Monaco

Kui siin riigis plaanid rongiga kuhugi minna siis nõrgematel tasuks ka Xanax tasku pista.
Meie esialgne plaan oli jõuda Monacosse kella 11:55ks palee vahtkonnavahetuseks. Aga see oli PLAAN.
Rongipilet Monacosse maksab 3,9euri.
Saabusime raudteejaama nii 20 minutit enne rongi väljumist aga selle ajaga ei õnnestunud meil piletit osta, seega jäime rongist maha.
Jäime järgmist rongi ootama - see tühistatti.
OK - tegu ju lõunamaaga, läheme järgmisega. Kõik on korras isegi perrooni tähe saame nüüd D. Ootame perroonil ja sinna saabub vale rong - hakkan asja uurima. Selgub et vahepeal on muudetud perrooni täht E´ks - jälle pole hullu, sest see sama perrooni teine pool.
Saabub rong mis on rahavast puupüsti täis ning sinna tungib peale teine rongitäis rahvast - lükatakse, tõugatakse ja tapeldakse. Seega jäime rongist maha! Vot nüüd sai hetkeks mõõt täis. Sest järgmine rong läheb alles tunni aja pärast.
Läksime piletipunkti, et vahetada pilet järgmiseks päevaks ja ehk saab sellise kus ka istekoht määratud. Saime järjekorranumbri ning hakkasime ootama - mees läks juba nurgapeale kebabi hankima. Selles piletivahetuse järjekorras sai nii kaua oodatud, et uus rong hakkas juba paistma. Otsustasime veelkorra proovida. Ronisime tagasi perroonile. Rong oli juba kohal, ronisime peale. Ja oh üllatust - see rong lahkus jaamast 8 minutit enne aega.

Lühikokkuvõte - rongigraafikuid ei eksisteeri! Mine lihtsalt raudteejaama ja kül sa millalgil ikka mõne rongi peale saad.

Voila! Olimegi Monacos!
Monaco kaardi saime juba Nica turismi infost, seda kül küsimise peale!

Tegu on paaril ruutkilomeetril asuva linnaga aga ikkagi soovitan võtta ühistranspordile päevakaardi, mis maksis 5,5euri.
Alustasime oma jalutuskäiku jahisadamast, edasi liikusime Grand Casino juurde. Casinosse pääseb ainult väikese kotikesega, seega piilusin sisse üksinda. Mängulaudade juurde piletit ei lunastanud, sest ülejäänud seltskond jäi ju uksetaha.

Monaco jahisadam - vot seal oli ilusaid "paadikesi"

Monaco Grand Casino

Monaco Grand Casino

Edasi põikasime korraks sisse Cafe de Paris´i, see oli puupüsti rahvast täis ning meie oma väikse enargiakuuliga sinna valgete linadega laudade taha kohvitama igaks juhuks ei jäänud.
Ostsime hoopis väljast seda kuulsat Morelli´se gelatot.
Proovisime ära ka väga kalli Pierre Marcolini jäätist - huvitavad maitsed kokku pandud.
Kumbi jäätis ei jätnud kustumatut muljet kahjuks.

Järgmisena vaatasime üle selle kurikuulsa Monte-Carlo ralli kurvi.

Fairmont Hairpin Monte Carlo

Jaapani aed - Jardin Japonais on väga ilus jalutuskäik! Sissepääs oli tasuta.
Teepeale jäi ka vesine ehitusplats - kusagilt artiklist on meeles et ehitatakse 3% Monacot juurde ehk ongi siis sellega tegu. Kuigi esialgu arvasin et süvendatakse merepõhja. Eks näsi.

Tulevikus on ehk 3% Monacot rohkem

Jaapani aed - Jardin Japonais

Jaapani aed - Jardin Japonais

Jaapani aiast üle tee asuvad aga uhked autode kauplused. McLareni auto on nüüd siis nähtud, näpitud ja pildistatud.
Seal oli kohe reas neid uhkeid autokaupluseid. Ühte otsustas ka ponksik sisse kihutada - ju siis tundus nii vastupandamatu auto seal olevat.

Kes ütleb mis marki see valge auto on?

