Veronas ööbimiseks valisime Hotel Porta Palio ja seda lihtsalt parkimise tõttu. Kohe kui vajasid autole parkimiskohta muutus valik imepisikeseks. Tuba oli Ibis budgeti sarnane, selline natuke odavam ja vaesem. Õnneks oli Veronas aga eraldi WC/vannituba. Meil oli maaalune parkimine ning me tohtisime auto sinna jätta kuni järgmise päeva kella 17:00ni ehk siis kõvasti peale check-outi. Sellist boonust saab vist küll ainult hooajaväliselt nautida. Ideaalne meile. Me saabusime õhtul hilja ning kahjuks hotelli läheduses olevad restoranid olid kõik kinni. Kas jäädavalt või siis lihtsalt hooajaväliselt kinni. Suundusime lähedal asuvasse toidupoodi vett ja midagi söödavat otsima. Selleks poeks osutus LIDL. Ja nende LIDL meeldis mulle kordades rohkem kui meie oma. Väga suur ja suurepärase valikuga. Mereandide valik ajas lihtsalt nutma, sest tahaks ka siin Eestis sellist valikut näha. Noh, ja veiniriiuli hindasid vaadates said aru, et neid hindu nagu polegi. 😂
Meil on kõik majutused võetud koos hommikusöökidega. Ning Porta Palio hommikusöök oli suurepärase valikuga. Saime isegi munaputru ja peekonit. Ainus millest meie puudust tundsime oli värskest kraamist nt.kurk või tomat. Aga me ei kurda, sest nende traditsiooniline hommikusöök on magus saiake ja kohv, seega nad juba piisavalt pingutanud oma munapudruga.
Hommikut alustasime varakult, sest kella 10:00ks oli meil juba kokkulepitud kohtumine, et siis liikuda kõik üheskoos Gelato koolitusele. Pakkumisi turul on mitmeid, kuid meie soovisime kindlasti hommikust aega oma koolitusele ning seda kahjuks pakkus ainult 1 koolitaja ning selle me ka võtsime. 59 EUR/in ja läbi AirBnb
 |
| Verona |
 |
| Verona |
Aga alustame algusest...meil tuli kõigepealt ju ka linna saada...hotellist soovitati takso võtta, sest sinna on ju üle kilomeetri maad. Palun lubage kõva häälega naerda. Ja nii me siis pakkisime oma kohvrid peale hommikusööki autosse ja suundusime jalgsi linnapeale. "Kohe näha, et turistid" väljend kehtis igati meie kohta, sest iga õitsev põõsas tekitas sellist elevust. No ja kui me veel õitsvat magnooliat nägime, siis oli kõik ...hea et puukallistajaks ei hakanud veel. Enne oma koolitust jõudsime kiire pilgu peale visata ka Verona Arenale ja siis suundusime juba Ristori Theatre ette, et liituda koolitusega.
 |
| Verona Arena |
Super kogemus! Me tegime 5 erinevat sorti Gelatot ja 3´l erineval põhjal: muna, piim, vesi. Ma tõesti ei teadnud, et Gelato sees käib MUNA!?! Koolitus oli väga hästi ette valmistatud ning koolitaja tõeline proff ja toidufanaatik. Seega tõeline nauding! Meie tegime mandli-sidruni, maasika sorbetti, šokolaadi, vanilje ja jogurti gelatot. Minu isiklik Artisanal Gelato!!! Nimekiri on toodud selles järjekorras nagu nad mulle meeldisid. Üldiselt ma ei ole suur sorbettide armastaja aga need isetehtud gelatod olid kõik kuidagi kohutavalt magusad. Kohati võttis ikka hambaid krigistama ja hirm tuli nahavahele, et äkki terve ülejäänud reis ei soovigi gelatot süüs. Etteruttavalt võin öelda, õnneks seda ei juhtunud! Tuli välja, et sõna Artigianale võib kasutada kohapeal valmistatud gelato kohta ning see ei tähenda, et peab kasutama ehtsaid tooraineid vaid sobib ka pakendis pulber ja masinasse. Ja seda viimast kasutataksegi siis kõikjal. Oh jah. Väike idealismi mull lõhkes suure pauguga!
Nüüd kus suhkrulaks on meid oimetuks löönud, suundusime kõndima, sest Julia rõdu ja mõned Piazzad tuli ju üle vaadata. Ja siis juba auto juurde tagasi. Aga enne veel kui autosse saime, tegime uskumatu avastuse, et kõhud on tühjad. Teele jäi Da Michele pizzeria...jah...see sama nimi ja kett mis seal Julia Robertsi Eat-Pray-Love filmis. Super pizza! Nad pakkusid ka meie Napoli lemmikut - rummi Babat, kuid kahjuks pidime tõdema, et see küll Napoli omadele maitselt ligilähedale ei saanud. Kõhud täis ning autosse.
Kuna tegu ikkagi puhkusega, siis esimene peatus 1/2 tunni pärast juba Sirmiones. Imeline linnake Garda järve ääres. Eriline on veel see, et selle linna vanalinnaosa jääb poolsaarepeale. Super äge ja ilus! Kohale jõudes avastasime ennast aga korralikust rahvasterändest...ma tõesti ei taha teada mis siin veel suvel toimub. Momendil tundub, et enamus ringiliikuvaid inimesi on aga kohalikud kes naudivad ilusat kevadet ja laupäeva. Kuna meie olime ikkagi juba kõvasti pealelõunasel ajal, siis enamus inimesi jalutas vanalinnast tagasi. Linnake on kõvasti populaarsem ning päris palju muutunud minu viimasest külastusest. Igal sammul on gelato müügipunkt ja mulle tuleb suvise Pärnu tunne peale. Osta gelato ja lihtsalt jaluta ringi ja naudi. Eelpool kirjeldatud põhjustel meie aga lihtsalt jalutasime ja nautisime. Kuna udu/sudu oli korralik, siis teine kallas meile ei paistnud.
 |
| Sirmione |
 |
| Sirmione |
Vahemärkusena olgu öeldud, et Veronast väljasõites tegime ühe valepöörde ning sattusime kiirteeasemel kuhugi väiksemale teele. Ja oi kui õnnelik ma selle valepöörde üle olen. Itaalia on palju ilusam väikeste teede ääres 😊 Ja sellised valepöörded said hellitava nime "scenic" ehk siis "siinik". Teeäärt kaunistasid õitsevate kirsside põllud! Lõputu roosade õite väli! Imeline!
 |
| Kirsiõied ja Itaalia |
 |
| Kirsiõied ja Itaalia |
Sirmionest aga edasi enam see sõit nii tore ja naljakas ei olnud. Saabus pimedus ja meie pidime mägedest nn üle saama. Ma ei tea kas see pimedus oli hea või halb aga mulle see sõit kohe kuidagi ei istunud. Ning suht kiirelt oli meil ka selge, et kiiruspiirangud on kohalikele nn soovituslikud ning keegi neist kinni ei pea. Tee kruttis kurvi järel kurvi, õues oli kottpime ning teetöö ajas teetööd taga ning kohalikud muutkui kihutasid. Aga enne 21t me kohale lõpuks ka saime. Uhh.
PS. Vaata instagrammist pilte ja reelse. Mõningased olen teksti linkinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar