Cannes

Seda linna sõitsime vallutama jälle rongiga. Pilet 2-le edasi-tagasi maksis 16,80 euri. Sel korral läks kõik hästi, tagasitulles saime isegi vagunisse istuma.
Ilm on täna suurepärane 33-34 kraadi.

Päevakava:
1. Sattusime kogemata antiigiturule allees de la Liberte´l
2. Hotel de Ville - laupäevase päeva puhul toimus seal palju pulmi.

Hotel de Ville

3. Ronisime koos käruga ülesse mäkke - kõige hullem ronimine mis sellel reisil olnud ja seda kõike mööda teed. Üldiselt käidi kas treppidest või väikse rongiga.
http://www.cannes-petit-train.com/en/
Chateau et Musee de la Castre ja Notre-Dame de l´Esperance - Muuseumisse sisse me ei läinud vaatasime  kõike väljastpoolt ning nautisime linna vaateid.

Cannes

Cannes

4. Marche Forville - väga äge lille ja juurviljaturg. Meie jõudsime kül suht lõpus kohale, seega paljud pakkisid ennast juba kokku. Aga ikkagi väga äge oli.

Cannes - Marche Forville - vanavara turg

5. Sadamas nautisime vaateid jahtidele. Seal oli ka vaateratas, mida me ei külastanud ning õhtuti vist toimub kunsti turg, sest telgid ja sildid viitasid sellele.

Cannes

6. Jalutasime ümber Casino Croisette ja Palais des Festivals et des Congres´i. Otsisime ka neid kuulsate näitlejate käejalgi. Ühest nurgast maja äärest me need ka leidsime kuid olid väga määrdunud ja räpased et isegi pilti ei tahtnud teha.
7. Väike piknik Square R.Hahn´i pargis ning edasi juba randa. Rand oli liivane (väga tolmune liiv) ja mõnus.

Cannes - meie kaunis piknikupaik

Cannes´i rand

8. Tagasiteel raudteejaama otsisime rue Hoche´lt ülesse JP Paci shokolaadi kaupluse. Sai paar tükki proovimiseks ostetud. 100g = 7 euri.

JP Paci šhokolaadid - nämm

Järgmiseks korrkas:
Seega tegemata jäid pikad jalutuskäigud Croisette bulvaril ning Roseraie külastus mis asub kohe bulvarri lõpus.
Järgmiseks korraks jäevad ka Iles des Lerins´i külastused. Ühel saarel asub kindlus kus 17 sajandil hoiti vangis raudmaskiga meest. Ning teisel saarel asub mungaklooster kus vennad tegelevad viinamarjade ja oliivide kasvatamisega. 

Oma linna külastust võiks planeerida ka suure ilutulestiku festivaliga ühes sammus:

http://www.festival-pyrotechnique-cannes.com/fr/prix-du-public
Meie seda ei teinud, sest niikuinii poleks nii kauaks linna saanud jääda, sest mõnel mehel tuleb uneaeg.

Reisile minuga:
https://arhiiv.err.ee/vaata/reisile-minuga-cannes-grasse

14 juuli ehk Bastille´ vallutamise aastapäev ehk 1 aasta terrorirünnakust Nice´is

Täna, reedel on suur püha ehk Bastille´ vallutamise aastapäev millega algas Prantsuse revolutsioon.
Samuti saab aasta täis Nice´is toimunud terrorirünnakust.
Reisi planeerides me kahjuks ei tulnud nende kuupäevade peale. Seega oleme täna suht kodused.
Linnas toimub mälestusteenistus kus osalevad Prantsusmaa presidendid, Monaco kuningas ja muud tähtsad tegelased.
Promenaadi 6. realine autotee on kinni. Samuti kõrvalteede otstes on betoonblokid + aiad ja politsei kes kontrollib igal sammul inimesi.
Käisime korraks mereääres ujumas. Et sinna pääseda tuli rannakotid kahele erineval politseigrupile ette näidata ning teed sai ületada üksikutes kohtades.
Meresopil patrullib piirivalve, kelle laev sõidab edasi-tagasi ning taevas lendavad helikopterid.

Postitust kirjutades mängib telekast taustaks mälestusteenistus - momendil loetakse ette kõikide hukkunute nimesid.

Selline päev siis!

2016. aastal toimunud Nizza terrorirünnaku mälestusmärk

Antibes

Rongipilet 4,6euri 1 ots. Kokku 18,40 (edasi-tagasi 2 inimest, 3aastased on veel tasuta) ja seekord ilma viperusteta. Kuigi rongi trügisime ennast sisse. Rongid kipuvad siin puupüsti täis olema.
Kui muidu suhtutakse lastesse väga hasti ja sõbralikult, siis rongi trügimisel ei hooli sellest mitte keegi, et sa lapsega oled. Tõugeldakse ja trügitakse nagu hullud.
Prantslased ka omavahel on suht sõjakad tegelased.

Raudtee jaamast linna jalutasime mereäärset teed mööda ja nautisime vaateid merele ning "vaeste"meeste jahtidele. Peale Monacot olid need jahid ikka väiksemad.
Kohe mereääres on suur vaateratas (5euri) ja tühi plats. Õhtuks täitus see plats kohalike turukauplejatega.

Kõige parem jäätis meie reisi jooksul  - Gusto gelato. 100% Gelato Artigianale (käsitöö)
Itaalia perekond. Asub Rue Aubernon´i ja Boulevard d´Aguillon´i ristumiskohas.
Jäätisele siin riigis ikka kulub. Kui poest osta suur karp kus palju väikseid sees maksad 2-4 euri. Muidu tänaval üksikult ostes maksad sama palju ühe eest.

Üldiselt jalutasime natuke linnas ringi. Mõnus väikelinn kitsaste tänavatega. Esmapilgul tundub siinsete tänavapoodide valik parem kui Nizzas aga peale tänavalt vaatlemise me seda tunnet kontrollima ei hakanud. Samuti sattus siin ette üks inglise keelsete raamatute kauplus ehk siis kui kodust toodud kirjandus otsa saab ja prantsuse keelt ei oska.

Kuna täna meie siin oleku aja kõige kuumem ilm ehk 35 kraadi, siis suundusime otsejoones mereäärde end jahutama. Kohe peale vanalinna lõppu asub Square Albert 1er seal on väga äge laste mänguväljak ning natuke veel mereäärt mööda edasi jalutades oli liivane avalik rand. Suurepärane! Meie lemmik. Siia me jäimegi ning tühistasime ülejäänud plaanid.

Suurepärane liivarand Antibes´is. Taamal paistab ka vanalinn.

Seega Picasso muuseum ja väike-rongi/bussi tuur jääb järgmiseks korraks.
Rong teeb väiksema ehk rohkem linna ringi aga buss teeb suurema tuuri hõlmates suuremat osa poolsaares Cap d´Antibes. Hinnad 8euri ja 4euri (alates 2 aastastest) kui mõlemad korraga võtta, siis 12 ja 6euri.
http://www.capdantibestour.com/Introduction

Õhtu lõpetuseks võtsime pitzzalõigud ja jäätised Gustost ning suundusime rongile.
Nüüd rongid hilinesid ning oli väike segadus. Seega istusime linnadevahelisele kiirrongile ehk
TGV´le ja olimegi 15 minutiga Nice Ville peatuses. Tavalised on TER lühendiga rongid.

Meie järgmise korra nimekirja jääb ka Marineland.
http://marineland.fr/
Tundub igati äge koht reklaami järgi. Rongist aga tuleb maha minna 1 peatus enne Antibest ehk peatuses nimega Biot.

Eze

Tänane ekskursioonipäev viis meid väiksesse mägikülla nimega Eze. Suurepärane väike linnake ning isegi lapsekäruga täitsa tehtav.

Rongiga saab ka Ezesse kuid peatus on kaugel ning tuleb bussipeale ümber istuda ning sõita Eze Village´sse.
Bussipilet 1,5 euri; buss nr. 82 Eze Village; sõidab umbes 1 kord tunnis.
Täna on mingi kontrollide päev. Linnaliinibussis oli piletikontroll ning Ezes kontrolliti autode parkimist ning politsei oli väljas kiiruskaameraga.
See selleks...

Linn ise on suurepärane keskaegne linnake oma väikeste tänavate ja pisikeste kunsti-käsitöö ja suveniiri poekestega. Sai isegi paari sisse astutud.
Ükskõik kuhu vaatad - näed ainult ilu.
Kõige vanem maja selles linnas pärineb aastast 1306.
Kõige suurem vaatamisväärsus selles linnas on Eksootiline aed ehk Jardin Exotique.
Pilet sinna maksab 6 eurot. Poisi käru jätsime sissepääsu juurde ning edasi läksime jala.
Suurepärane aed, suurepärased vaated. Sellel aia on ka nn. Vahemereaed - seda ei tasu vahele jätta. Kahjuks või õnneks enamus jätsid vahele seega mõnusalt rahulik.
Ilmaga oli meid õnnistatud - kuumus ja päike lagipähe. Isegi meie pisike reisiline hakkas ise juua küsima. Vahemereaias on pandud mõned joogikraanid ning need kujunesid ponksikule hitiks.

Peale aia külastust suundusime Notre-Dame de l´Assomption´i kirikut vaatama. Sealt saab piiluda ka kohalikule surnuaiale.

Nüüd bussiga koju ja mere äärde. Kõik kokku pool päeva.

Ilm oli kuum aga ronisime ära sinna mäkke! Tehtud!

Selle pisikese info avastasin siis kui Grasse külaskäiku planeerisin:
http://www.galimard.com/index.php/en/visite-eze.html
Ehk siis Eze´s saad väikse proovi oma lõhna koostamisest ja ka tuuri. Kahetsen väga et polnud aega põhjalikemaid plaane kodus valmis teha. Nuuks.