Peale bussisõitu ja väikest jalutust olimegi Palais Princier´i juures. Pilet avatud osasse maksab 8 eurot ning sisaldab audiogiidi. Pilte aga sees teha ei lubata ning seda jälgitakse hoolega.
Selle muuseumi pileti ostuga sain vahetusrahana tagasi 2 ühe eurost Monaco münti. Juhuuuuuu!!!!!
Parim suveniir ever.
Palee külastuseks kulub umbes 30minutit.

Palais Princier

Samal ajal meespere turnis kahuritel ja kahurikuulidel ning pumpasid jaapanlastele kaevust värsket joogivett. Kohe lossi kõrval on ka mänguplats aga seda madalamal tasandil ning kuidas sinna saada jäi meil välja uurimata, sest tegevust oli piisavalt.

Millega tegeleda siis kui emme lossis jalutab?

Kauge ja kättesaamatu mänguplats

Tagasiteel soovisime kasutada teist teed aga politsei suunas meid ringi. See pani meid mõtlema, et kohe-kohe on vist kedagi oodata. Jäime seisma ning jälgisime natuke politsei tegevust. Ja pilt oli selge - oodati autot paleest. Võtsime siis ainsate turistidena esireas kohad sisse ja vaatasime kuidas tema kõrgeausus ise meist mööda kihutas. Vot tak Monaco!

Monacos võib ka kuningaid näha, mis sest et ainult läbi auto akna.

Järgmine peatus Cathedrale, sinna aga ei jaksanud enam sisse piiluma minna. Möödusime ka Okeanograafiamuuseumist - väga võimas ja ilus maja. Pilet 16 euri täiskasvanule ning meie pisike oleks olnud tasuta. Ning eeldatav külastusaeg 1,5tundi. Õhtu käes ning pisike juba pikemat aega palub et läheksime koju tagasi. Suundumegi bussipeale, et sõita raudtejaama ja tagasi koju.

Monaco Cathedrale

Järgmiseks korraks jäävad ka: Jardin Exotique ja Prince´s Vinage Car Collection.

Need 4 asja jäid meie valikutest veel tegemata ehk siis üheks päevaks on meil veel tegevust.
Kuid vaadata on seal veelgi ning ühtegi Gucci-Mucci kauplusesse me ei jõudnud - neid polnud meil ka plaanis ;-)

Monaco raudteejaamas on "Vaba Lava"

Turule ja mäkke

Nice - Nizza

Täna on jahe, 24-28 kraadi ning päike piilub pilve tagant.
Seega kreemi väga ei pannud ja mütsidki võisid käru korvi jääda.
Ilm on suurepärane väikeseks jalutuskäiguks - käisime Cours Saleya´l nn. Lilleturul, et lihtsalt natuke ringi vaadata kuid kindel eesmärk oli proovida ka Soccat, kohalikku pannkoogilaadset kiirtoitu.
Turg ise on suhteliselt väike - põhimõtteliselt 2 rida laudu. Müüakse lilli, juurvilju ning natuke nänni turistidele - erinevad seebid, maitseained ja väheke keraamikat.
Turu lõpus oli üks laud suurema rahvasumma sisse mattunud - Socca.
https://en.wikipedia.org/wiki/Farinata
Niisiis tuli ka ennast sinna sappa seada, sest oli vaja ju ka meil see 3eurone pannkook ära proovida.
Täitsa OK soolane amps ning ühest portsust piisas meile proovimiseks küll ja veelgi. Pisike leiutas et sellega on tore ka tuvisid toita.
Väidetavalt töötab hommikul lilleturg õhtul muutub see käsitöö ja kunsti turuks ning esmaspäevade hommikutel on hoopis antiigi turg. Kes soovib sa ise kontrollida.

Minule meeldis kõige rohkem tänav nimega rue Saint Francois de Paule - see viis otse turule. Kuid minu jaoks olid sellel tänaval kõik huvipakkuvad asutused.

Näiteks üks käsitöö oliiviõli müüv poeke:
http://www.nicolas-alziari.com/
Aastast 1868 ning toodavad traditsiooniliselt oliivi õli. Nende tehasesse (asub Nice lähedal) saab ka külla minna, soovitatav aeg novembrist märtsini ning külastus tuleb kokku leppida. http://www.nicolas-alziari.com/visiting-the-mill-in-nice

Maison Auer maiustused:
http://www.fruits-confits.com/

Maison Auer

Molinardi lõhnad:
https://www.molinard.com/en/
Samuti olid sellel tänaval huvitavad käsitöö ja suveniiride poekesed.

Edasi jalutasime mäejalamile kus sisenesime väiksesse tunnelisse ning saimegi juba liftiga ülesse sõita. Virgad aga lähevad trepist.
Ja kuhu mujale sa ikka laste mänguplatsid ehitad kui mäe otsa?!
Tõeline paradiis meie pisikesele - sai end tühjaks joosta ja turnida. Kui poiss väsitatud siis saime ka ise edasi mäkke (Colline du Chateau) ronida ja linnavaateid nautida.

Elust-olust

Peale eilset ekskursioonitamist tegime vaba päeva.
Üldiselt meil graafik ongi nii, et 1 päev ekskursioonitamist ja siis 1 päev puhkust.

Jalutasime natuke linnapeal, täiendasime toiduvarusid ning kiikasime paari kauplusessegi.
Ning otse loomulikult ka rannas tuli käjja end jahutamas ning kive vette loopimas. Mis saa muud siin ikka teed - liivalosse ju kividest ei ehita.
Kuna tegu juuli kuuga siis igalpool on soodustused ja rahvast lademetes.

Shoppamiseks on pikk tänav nimega Avenue Jean Medecin, sellel tänaval asub ka kuulus Galeries Lafayette. Momendil ehitatakse sinna 14 juuli mälestusteenistuseks suurt telki kui ka valmistatakse ette Jazz festivali. Seega trammitee on keskelt kinni.

Samuti on head shoppinguks ja söömiseks tänavad nimedega Rue de France ja Rue Massena. Meie kaardil on need tänavad teise värviga tähistatud.
Kahjuks suurt shoppamisest kirjutada ei oska, sest meie põhi ostud on ikkagi toit toidupoest.
Suures Crocsi poes sai käidud ja uued plätud ostetud, sest jalatseid peab vahetama iga päev ning osad on hõõruma hakanud.
Meie sammude saak igapäevaselt on 10 000-20 000 seega jalatsid ja nende vahetamine on oluline.

Aga toidupoodidest võib küll kirjutada...
Nurgataga on meil Carrefur express ning randa mineku teel Carrefur city seega nendest teeme oma väiksed ostud. Põhitoit tuleb suurest Lidlist mis on meist vast 1 km kaugusel. Lidli toiduvalik Pranstusmaal on väga hea ja hoopis teistsugune kui mujal maailma Lidlites.
Kuna on puhkus siis kasutame palju valmistoitu ja pool-valmistoitu. Seega toidukorvi hind tuleb väheke suurem kui Eestis. Põhierinevuse annab see, et kõik värsked asjad ehk salatimaterjal ja puuviljad on kallid. Kuid veinid on jälle odavad seega üldine hind kokku tuleb ikkagi täitsa OK.
Võrreldes Horvaatiaga kus veinid meile üldse ei sobinud, siis siin isegi kõige halvem ja odavam on olnud täitsa joodav.
Lapsele siin meeldib - pastad, pitzzad, ravioolid jne. Kõige juurde teeme ka värsket salatit kuid sealt sorteerib ikka veel komponente välja mis sobib ja mis mitte.
Magustoidud tulevad ka kõik poest. Meie Carrefour  expressis on väga hea valik panna cottad, tiramisud, profiteroolid ja veel palju mille nimesid ei tea. Õnneks on poiss ikka kõiki proovinud kuid lemmikuks on ikka traditsiooniline jogurt.

Väljas oleme vähe söömas käinud. Kuidagi mugav on hommikul ja õhtul ise süüa kodus ning lõunaks haarame midagi kusagilt kiirelt. Aga ega selle soojaga väga keegi süüa tahagi kui just jäätis selle nimi ei ole.
Täiesti juhuslikult esimesel õhtul astus poiss ühte hiinakasse sisse ja nõudis makaroone. Ostsime ühe portsjoni ning selle ka ta kõik ära sõi. Ning nüüd kui tuleb teemaks välja sööma minek, siis tema tahab hiina tädi juurde sööma minna. Oleme seal nüüdseks juba 3 korda käinud. Ise enam ei taha  aga tema vist läheks veel.

Selline valik siis meie poisi lemmik söögikohas

Ise olen silma peale pannud paarile mereande serveerivale kohale kui ka shushi restoranidele eks näis kas õnnestub mõnda neist sööma minna või mitte.

Esmane mulje on oluline!
Meie korteri perenaine jättis meile Madeleines nimelisi saiakesi/küpsiseid - need on nüüd ponksiku lemmikud. Ei tea kuidas ta kodu Eestis ilma nendeta hakkama saada kavatseb? Need sobivad talle toiduks kui ka magustoiduks ning igal kellaajal ja igas asendis.
Kui oli teema mida koju vanaemadele kingituseks kaasa tuua, siis tema valik oli Madeleines saiakesed. Vanaemad olge hoiatatud!

Õhtul käisime promenaadil jalutamas. Suurepärane koht inimestega kohtumiseks - eesti velotaksojuht, babuška pisikese lapselapsega jne. Väga äge ja inimesed väga sõbralikud!
Momendil on see suures osas ka remondis. Istutatakse suuri palme ning paigaldatakse betoonposte ja metalltrosse nende vahele. Kõike seda turvalisuse tõstmiseks.



Turvalisuse huvides on rahvarohkemates kohtades jalutamas ka 4sed grupid sõdureid, kes kõik on hambuni relvastatud.

Nizza turvameetmed

Villa Ephrussi de Rothschild

Villa Ephrussi de Rothschild

Tänase päeva eesmärk oli jõuda Rothscildide mõisa - mõeldud tehtud.
http://www.villa-ephrussi.com/en

Kodu asukoht on suurepärane - 10 minutit jalutamist otse ülesse ja olimegi Nizza raudteejaamas. Seal asub ka turismiinformatsioon. Tahtsime ka sealt korra läbi hüpata ja uurida natuke mis neile pisikestele tegelaste siinkandis veel pakkuda
Infost soovitati rongi asemel sõita mõisa hoopis bussiga nr.81. Otsustasime soovitusi jälgida ning suundusime trammi peale, et sõita Garibaldi platsi kus pidi asuma bussi peatus. Peale väikest ekslemist saigi bussipeatus leitud. Kohe oli ka buss ees ning sõit võis alata.
Bussis kehtis sama pilet mis juba trammisõiduks sai ostetud.
Ehk siis 1,50 euri võimaldab 74minutilise sõidu erinevatel kohalikel liiklusvahenditel.
Bussiga mõisa sõit oli ainuõige valik. Vaated on suurepärased!

Vaated on imelised - ja kõik nad tuleb ju ometigi talletada

Bussipeatusest mõisa on vast 300meetrit kahjuks otse mäkke aga mis seal ikka.
Ja siis saabus lotovõit - meile pakkus mõis küüti väiksel golfiautol. Ponksiku lemmik osa vast kogu sellest mõisas käigust.
Pilet täiskasvanule maksis 14 eurot. Meie pisike oli veel tasuta. Pileti hinna sisse kuulub ka audiogiid mille saab mõisamajja sisenemisel.
Alustasime aedadest, lapsel nii lihtsam. Saab ise joosta, vett katsuda ning ringi vaadata. Mõisa ehk muuseumisse läksime kõige lõpuks. Võtsime kül ühe audiogiidi välja kuid ega seda väga kuulata saanud aga eks see oli ka ette teada :-)

Villa Ephrussi de Rothschild

Väljudes saime lotovõidu nr. kahe ehk poiss sai golfiautol bussipeale sõidutatud ning kodutee võis alata.
Tagasiteel jäi ka pisike kunstihuviline meil magama.

Preemiaks tubli käitumise eest sai ta õhtul kõigi laste lemmikusse kohta - purskkaevu jalutama.

Nizza

Nice

Prantsuse Riviera

Kuna minust on saanud tööinimene, siis pikka autopuhkust sel aastal teha polnud võimalik.
Nii me siis otsustasime lennata ning kõige parem pakett meile 3-le oli Prantsuse Rivierasse.
Lennupiletid maksid 670 eurot ning korter Nizza kesklinnas maksis 1070 eurot ehk kõik kokku 1740 eurot.
Sel korral leidsime meie suvekodu airbnb vahendusel. Momendil oleme oma "koduga" väga rahul.
Meie kasutuses on 2-toaline korter koos kõigi mugavustega nagu konditsioneerid, rõdud, sisehoov ja pesumasin. Kuulus promenaad on u.10 minutilise jalutuskäigu kaugusel.

