teisipäev, 5. juuli 2016

Tere Brno!

Täna sai esimest korda sõitu alustatud ilma vihmata ning juba enne kella 11st oli väljas 22 kraadi sooja. Mõnus.
Seda tee ehitust jätkub ka siia poole Varssavit, kuid teed on siin ikka palju paremad kui need mis enne Varssavit on. Enne Tšehhi piiri tegime väikese peatuse Orleni tanklas. Sest hotellis hoiatati et peale Poola on ka Tšehhil piirikontroll ja kaua seal aega võib kuluda ei tea keegi. Tankides meenus meile et selles peatuses olime ka eelmisel aastal. KFC juures on väga korralik mänguplats pisikestele reisijatele. Mänguplatsist oli pisikesel juba selline puudus, et jäätisest ei hoolinud vaid otsejoones mängima.
Tšehhi teemaks 1ks kuuks on 23,51 Eurot - ka selle sai samast peatusest kätte.
Ja kui juba traditsioonilisteks peatusteks läks, siis tegime ühe veel - Tesco umbes 60 km enne Brnod. Sest meil ju ka väikesed ostunimekirjad koostatud mida vaja. Kuna poiss läheb augustist lasteaeda, siis vaja üht-teist muretseda.
Siin peatuses sai blondiin oma esimese lollusega hakkama, unustasin oma autovõtmete komplekti katuseboksile ette. Meenus see loomulikult peale mitmeid kiirteekilomeetreid. Meie kaitseinglitel oli kõvasti tööd, sest katuseboks ei olnud lahti lennanud ja võtmedgi olid alles. Uh! Peab vist kirikusse küünla panema.

Ööbime jälle samas hotellis kui eelmiselgi aastal ehk eFis.
https://www.efihotel.cz/en/
Broneerides oli hinnaks 45 euri öö koos hommikusöögiga + 4 eurot parkimine. Kuid viimase hinda on vahepeal tõstetud ning nüüd kogumaksumus öö eest 51 eurot.
Sel korral meil toaga 100% ei vedanud. Sisustus ja remont kõik sama mis eelmiselgi korral ning beebi voodigi olemas kuid sel korral on tuba tunduvalt väiksem ning aken on tänava poole seega väga lärmakas. Hommikune prügiautoring ajas meie reisiseltskonna väga vara ülesse.Kohutav.
Ma ei mäleta kas eelmisel aastal sai kirjutatud et see Bratislavska nimeline tänav kus hotell asub on väike mustlaste geto. Ehk siis turvalisem on auto parkida sisehoovi parklasse.


 


On selgunud üks raske asi - meie väikemehe söömine. Uued maitsed ja toidud ei istu talle mitte üks raas. Enamalt jaolt sülitatakse kõik toidud välja. Momendil kuuluvad menüüsse: banaan, arbuus, jogurt, kurk ning küpsiselised. Loodetavasti suudame seda asja muuta.
Õnneks on meil mõned purgitoidud kodust kaasa toodud ning tänaõhtune menüü koosneb Salvesti ploffist ja kurgist. 

Oleme kodust umbes 1665 km kaugusel.

Puhkus võib alata!!!
Läheme hotelli soolavee basseini ujuma.

esmaspäev, 4. juuli 2016

Poolas

Enne teele asumist oli põhiline teema, kas sõita läbi Bialystoki või Lomza. Viimast soovitab TomTom kuid Bialystoki tee on E67 ja seda soovitab üks rekkajuhist sõber. Otsustasime seekord minna läbi Bialystoki ning tagasi tulla läbi Lomza.
Startisime Kaunasest ikka koos vihmaga ja see vihm jälitas meid ka Poolas.
Poola piiril oli väga piirikontrolli autosid ja televisioonibuss ning inimestega tehti intervjuusid - õhtul saime teada et täna taastas Poola piirikontrolli. Uh, pääsesime.
Kuna Poolas neid teid ikka ehitatakse ja ehitatakse siis saab korralikult loksutada.
Bialystoki Auchlandis tegime pikka peatuse nii 2-3 tundi. Poiss sai mängida erinevates mängunurkades, sõime ja käisime loomulikult ka paaris poes. Võtsimegi kohe rahulikult sest hotelli juures ei ole nii kui nii midagi teha. Õhtul peale 8t (kohaliku aja järgi) jõudsime oma tänasesse hotelli Gorski
http://www.hotel-gorski.net/
Tuba samasugune nagu eelmine aasta, kuid selle aasta suur boonus oli et me saime nende poolt beebivoodi - juhuu. Ei pea enda oma autost tuppa tassima. Ja hommikul selgus veel üks meeldiv asi - arve oli 110zl mitte 149zl.
Homme juba lühem sõidupäev ning korralik puhkus võib alata. Loodetavasti saab ka ilm paremaks sõidetud.

