Altamira ja Santillana del Mar

Altamira muuseum

Originaal koopasse ei saa – igal reedel toimub loterii ning 5 õnnelikku kahes grupis pääsevad päris koopasse. Ülejäänud peavad leppima koopia koopa külastusega. Kuid siiski on see Hispaania kõige külastatumatest muuseumitest Guggenheimi järel teisel kohal.
Ega ka koopiasse nii sama lihtsalt ei saa - giidiga ning grupiti; piletil on kellaaeg mil sisse pääsed. Meil oli ka umbes 1/2 tundi vaba aega ning suundusin väiksele jalutuskäigule.
http://altamiracaves.com/en/
https://en.wikipedia.org/wiki/Cave_of_Altamira
Üks päris hea ja ülevaatlik video klip ka:
https://www.youtube.com/watch?v=qyIfPbn0RDs
Ega seal suurt midagi näha olnud: 1 suur ja võimas eukalüptipuu ning päris koopa suuet võis ka kaugusest imetleda.

Eukalüptipuu

Päris koopa sissepääs

Koopia koobas oli tegelikult väga OK ning selle ehitamisega oli kõvasti vaeva nähtud.
Mõned toredad fotod ka.

Altamira cave drawings

Santillana del Mar

Meie järgmine peatuskoht Santillana Del Mar - minu lemmik peatuspaik sellel reisil.
https://www.santillana-del-mar.com/english/mapa.htm
Väike ja kompaktne ning väga ilus linnake kus elab umbkaudu 800 inimest. Oleks nagu vana-aja muinasjuttu sattunud!

Santillana Del Mar

Santillana Del Mar

Santillana Del Mar - kohalik saialaadne toode. Meil oli rongis hommikusöögiks. Kohvi kõrvale sobis suurepäraselt.

Kindlasti tuleb külastada ka Sta Clara kloostrit ning osta nende küpsiseid.
Üldine protsess näeb ette, et keerdratta taga nunn ütleb sulle mingi Hispaania keelse lause millele sina pead vastama „Sin Pedado Concebido“ ning numbri milliseid küpsiseid soovid. Aknal on valik väljas koos hindadega. Väga lihtne. Kuid turistide käest isegi ei oodata seda Hispaania keelset lausejuppi ning võid lihtsalt aknapealt näidata mida soovid. Seega veel lihtsam!

Sta Clara kloostri küpsetised

Traditsioonide kohaselt: Kui tütarlaps soovib abielluda tuleb kloostrisse viia 2 tosinat muna (24 tk), siis nunnad palvetavad et pulmade ajal oleks ilus ilm. Vot ja nendest munadest need küpsised valmistataksegi.
Üldiselt arvasin et see on ainult siin kloostris sedasi, kuid reisi jooksul selgus et neid mune saab ikka igale poole kloostritesse viia kuid arv võib erineda. Ja erinevaid küpsetisi pakuvad ka need teised kloostrid - sest mis sa nende kõigi munadega muidu teed. Munasõda?!
Klooster asus vanalinna ääres ning selle külastus ei olnud meile ette nähtud - seega teavitasin reisisaatjat et jään lõunale natuke hiljaks.

Lõuna Paradores restoranis mis asub samanimelises hotellis. Selle keti hotellides oli nii mõnigi teine söök.
Nagu ikka meie söögikorrad on 4-käigulised: Appetiser; eelroog; pearoog; magustoit; kohv ja liköörid.
Sel korral oli eelroog suurepärane – oahautis. Minu uus lemmik!

Väljanägemine pole kül kiita kuid maitse on taevalik

Pearoog, liha, kartul ja juurvili - väga keskmine. Meie suures grupis liha küpsetusaste varieerus väga suurelt ning see probleem oli tavaline meie paljudel toidukordadel.

Siint linnakesest ostsin ka ühe toreda suveniiri - sellise elusa lille mis kasvab lihtslat õhust ja armastusest nii nagu pildil näed. Eks näis kas meie kliimas ta ka ellu jääb.

Tagasi rongi ning sõit Ribadesellasse võis alata.
Tito Bustillo Caves – ei saanud, olid juba kinni. Tegime väikse jalutuskäigu linnakesse kuid seekordne peatus tundus kuidagi aja parajaks tegemise moodi.

Ribadesella

Ribadessella

Edasi jätkasime teed bussiga restorani nimega El Corral del Indianu - meie järgmine Michelini tärniga pärjatud õhtusöök. Ning seekord oli tärn ka värske - aastast 2017 ning seda kõike see koht ka väljendas. Sisekujundus, teenindus, söögid - kõik oli suurepärane.
http://www.elcorraldelindianu.com/ingles/

El Corral del Indianu - Michelini tärniga õhtusöök