Meie kodu järgmiseks 2ks nädalaks

Väike kuid kõike sisaldav köök

Lisaboonusena asub see korter ka esimesel korrusel, seega poisi ja käruga on väga lihtne. See lisaboonus tõi muidugi kaasa ka selle et sisehoovi poolsel rõdul elavad sipelgad aga need me oleme ka tänaseks ära giftitanud.
Perenaine kellelt võtmed saime oli meile toonud paar pudelit vett ja kohalikku moosi ning pagaritooteidki. Informeeris et kauplus suletakse kell 8 ning see asub kohe nurga taga. Kõik on käe-jala juures. Elu on lill.
Õhutemeratuurist ja päikesest ei hakka parem rääkimagi.

Nizza promenaad

Nizza - 2ks nädalaks meie päikseline rand ja promenaad

Ah jaa, pisikese esimene lennureis läks täitsa hästi. Natuke kül kartis ja lennuki aknast ei julgend välja vaadata et äkki kukub alla aga muidu kõik OK.
Kodus teatas ta uhkelt, et tema läheb lennukiga sõitma ja siis tema hakkab seal tuduma. Ma tõsiselt kahtlesin selles lauses aga võta näpust. Kui olime Riias saanud ümberistutud korraliku suure lennuki peale, siis vaevalt oli lennuk õhku tõusnud kui ponksik magama jäi. Meie suureks üllatuseks magas üle kahe tunni nagu tavaliselt.
Loodetavsti kodutee läheb sama hästi.
Ning kõiki neid asju mis ma tema pisikesse seljakotti varunud olin ei läinudki seega vaja.
Kaasa olid pakitud asjad kolmes järgus:
1. Õhkutõusmiseks ja maandumiseks - Skittles ja Very Berry komme ning spordipudeli kork, mille sai lennujaamapoest ostetud veepudelile kruvitud.
2. Raamatud:
- tegelusraamat keerukamate mängudega (sest lihtsad on meile juba igavad)

Kes soovib saab ideid ja näpunäiteid oma isikliku raamatu tegemiseks:
https://www.apollo.ee/kuidas-teha-beebile-arendavaid-mange.html

- Kleepsupzzle vihik"Meri" Tea kirjastuselt
- "Hugo ja tema päev" kustutatava pliiatsiga vihik Koolibri kirjastuselt
3. Mängud peidetuna metallist nn.lõunasöögikarpi. Karbi põhja lasin kuuma liimiga kinni õhe lego ehitusaluse ning minicrip kilekotti sai pandud mõned suuremad legoklotsid. Väiksed üllatusmuna autod, laste kaardipakk sarnaste kaartide leidmise ja numbrite õppimise mänguga, krõpsupulga-puzzle mäng ning aknakleepsud.
Issi omalt poolt pakkis kaasa tahvelarvuti koos erinevate mängude ja multikatega.

Üks parimaid kokkuvõtteid, mis meil aitas kõvasti aega säästa oma plaanide tegemisel:
http://aegonmaas.blogspot.fr/2014/08/nizza-cannes-monaco-eze-7-paevaga.html

Kes soovib veel ideid päevatrippide kokkupanekuks siis:
http://tourazur.com/en/tours-cote-dazur-voiture-privee-excursion-touristique

Mida suvel koos lastega Eestis ette võtta?!

Tüüpiline olukord paljudes peredes on, et nädalavahetus jõuab liiga kiirelt kohale ning vahepeal ei suuda plaane koostada.
Meil kipuvad aga kõik toredad kohad kuhu minna plaanide koostamise hetkel ununendu olevat. Tegelikult me teame, et Lottemaa kõrval on Eestis veel Vudilad ja mudilad ning 107 muud kohta kuhu minna ja mida teha aga kuidagi ei tule sel hetkel meelde kui vaja.
Sel aastal otsustasime läheneda natuke teisiti ehk koostame korraliku nimekirja asjadest mida võiks ette võtta.
Kõigi soovitused on alati teretulnud ning täiendame seda nimekirja jooksvalt:

Järvamaa
1. Sassi talu Imavere vallas
www.jaanalinnufarm.ee
Telefon: 566 57199

2. Wile farm - alpakad. Türi vald, Poaka küla, Pärtsaare talu
wilealpacafarm.com
Telefon: 590 58528

3. Eesti Piimandusmuuseum Imaveres
Erinevad töötoad (või, sõir, kohuke, jäätis) nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Hind: 3-5 euri
www.piimandusmuuseum.ee
Avatud: T-L 11-16(17)

Lääne-Virumaa
4. Arkna mõis
www.arkna.ee
Telefon: 555 40788
Juustutegemise koolitus; juustu müük kohapeal R 10-13 muul ajal Juustukuningates.