Hotel Gorski
Hotel Gorski

pühapäev, 3. juuli 2016

Horvaatia, siint me tuleme! Esimene peatus Kaunas.

Laupäeval sai jälle kotid kokku pakitud ja autopeale tassitud, et alustada meie järgmist seiklust.
Katuseboksist on nii palju abi et sai lapse suvekäru ülesse ära tõstetud ning mõned asjad veel ning auto tagaosa on palju mugavamalt ligipääsetav ja isegi saab katte peale tõmmata kui vaja.
Täna hommikul alustasime sõitu umbes kella 10:30 paiku ja nagu traditsiooniline siis koos vihmaga.


Alustuseks istusin ise rooli ning põhimõtteliselt sõitsime ühe auruga Bauskasse välja. Oli kiire tualetti peatus Eesti piiril ning Läti piiril jooksime poodi, et osta 2 väiksemat pudelit Vana Tallinnat kaasa - nii igaks juhuks.
Plaan oli jõuda Kaunase kesklinnas asuvasse Best Westerni hotelli nii et saaks linnas natuke ringi jalutada. Aga plaanid on selleks et neid rikkuda, sest vihma kallas hullu moodi. Läksime isegi hotelli restorani õhtust sööma, sest kõrval majas asuv Shushi koht tundus liiga kauge.
http://santakahotel.eu/EN/Kaunas
Selles toredas hotellis me peatusimegi. Tuba super lux - suur, avar ja isegi WC ja vannituba on eraldi ning voodi oli ülimõnus ning lapsele oli isegi päris võrevoodi tuppa toodud. Õhtusöök oli keskmine ja kui küsida meie pisikese arvamust siis see ei kõlvanud üldse süüa. Meie nii palju ei virise ning anname 3 punkti 5st. Hommikusöök oli aga vägagi hea ja sellest rootsilaua valikust leidis ka meie pisike üht-teist mida süüa.
Autoparkla oli sisehoovis ning tundus suhteliselt turvaline. Parkisime küll vist mootorataste kohale, aga keegi midagi ei öelnud ning laiemaid autokohtasid vabu ei olnud ka.
Öö möödus kõigil kiirelt selles mõnusas hotellis.

laupäev, 11. juuni 2016

Kuidas elad Hiiumaa?



Keset talve sündis meil plaan külastada Hiiumaad - jäi üle vaid oodata kevadet ja ilusat ilma.


Et vältida väikse lapsega pikki praamijärjekordi siis meie reis toimus nädala sees.

Uskumatult keeruline oli leida soodsa hinnaga majutust aga lõpuks see siiski õnnestus. Ööbisime Kärdlas Tiigi majutuses kus meie seltskonna öö hinnaks kujunes 30 eurot.
http://tiigimajutus.ee/?kw=m.ctjobs.com
Väga tore majutus. Meie jäime igati rahule ning kirsiks tordil oli veel saunaõhtu, mis mahtus meie ööbimise hinna sisse.

Hiiumaal turismihooaeg algab koos jaanipäevaga ning lõpeb kusagil augusti keskel. Seega paljud kohad avatakse peale jaani.

Meie algne plaan sisaldas 18 vaatamisväärsust - millega teha ring peale kogu Hiiumaale. Plaan sai koostatud interneti ja sõprade abiga.
Ja kuna päris mitmed sõbrad kohe varsti Hiiumaale minemas, siis panengi punktide kaupa ruttu kirja kus käisime ja midate tegime/nägime. Põhipunktidena on meie algne plaan ning alampunktidena on siis lisad.

1. PÄEV - Kolmapäev
1. Pühalepa kirik - kogu peatus hõlmas ainult järgmise foto tegemist ja kõik.

Pühalepa kirik


2. Suuremõisa loss - peale pikka laevas istumist tahtsime jalutada hoolimata õrnast vihmast mida tibutas sel hetkel. Neil on tõeliselt tore aed ja kuivkäimla - just, just lugesid õigesti. Mõisa saab ka sisse (2eurot inimene). Mulle mõisad meeldivad seega meie käisime sees ja meile meeldis. 
No on ju äge kuivkäimla ?
Suuremõisa loss

2.1. Lisapunktidena panen kirja need kohad mis meile veel ette sattusid tänu teeäärsetele siltidele. Sõitsime vaatama ka Põhilise leppe kive, mis oli kohe seal samas. Need kivid vaatasimegi auto aknast ära ning keerasime ennast teele tagasi.
2.2. Hellamaa pukktuulik - ei tasu jalutuskäiku, sest tuulikuid jääb teele mitmeid.
2.3. Kuri õigeusu kiriku varemed ja koolimaja, viimane jääb tee äärde ja on ilus hoone. 
3. Suursadam - ootasin kuidagi rohkemat sellest kohast. Kuna pisike reisisell magas autos oma lõunaund tekkis võimalus sisse astuda Ungru nimelisse söögikohta et teha väike kohvipaus. Sooja jooki oli hädasti vaja sest õues oli jahe ja niiske ning väga tuuline.
Ungrus on väga hea teenindus ning ilus sisekujundus. Menüüd sirvides läks mul kõht tühjaks ja nii ma endale tuulehaugu prae tellisin. Ma ei ole eriline kalasõber aga see praad oli parim mida ma kunagi söönud olen. Kõik oli suurepärane! Seega kel vähegi võimalus loobuge laevas söömisest ning minge Ungrusse.
Ungru

Ungru
Ungru























Ungrus müüakse ka Hiiu õlut, mis pruulitud Kärdlas. Seda õlut ei olnud momendil veel kusagil mujal saada. Kuid reklaamide järgi peaksid nad 2016 avama gastropubi.
Meie naaberlauas olev seltskond proovis kõik 3 sorti ära ning soovitas meil kaasa osta heleda Hiiu õlle. Põhjendasid nad seda järgmislet - et see on ainuke mida lihtsalt nii sama juua ning valge veini austajatele see õlu peaks ka sobima. Viimases oli neil tõesti õigus. Mulle kui valge veini nautijale see õlu meeldis.
Poes müüdav Hiiu õlu on jutude järgi pruulitud Belgias.
4. Soera talumuuseum - mini versioon vabaõhumuusemust. Sellel kohal on nüüd uus omanik ning sellega seoses piletit ei ole. Laps sai seal joosta ja kiikuda ning tundis ennast hästi.
Kohe seal kõrval on ka uus Palade loodushariduskeskus.
5. Pitsu käsitööpood (Heltermaa mnt. 10 avatud T-R 10-17:30; L 10-14) - jõudsime kohale täpselt sulgemise ajaks, perenaine oli uksest juba väljumas kuid ekstra minu jaoks hoidis kaupluse lahti.
Selle paari päeva jooksul sai päris mitmes käsitööpoes käidud kuid see oli minu arvates parim.
Sellega meie esimene päev ka läbi sai.

2. PÄEV - Neljapäev
6. Ristimägi - see oli meie teise päeva esimene peatuspunkt ehk väike jalutuskäik metsas. Riste me ise teinud vaid jooksime poisile järgi kes tahtis väga metsa minema putkata.

Ristimägi

6.1. Sõitsime natuke ka metsavahe teid, lootsime et neid miiltaarrajatisi ka teepeale näha on. Sest lapsega otsustasime selle matka tulevikuks jätta. Ega suurt midagi näha olnud. Kuid sõit tasus ennast ära - kohtasime väga lähedalt üht julget kitse.


 7. Tahkuna tuletorn ja rand - tänane päev ei olnud just parim selle koha külastamiseks, sest tuul oli kohutav. Ainult maapinnal arvasin et see tuul pühib mind varsti merre aga tuletorni tipus oli see veel eriti hull aga seda oli ka arvata.
Tahkuna tuletorn eemalt
2 aastasega seda torni me koos vallutada ei soovinud ja kuna minu mees oli ka selles tornis käinud siis olingi ainult mina üksinda kes torni ronima hakkas. Tornikülastus maksab 2 eurot inimene ja kui külastada kõiki 3 tuletorni siis komplekspilet maksab 5 eurot.
Sa saad kül triipkoodiga pileti mis peaks kõigis järgmistes värvates ka töötama aga kahjuks nii see ei ole. Seega hoia igaks juhuks tšekk ka alles.
Vaade tornist oli väga ilus kahjuks väga seda nautida ei saanud, sest tuul tahtis mind minema pühkida.
Vaade Tahkuna tuletornist

Tegin siis kiire tiiru peale ja ka paar fotot ning siis hakkasin alla minema. Just hakkasin, sest minu suureks üllatuseks ei saanud ma enam seda ust lahti millest tagasi torni naasta. Proovisin mis ma proovisin aga ust lahti ei saanud. Väga hea ikka et terve perega siia torni ei roninud. Ja veel parem et meespere torni all emmele lehvitas - oli kellele karjuda et nüüd ma siia torni jäängi.
Abivägi saabus kiiresti. Tuletorni vaht oli väga kiirelt üleval ja päästis mind sellest tornist alla.
Aga kõigile teadmiseks see uks käib väljast väga raskelt, seega mõistlikum on uks parem lahti jätta kui ise üleval oled.



8. Puidust Eiffeli torni koopia - suurepärane koht, eriti veel kui lastega reisida. Ja see koht on väga palju muud kui ainult Eiffeli torni koopia. 2-aastasel pead sa kogu aeg sabas olema, sest erinevaid ohtlike kohti eksisteerib seal palju aga suuremate lastega on seal kindlasti väga tore. Üks ohte mis tuli endalegi suure üllatusena oli elektrikarjus - see jooksis kohe piraadilaeva tagant. Sain meie pisikese enne kätte kui sisse joosta jõudis. Uh. Vedas.


8.1. Kõrgessaare viinaköök - aeg oli lõunat süüa ning see oli lähim koht. Kohale jõudes aga tõdesime et avatakse alles 27 juuni. Suundusime siis kohalikku A&O kauplusesse infot saama. Kuid nemad soovitasid tagasi Kärdlasse minna. Seda me otse loomulikult teha ei kavatsenud. Nii me siis sõime saiakesi auto parklas. Aga üks suurepärane asi on selles kaupluses olemas - WC.
9. Reigi kirik ja  surnuaed - esimene paus peale saiakesi. Kahjuks mina ei leidnud selles peatuses midagi erilist.













Kõpu tuletorn
10. Kõpu tuletorn - siin on korralik söögikoht ja tasub lõuna siia planeerida hoopis. Neil on lastemenüü ka - frikadellisupp ja pasta bolognese. Mõlemad toidud on meie lapse lemmikud. Kahjuks meie külastuse ajal veel laste menüüd ei pakutud aga ühe koorese kalasupi me kahepeale sinna saiakeste otsa sõime.
Nüüd natuke ka tornist. Minu arvates väljast see kõige ilusam tuletorn kuid vaade tornist endast polnud suurem asi, sest Tahkuna torni vaade oli juba nauditud.



11. Ristna tuletorn - selle torni jätsin vallutamata. Aga muidu täitsa tore koht.
11.1. Lõuna-Ristna nina - väga tore jalutuskäik. Lapsele meeldis see ka väga, sest emme lubas kive korjata. See on koht kus kõik soovijad saavad endale auguga kivi leida. Meie pisike ei saanud sellest augu teemast aru vaid korjas nii sama kive. Rannast on ilus vaade ka Surf Paradiisile ja Ristna tuletornile.
12. Kalana sadam - siin on väga ilus ööbimiskoht või kohad. Kõik majad ja majakesed on nii armsalt rootsipunased. Juttude järgi siin ka väga hea söögikoht nimega Hõbekala - ise me seda järgi ei proovinud.
13. Vanajõe org - käisime korda mööda väheke tutvumas, sest see ei olnud meie pisikesele ülemeelikule reisisellile turvaline. Aga sellele matkarajale tahaks kindlasti ükspäev tagasi minna.
Vanajõe org

Tänases päevakavas olid veel planeeritud:
14. Sõru sadam, muuseum ja purjelaev Alar
15. Emmaste pärimusait
Kahjuks tuli õhtu peale ning nende külastuse jätsime vahele.

