise aastapäev ning terrorirünnaku aastapäev. Seega suur püha kus ühistransport liigub vabagraafikuga ning osaliselt on liiklus kinni või ümber suunatud.

Kõigile viperustele vaatamata jõudsime südaööseks oma korterisse!

Puhkus võib siiski alata!!!

Nice / Nizza

neljapäev, 24. mai 2018

Šampanja hommikusöögid


Hommikusöögiks Sampanja – pole paha!
Vot on ELU - minu hommikusöök
Aviles
kohtusime sama giidiga kes meil ka eile oli. Kuid kuna meil grupp suur täna, siis ei saanud väga muuta meile ettenähtud kava. Aga siidripeatus tehti ikkagi! Ahahaaa
Aviles on tööstuslinn ning siint on alguse saanud ka ArcelorMittal. Minu suureks rõõmuks juhtusime sellest mööda sõitma kui läksime vaatama nende suurt uhkust - Oscar Niemeyer International Cultural Centre.
https://en.wikipedia.org/wiki/Oscar_Niemeyer_International_Cultural_Centre
Nii kurb kui see ka ei olnud aga mina sellest jurast aru ei saanud. Õnneks polnud ainuke. Ka meie austraalia paarike kommenteerid, et neil Austraalias on selliseid kohti palju aga nemad kutsuvad neid autoparklateks. See vast ongi kõige parem kirjeldus kogu sellele jurale.


Oscar Niemeyer International Cultural Centre

Aviles

Indianos – ilusad majad mis kuuluvad Hispaanlastele kes on käinud Ameerikas rikkust kogumas ning tagasitulles endale ilusad majad ehitanud. Ribadesellas sama moodi, ning märgiks et nad on Indianod istutasid nad sealkandis ka palmipuu maja ette.

Meie järgmine peatus - Luarca.
https://www.youtube.com/watch?v=rAWI-MpvIZk


Järgmine peatus Gijon / XiXon – tõsiselt suur linn, saime vaba aega tervelt 50 minutit. Suundusime kohalikule jalgtänavale aga see oli kuidagi mahajäetud ja tühi inimestest. Vaatamisväärsused jätsime järgmiseks korraks. Leidsime koba peale hoopis mänguaasjapoekese ning tegime seal kiire shoppingu kodus ootava ponksiku tarbeks. Mine sa tea millal jälle vaba aega saab!

Üldised rongiaknavaated on: põllud, mäed, lagunevad majad ja väikesed külad. Aiapidamise lapikesed on siinkandis moes.


Inimestele meeldib laulda – lõuna rongis ja mehed võtsid laulu ülesse. Mida päev edasi seda rohkem ka naised laulavad.

Ning õhtul tuli veel kitarrimees rongi laulma ja seekord sai tõesti juba tantsida. Ütlemata tore pidu!