5. www.jaanioja.ee - Mamsli mängumaa

Jõgevamaa
6. Vudila suvel T-P 10-19
www.vudila.ee
Telefon: 582 24224
GPS. N58.59048 E26.68960

7. Elistvere Loomapark
Telefon: 5346 5030 / 676 7030

8. Sarapiku talu maisilabürint Uuevälja külas Pajusi vallas
www.toretalu.ee
Telefon: 5343 3050 / 5196 1126
Avatud juuli lõpust sügisese saagikoristuseni

Veel ideid:
www.wittenstein.ee
www.eestiroos.ee
www.felix.ee - veinikelder?
Võhma Valgusevabrik - www.giftline.ee
Järva-Jaani Tuletõrje Selt - www.jjts.ee

Ingerimaa

1. päev

Kolmapäeva hommikul varavalges alustasime oma järjekordset bussireisi – sel korral vanale Ingerimaale ehk tänapäeva Venemaale.

Piiriületus läks libedalt – kõik kokku 1,5h.

Esimene suurem peatus oli Staraja Ladogas, kus külastasime Volhovi jõe ääres asuvat 15-16 sajandist pärit kindluslinnakut. Omal ajal oli see üks kõige tähtsamaid kaubasadamaid Ida-Euroopas. Laevad Läänemerelt tulid läbi Ladoga Novgorodi ning sealt edasi suunduti kas Konstantinopolisse või Kaspia merele.

Külake ise aga oli täitsa mõtetu – 1 kohvik; 1 restorani nime kandev asjandus; 1 pooltühi kauplus (selline nagu nõuka ajast mäletame ja tädid kandsid kitleid nagu vanasti) ja loomulikult pisike piruka kiosk. Kohvikus pakutav supp oli nii kohutav et keegi ei suutnud seda süüa aga kuna kõht oli nii tühi siis tellisin kõige tavalisemad pannkoogid moosiga ja need olid väga head. Küpsetada nad oskavad.

Õhtuks jõudsime linna nimega Tihvin kus majutusime hotelli nimega Tihvin.

Kiire õhtusöök hotelli restoranis (salat + praad + tee =400 rubla ehk u.6,5eurot) ja kohe linnaga tutvuma. Esmamuljelt tundub et siin elavad väga haiged inimesed, sest tõsiselt iga 10 sammu tagant asub siin apteek.

Muruniitmisest siin kül ei hoolita – hein on põlvini igal pool; isegi kui keset heinamaad asub kaunis lillepeenar.

Hotell on spartalik aga üheks ööks täitsa OK. Hommikusöök aga jättis korralikult soovida.

Ei tea kas tulin reisile liiga suurte ootustega vene köögile?

2. päev

Peale hommikusööki suundusime Tihvini jumalaema ikooni kloostrisse. Mungaklooster.

Meid ootas kohalik giid kes tutvustas ajalugu, hooneid ja viis muuseumisse. Kuna nii detailne ajalugu mind ei huvitanud, siis suundusin omal käel kloostriga tutvuma.

Territooriumil toimuvad jalgteede ehitustööd kuid midagi pole piiratud ega kinni pandud. Ehitajad ehitavad ja turistid jalutavad seal samas.

Kirikus toimus teenistus ning seda jälgida oli väga huvitav. Samal ajal sai natuke ringi liigutud ja ka kirikut imetletud. Meile suureks üllatuseks paluti meid, - turiste, isegi armulauast osa võtma.

Kloostri territooriumil asub ka väike teemaja – ideaalne koht lõunatamiseks. Toidud väga maitsvad, teenindus suurepärane ja inimesed väga sõbralikud.

See klooster jättis väga hea mulje.