15.1.Tagasiteel Kärdlasse jäi teele Kurisu neeluauk. Kuna see oli kohe tee ääres siis käisin kiirelt piilumas aga kahjuks täitsa mõttetu aja kulutus. Tegelikult jäi 1 neeluauk veel teele aga seda ma enam ei viitsinud isegi piiluma minna.
Kurisu neeluauk

15.2 Tee peale jäi ka Tubala vai - legendikohaselt hoiab see Hiiumaad merepõhjas kinni. Aga üldiselt on see lihtsalt üks korralik vai. Sellest sai ikka korduvalt mööda sõidetud. Ning miskipärast see vaatamisväärsus tegi meile alati nalja. Peaks endale Vihasoo vaia aeda panema.
https://et.wikipedia.org/wiki/Tubala_vai
16. Õhtust sõime Kärdla sadamas asuvas kohas nimega Resto Kuur (Sadama 28 avatud 11-22) - sisekujundus mõnus, laste mängunurgake olemas, vaade suurepärane. Kuna tegu oli VÄGA tuulise ilmaga ja kuuriga, siis natuke jahe oli süüa. Eks ma vaikselt oma peakeses kippusin neid Ungruga võrdlema. Ja mis seal salata - Ungru võitis.

3. PÄEV - Reede
Tänane päev algas vihmasajuga seega ootasime saju möödumist ja külastasime Kärdlas paari kauplust. Hiiumaa Käsitööseltsi Meistrite Maja (Vabrikuväljak 2) ning Baabade kohvik/poodi (Vabrikuväljak 6)
Baabade kohvik
ning kohe sealt edasi oli järgmises majas ka kohalik muuseum, kuid sinna me jätsime siiski minemata vaid otsustasime riskida ning sõita Kassarisse. Meie õnneks oli seal parem ilm ning saime oma seiklusega edasi minna.









Enne oma esimese vaatamisväärsuse juurde jõudmist tegime teeääres peatuse, et imetleda armsaid tallesid.


17. Orjaku linnuvaatlustorn - väga äge ja kindlasti peab külastama. Binoklid kaasa!!! Meil kahjuks ei olnud.
Vaade tornist
Vaade tornile
17.1 Orjaku sadam - seal on pisike õpperada. Väike tore jalutuskäik.
Orjaku sadam

18. Kassari Puhkekeskuses asub Hiiu Õlle Koda ning just sellel hetkel kui meie sinna suundusime saabus suur buss Soome turistidega. Meie tegelikult võitsime sellest, sest peremees Jürka liitis meid kohe grupi juurde ning nii saime ka meie kohalikku toodangut degusteerida. Pakuti erinevaid sinke, vorste, suitsukala kui ka kuivatatud kala ning otseloomulikult õlut. Kõik oli väga maitsev. Hiljem ostsime üht-teist kaasa ka.
Sealt edasi suundusime sööma ülakorrusel asuvasse restorani Lest ja Lammas (avatud kl. 12-20). Jäime oma külastusega väga rahule. Toidud väga maitsvad. Meie valisime oma toidud restorani nime järgi ehk ühele lest ja teisele lammas ning pisikesele traditsiooniline pastaroog. Laste menüüst meil midagi valida ei olnud aga köök oli nii kena et tegi tavamenüüs olevast pastaroast pool kogust meie pisikesele. Kiire teenindus isegi siis kui bussitäis turiste just hetk tagasi sinna sööma saabus.
Lest ja Lammas

18. Sääre tirp - peale suurepärast sööki suundusime väiksele matkale. Noormehe võtsime kergkäruga kaasa kuhu ta ka kohe magama jäi. Kõik kokku kulus aega 2-3 tundi. Palju aega kulus ka metsmaasikatele, sest teeäär oli nendega palistatud.
Esialgu natuke häiris et nii palju kadakaid oli üles kistud aga hiljem sai teadetetahvlilt loetud et tegeletakse loopealsete karjamaade taastamisega ehk projekt elu alvaritel.
Sääre tirp

19. Kassari kabel ja surnuaed - jalutasin natuke surnuaias ringi ning käisin kirikus sees. Mina jäin selle peatusega rahule.
Kassari kabel ja surnuaed

20. Hiiu vill - seda kohe peab külastama. Ja kui veab siis käib ka töö nendel vanadel tsaariaegsetel masinatele. Meie jõudsime liiga hilja - hea et nad üldse lahti veel olid.
Neil on ka kohvik. Meil soovitati ka sinna minna ning sibulapirukat proovida aga kahjuks seda tehakse siis kui turismihooaeg. Võtsime singijuustu pirukad ning kohvid. Kõik oli väga maitsev.

4. PÄEV - Laupäev
21. Pihla-Kaibaldi looduskaitseala - see oli meil plaanis aga sinna me kahjuks ei läinud. Vaid otsustasime ära käjja Sõru sadamas, sest õhtul pidi toimuma Saarlaste ja Hiidlaste köievedu. Köit juba paigaltati. Jalutasime sadamas ringi, uudistasime vanu laevu ning suundusime Emmaste Pärimusaita. Toimus hääletus ning Sõru muuseumis jäi käimata.
Emmaste Pärimusaida juures toimus lasteriiete kirbukas ning tänu sellele müüdi seal ka väikest laadasuppi ja pirukat. Otsustasime teha varase lõuna. Suveniiriks sai ostetud maasikasiirup, mis oli valmistatud juba selle aasta maasikatest. Nüüd algas jaht maasikatele. Kohalik maasikakasvataja oli eelmisel päeval kõik maasikad viinud Käina Konsumisse ning sinna me ka suundusime. Kahjuks olid need otsas. Poest sai ostetud suveniiriks veel Hiiu leiba ja küpsist. Pagaritooted ongi ainsad mida poest Hiiumaist leida võib. Ja sellest on kül väga kahju.

Autos sai kella vaadatud ning tõdetud et meil on veel päris mitu head tundi vaba aega enne kui praam läheb. Otsustasime suunduda Kassari muuseumisse hunti vaatama. Pilet 3 eurot inimene. Väga väike muuseum aga võimaldas poissi katsetada muuseumi oludega ning sai lapsele õpetatud et silmadega tuleb vaadata ja kuhugi ronida ei tohi. Üllatavalt hästi pidas ta ennast muuseumis üleval.
Muuseumis täitusid ka 2 soovi - minu mees sai näha hunti mida ta kunagi nooruses oli seal vaatamas käinud ja mina sain maasikaid. Nii uskumatu kui see ka pole aga muuseumiproual oli maasikaid müüa. Selle aasta esimesed maasikad - kõige parem söök maailmas!

Kuna praamini oli ikka veel aega siis suundusime autosse Hiiumaa kaarti vaatama - valisime välja kohe Heltermaa sadama juures asuva Sarve poolsaare alvarid, mis meie kaardil märgitud numbriga 1.  Ka siin oldi neid alvareid korralikult taastatud. Aga meie leidsime ühe väikse sadama - tegime paar fotot ja kohtasime ka usse. Peale vaate nautimist suundusime Heltermaa Käsitöömajja ning sealt edasi juba sadamasse. Ja nii see reis läbi saama hakkaski.
Uss



reede, 13. mai 2016

Et laps kaduma ei läheks

Kuna meie pisike tegelane on suht vilgas ja armastab peitust mängida siis tuli leida võimalus et laps võõras ümbruses päris kaduma ei saaks minna.
Lahenduseks leidsime mõnusad taaskasutatavad randmepaelad. Mis kannatavad nii vett, liiva kui ka päikest.
Kui esialgu pidime lausa välismaalt tellima hakkama, siis lõpuks leidsime ka Eestist.
http://www.4kids.ee/infoband-kaepael-lapsele/