Grupp bussi ning edasi Tsherepovetsi poole. Selle linna sissesõidul on tohutul hulgal tehaseid – suuri tehaseid ja väga palju. Midagi sellist pole ma varem näinud. Väga-väga äge!

Sattusime linna õhtusel tipptunnil kus liiklus põhimõtteliselt seisis ja meie bussijuhul oli kohe-kohe ketas täis saamas, seega linna nägemise asemel tuli leppida linnaäärse suure ja kaasaegse kauplusega. Kodustele sai kommid ostetud ning väike õhtuoodegi bussi kaasa krabatud.

Järgmine peatus Vologda.

See juba korralik suur linn ning samal ajal oli toimumas ka rahvusvaheline (niplis)pitsi päev ning käsitöölaat.

Meie tänaseks ööbimiskohaks sai hotell nimega Vologda. Etteruttavalt olgu öeldud, et parim hotell sel reisil.

www.Gostinitsavologda.ru

Kordus sama muster nagu eelmiselgi korral – kotid tuppa ja sööma. Kompleks õhtusöök 350 rubla.

Meil toaloteriis vedas – saime poolluks toa ehk 2 toalise hotellitoa.

Õhtusöögilt sai kohe linnavahele joostud, et teha juba väiksed tiirud linnale peale. Väga ilus linn. Tore oli leida linnast ka Lenini kuju.

3. päev

Peale hommikusööki suundusime linnaekskursioonile. Kuna mina olen suur käsitööhuviline ning eelmisel õhtul said suuremad ja tähtsamad asjad mul vaadatud, siis suundusin hoopis käsitöölaadale ja pitsinäitusele. Suur erinevus meie laatadega on see et kui meil alustatakse laadaga enne kukke ja koitu, siis siin oli laada alguseks hoopis kell 10:00 ning isegi selleks ajaks pole kõik veel lahti ja avatud.

Linn vaadatud – alustasime teekonda Valdaisse. Oh issand neid teid – asfalt oli nagu üraskite poolt ära aetud. Umbes 400 kilomeetrit sõitis buss 9 tundi. Bussi kiirus oli 10-50 km/h ning aukude vahel sai laveerida terve tee laiuses sest liiklus sellel teel oli suhteliselt hõre. Mingil hetkel pidin ma ette istuma minema, süda oli nii paha et tekkis vägisi tunne et siia ma jäängi.

Bussijuhtki hiljem ütles, et on tema ikka miljoneid kilomeetreid maha sõitnud aga midagi nii hullu pole ta veel näinud. Meil läks hästi – ei liitunud teeääres rattaid vahetavate autode riviga.

Bussist välja saada oli ikka tohutu õnne ja kergendus!

Kiirkorras jagati toad. Tundub et kuulus hotell – vastuvõtu juures hulk pilte kohalikest kuulsustest kes kõik siin hotellis peatunud on. Kahjuks ei tundnud ma neist ühtegi.

Meie tuba oli selline tavaline kitsuke kaheinimese tuba aga rõduga ning vaatega järvele. Paljudel meie grupikaaslastel oli seekord kahetoalised - seega häid tube on.

Hoovis asusid lastele väiksed atraktsioonind ning kaugemal nurgas asusid väiksed koduloomad puurides.

Täna on jaanipäev!

Ja mis jaanipäev see on kui lõket ei tee.

Valvelauast juhatati koht kuhu tohib lõket teha ning kõrvalt pargist sai alla kukkunud oksi korjatud ning meie pisike jaanituli sai järvekaldale üles seatud. Isegi sääsed olid kohal. Jätsin teised jaanitama ise läksin aga magama, sest päevased elamused olid piisavalt ära väsitanud.

4. päev

Peale mõnusat hommikusööki suundusime lähedal asuvat Iveeria jumalaema kloostrit külastama. See on üks kuulsamaid õigeusu keskuseid Venemaal.

Klooster on tõsiselt ilus, puhas ja murugi niidetud. Kõik väga korralik ja tip-top koht. Aga sellist mõnusat tunnet nagu Tihvini kloostri külastamisel ei tekkinud.

Kuna Valdai järve ääres asuvad ka Venemaa tähtsate kultuuri- ja riigitegelaste suveresidentsid siis suur vend jälgib siin kloostris erilise hoolega. Ehk siis nüüd tean mis tunne on kui drooniga sinu liikumist jälgitakse.