teisipäev, 10. mai 2016

Tegevused autosse 2-aastasele

Juhuu - oleme planeerimas oma järgmist reisi Horvaatiasse. Seekord on plaan jõuda lõunapoole ning peatume Spliti ja Dubrovniku lähedal.
Meie tavapärasesse planeerimise nimekirja on lisandunud ka "tegevused lapsele" teema. Ning sellega on saanud ka korralikult algust tehtud.
See on meil väga edukalt kasutusse võetud.
Põhimõtteliselt autos saavad olema 2 kasti + tahvelarvuti. Suurem kast on mõeldud tema tavapärasemate mängude hoidmiseks ning võttis täna sisse oma asukoha turvatooli kõrval. Hakkame harjutama asjade võtmist ja tagasipanemist kasti. Momendil ta lihtsalt viskab need enda ette põrandale ning siis kui uuesti tahab peab keegi seda sealt otsima hakkama. Aga pikal sõidul ja võõrastel teedel see kindlasti nii ei saa toimuda.
Teises ja väiksemas kastis on raamatud ja muud natuke rohkem pisiosi sisaldavad asjad nagu näiteks magnetitega raamatud, üks puzzle raamat ja korduvkasutatavate kleepsudega raamat ning veepliiatsiga värvimise raamat. Et endale asi lihtsamaks teha panen siia meie kasti sisust video ülesse. Sest fotosid saaks lihtsalt liiga palju.



Selline perefotoga magnetitega puzzle on ka meie kastis. Lähemalt saab sellest lugeda varsti Pere ja kodu ajakirjast.
Ning otse loomulikult on meil kaasas ka tegelusraamat.


 Ja et raamatute otsimine lihtsamaks teha, siis märgusõna on Koolibri. Endalegi suureks üllatuseks avastasin et kõik on ühe kirjastaja omad. Panen postituse lõppu ka mõned lingid meie raamatutest. 

Ja et kõik planeeritavad asjad ikka kenasti kaasa mahuksid on meil plaanis laenata suusaboks katusele. Eks näis kui lihtne ja turvaline saab see olema.
Katuseraami soetasime endale aga www.suusad.ee lehelt.

Meie valitud Koolibri raamatud:
https://pood.koolibri.ee/olen-2-aastane-kleepsuraamat-loomad-talus.html
https://pood.koolibri.ee/vaikelapse-pusle-talu.html
https://pood.koolibri.ee/minu-esimene-raamat-aed.html
https://pood.koolibri.ee/kodus-on-tore.html
https://pood.koolibri.ee/lustakas-mood-magnetpiltidega-raamat.html - see ei ole kül päris meie raamat aga analoog. Meie raamatu tegelane on poiss, kes saab ennast mereröövliks, klouniks, tähetargaks jne. riietada.
https://pood.koolibri.ee/opime-magnetite-abil-ahviplika-anni-opib-loomi-tundma.html - seda raamatut meie raamaturiiulis ei ole aga hea võimalus kui see eelmine moetüdruku raamat ei meeldi.





laupäev, 19. detsember 2015

Jõuluküla Tallinna Vabaõhumuuseumis

Laupäeval sai perega ette võetud väike ajas rändamine. Külastasime Vabaõhumuuseumi kus oli taludes jõuluettevalmistused käsil.
Minu kalli kaasa arvates olen ma natuke imelik, et sellisel jõulueelsel ajal tahan muuseumi minna. Tema õigem lause oli: "Vanad - kokkavad ja kraamivad kodus; Noored - shoppavad ja Imelikud lähevad muuseumi". Üritus oli vägev, et isegi tema jäi väga rahule.
Aga nüüd algusesse...
Kahjuks sel aastal on selline vihmane ja märg jõuluaeg. Seega teadsime ette et muuseumis saame korralikult poristel teedel mütata. Oli natuke kuulda nurinat nende teede üle aga meid see ei seganud, sest kui sa päriselt maale lähed siis oled ju lausa kõrvuni pori sees selliste ilmadega. Seega pori lisas ehedust juurde sellele väiksele külakesele.
Kuna meie polnud veel näinud neid uusi talusid mis sel aastal avati, siis seadsimegi oma sammud kohe kõige kaugemasse muuseumi nurka et külastada Seto talu ja Peipsivene maja.
Seto talus oli perenaine toa soojaks kütnud ning võttis rõõmuga külalisi vastu. Meie tundsime seal majas ennast kuidagi väga koduselt ja hubaselt nagu oleks maale vanaemale külla saabunud. Perenaine hakkas kärmelt pliine praadima ja kõnõlõs seto kiilt. Oli kohe kahju lahkudagi.