Sealt sõitsime tagasi Valdaisse ja külastasime Valdai kirikukellade muuseumi. Meil oli giidiga tuur ja see muutis asja huvitavaks, sest ta mängis muuseumis asuvate kelladega 2 lugu. Muuseum ise koosnes ainult ühest ruumist, seega ei olnud just suurem asi. Kui sa just suur kirikukellade fänn ei ole, siis seda muuseumi ma kül soovitada ei julge.

Järgmisena tegime linna keskväljakul väikse nn. fotopeatuse. Mina kasutasin seda aga hoopis ühe nostalgilise jäätise söömiseks.

Nüüd aga sõit edasi või õigemini kül juba tagasi Novgorodi.

Vot see on linn kuhu võiks tagasigi tulla.

Novgorod on 1000 kiriku linn – ükskõik kuhu poole sa ka ei vaataks ikka mõni kirik jääb vaatevälja.

Käes oli lõunasöögi aeg. Meie väike grupp lõunastas Ilmeni nimelises restoranis. Kuna väga palju aega ei antud, siis pidime siin restoranis piirduma ainult supi valikuga. Need olid suurepärased!

Tagasiteel bussi sai pargis kahe väikse pärdikuga pilti teha. Ja sellest võimalusest pidin ma kohe kinni haarama – tegelik põhjus oli ikka see et sai kordki üht pärdikut katsuda. Igastahes nunnud nad olid!

Seltskond kogunes bussi juures, et üheskoos minna Kremliga tutvuma.

Ühe reisikaaslase käest aga selgus, et kohe bussi parkla juures üle tee asub kuulsate Pavlovoposadkie rätikute esinduskauplus. Mõeldud-tehtus, minusugune harakas pidi otse loomulikul kohe sinna suunduma. Mehe vedasin ka igaks juhuks tõlgiks kaasa.

Ja nii saigi üks minu kauaaegseid soove jälle täidetud. Minu garderoobi kuulub nüüd üks korralik rätik.

Kes soovib sa valikuga tutvuda nende veebilehel:

www.platki.ru

Õnneliku rätikuomanikuna jooksime oma grupile järgi – õnneks nad polnud väga kaugele jõudnud.

Peale toredat Kremli tuuri suundusime hotelli kus saime oma toad kätte.

Meie hotelliks selleks ööks on www.amaks-hotels.ru

Hotell ise väga OK ja tuba väga hea. Suurteks miinusteks on lifti puudumine ja vägagi kesine hommikusöök. Viimast on kerge parandada – kõrval majas on hotell kus pakutakse 500 rubla eest väga uhket rootsilaua hommikusööki.

Enamus inimesi meie grupist läheb kultuuriõhtusöögile ehk traditsioonilised vene toidud koos väikse laulu-tantsu ja folklooriga. Väike osa meist aga otsustas linna vallutada omal käel. Kõigepealt väike söök ja siis linnapeale jalutama. Vahetevahel põikasime ka mõnda kauplusesse sisse. Harakat ikka kuld ja kard huvitab.

Linnas sai ikka päris korralikud tiirud tehtud. Nii et kõigil jalad valusad ja villis. Aga enne hotelli jõudmist möödusime klubist kuhu meie seltskond oli folklooriõhtule läinud. Muusika oli mõnus seega otsustasime sisse kiigata. Paar tugevamat oli veel jäänud. Üks proua pidas DJ ametit kuhu vahele tegi ka ise paar lugu arvuti saatel. Otsustasime vähekeseks ka peole jääda ning teha mõned tantsusammud.

5. päev

Peale kesist hommikusööki kobisime bussi ning alustasime koduteed.

Kuna soovijaid oli palju, siis tegime väikse vahepeatuse Gatšina keiserliku residentsi juures. Need kes paleesse sisse minna ei soovinud said lõunale, teised aga harisid ennast kultuurivallas.

Suurepärane peatus! Mina nautisin palee ekskursiooni täie raha eest!

See palee on enamalt jaolt uuesti üles ehitatud ja renoveeritud. Sisustus (mööbel, gobeläänid jne.) oli suurel määral säilitatud mujal. Hoone ja ruumid aga enamasti uuesti ehitatud.

Ja nii saigi reis läbi, ainult piiriületus veel!

Gatšina keiserlik residents