Tallinna Vabaõhumuuseumis

Tallinna Vabaõhumuuseumis


Peipsivene majas oli pererahvast ja külalisi rohkem. Kes juhendas saabujaid susside juurde, kes tutvustas maja ning kes pakkus süüa-juua. Terve maja oli siginat-saginat täis kuid jälle tundsime ennast oodatud külalistena.
Kõigepealt uudistasime sigurit mida suvel talurahvas ise kasvatas, siis tegime väikse ekskursiooni tahatuppa ning lõpus võtsime uuesti istet eestoas. Selles majas täitus ka üks minu kauaaegne soov - juua samovarist teed. Sai isegi paar aastat tagasi Venemaal käidud ning kõiksugu kohvikutest küsitud, et kas samovarist teed ka saab aga meid vaadati kui kummitusi. Ja nüüd siin samas Tallinnas see lõpuks õnnestus. Perenaine oli ise keetnud ka pruuni suhkru tee joomise juurde ning julgustas kõiki teed jooma alustaldrikult.
Lahke perenaine jagas ka suhkruvalmistamise retsepti nüüd plaanin seda proovida ka ise teha.

Tallinna Vabaõhumuuseumis

Nüüd tuli pikem jalutuskäik kuni jõudsime Härjapea talu juurde, aasta siis oli 1951.
Kuna meie kõige pisem kultuurihuviline oli väsinud, siis külastasime mehega korda mööda seda vahvat talu. Selles talus sattusid sa kohe keset etendust. Etendus oli nii hea ja hästi üles ehitatud, et üks kõik millal sa sisse astusid said sa aru mis olukorras see talu oma jõule pidi tähistama.

Järgmisena külastasime Pulga talu. Sisse astudes tuli harjuda hämara valgusega, et kõike kenasti näha. Sai vaadata kuidas tanguvorsti tehakse, rahvast kutsuti ka mängudesse osalema, kes soovis sai õlgedele pikali visata ning julgemad proovisid ka seapõske.

Tallinna Vabaõhumuuseumis

Tallinna Vabaõhumuuseumis


Ning siis jõudsime Köstriaseme tallu. Kes soovis sa kuulata rentniku raskest elust lugusid mida peremees puutöö juurde pajatas või meisterdada õlgedest kaunistusi perenaisega.

Tallinna Vabaõhumuuseumis

Tallinna Vabaõhumuuseumis

Tallinna Vabaõhumuuseumis


Veel enne kui lahkusime otsustasime läbi põigata ka külapoest ja sealse pererahva juurest. Üks daamidest jutustas väga huvitavaid lugusid oma elust Brasiiliast, mida olid paljud kuulama jäänud. Sel korral oli kül tunne, et sattusime inimesi segama. Aga vaatepilt mis avanes oli suurepärane. Kaks daami võõrustasid ümara laua taga külalisi, kes lummatult kuulasid jutustusi ja jõid teed. Väga hubane ja õdus tundus kõik!

Tallinna Vabaõhumuuseumis

Tallinna Vabaõhumuuseumis

Toast välja astudes tormasid meist mööda metsavennad kuna punastest oli momendil õhk puhas.
Metsavendade lugu sai pühapäeval suure finaali. Kel huvi saab vaadata videot järgmiselt lingilt.
http://www.ohtuleht.ee/709646/ohtulehe-galerii-ja-video-kuidas-punased-rikkusid-metsavendade-jouluohtu

Tallinna Vabaõhumuuseumis

Ja saigi meie jalutuskäik läbi.
Lahkumisel lehvitasid lumeta lumememmed.

Tallinna Vabaõhumuuseumis