Eze - 

Eze

Eze

Eze

Eze

Eze

Eze

Eze

Eze

Kohtumine Rüütel Roostega

Eze - Jardin Exotique

Eze - väike reisiline väsis ära

Eze - energialaeng

Kaunid vaated Eze katuselt

Monaco

Kui siin riigis plaanid rongiga kuhugi minna siis nõrgematel tasuks ka Xanax tasku pista.
Meie esialgne plaan oli jõuda Monacosse kella 11:55ks palee vahtkonnavahetuseks. Aga see oli PLAAN.
Rongipilet Monacosse maksab 3,9euri.
Saabusime raudteejaama nii 20 minutit enne rongi väljumist aga selle ajaga ei õnnestunud meil piletit osta, seega jäime rongist maha.
Jäime järgmist rongi ootama - see tühistatti.
OK - tegu ju lõunamaaga, läheme järgmisega. Kõik on korras isegi perrooni tähe saame nüüd D. Ootame perroonil ja sinna saabub vale rong - hakkan asja uurima. Selgub et vahepeal on muudetud perrooni täht E´ks - jälle pole hullu, sest see sama perrooni teine pool.
Saabub rong mis on rahavast puupüsti täis ning sinna tungib peale teine rongitäis rahvast - lükatakse, tõugatakse ja tapeldakse. Seega jäime rongist maha! Vot nüüd sai hetkeks mõõt täis. Sest järgmine rong läheb alles tunni aja pärast.
Läksime piletipunkti, et vahetada pilet järgmiseks päevaks ja ehk saab sellise kus ka istekoht määratud. Saime järjekorranumbri ning hakkasime ootama - mees läks juba nurgapeale kebabi hankima. Selles piletivahetuse järjekorras sai nii kaua oodatud, et uus rong hakkas juba paistma. Otsustasime veelkorra proovida. Ronisime tagasi perroonile. Rong oli juba kohal, ronisime peale. Ja oh üllatust - see rong lahkus jaamast 8 minutit enne aega.

Lühikokkuvõte - rongigraafikuid ei eksisteeri! Mine lihtsalt raudteejaama ja kül sa millalgil ikka mõne rongi peale saad.

Voila! Olimegi Monacos!
Monaco kaardi saime juba Nica turismi infost, seda kül küsimise peale!

Tegu on paaril ruutkilomeetril asuva linnaga aga ikkagi soovitan võtta ühistranspordile päevakaardi, mis maksis 5,5euri.
Alustasime oma jalutuskäiku jahisadamast, edasi liikusime Grand Casino juurde. Casinosse pääseb ainult väikese kotikesega, seega piilusin sisse üksinda. Mängulaudade juurde piletit ei lunastanud, sest ülejäänud seltskond jäi ju uksetaha.

Monaco jahisadam - vot seal oli ilusaid "paadikesi"

Monaco Grand Casino

Monaco Grand Casino

Edasi põikasime korraks sisse Cafe de Paris´i, see oli puupüsti rahvast täis ning meie oma väikse enargiakuuliga sinna valgete linadega laudade taha kohvitama igaks juhuks ei jäänud.
Ostsime hoopis väljast seda kuulsat Morelli´se gelatot.
Proovisime ära ka väga kalli Pierre Marcolini jäätist - huvitavad maitsed kokku pandud.
Kumbi jäätis ei jätnud kustumatut muljet kahjuks.

Järgmisena vaatasime üle selle kurikuulsa Monte-Carlo ralli kurvi.

Fairmont Hairpin Monte Carlo

Jaapani aed - Jardin Japonais on väga ilus jalutuskäik! Sissepääs oli tasuta.
Teepeale jäi ka vesine ehitusplats - kusagilt artiklist on meeles et ehitatakse 3% Monacot juurde ehk ongi siis sellega tegu. Kuigi esialgu arvasin et süvendatakse merepõhja. Eks näsi.

Tulevikus on ehk 3% Monacot rohkem

Jaapani aed - Jardin Japonais

Jaapani aed - Jardin Japonais

Jaapani aiast üle tee asuvad aga uhked autode kauplused. McLareni auto on nüüd siis nähtud, näpitud ja pildistatud.
Seal oli kohe reas neid uhkeid autokaupluseid. Ühte otsustas ka ponksik sisse kihutada - ju siis tundus nii vastupandamatu auto seal olevat.

Kes ütleb mis marki see valge auto on?

Peale bussisõitu ja väikest jalutust olimegi Palais Princier´i juures. Pilet avatud osasse maksab 8 eurot ning sisaldab audiogiidi. Pilte aga sees teha ei lubata ning seda jälgitakse hoolega.
Selle muuseumi pileti ostuga sain vahetusrahana tagasi 2 ühe eurost Monaco münti. Juhuuuuuu!!!!!
Parim suveniir ever.
Palee külastuseks kulub umbes 30minutit.

Palais Princier

Samal ajal meespere turnis kahuritel ja kahurikuulidel ning pumpasid jaapanlastele kaevust värsket joogivett. Kohe lossi kõrval on ka mänguplats aga seda madalamal tasandil ning kuidas sinna saada jäi meil välja uurimata, sest tegevust oli piisavalt.

Millega tegeleda siis kui emme lossis jalutab?

Kauge ja kättesaamatu mänguplats

Tagasiteel soovisime kasutada teist teed aga politsei suunas meid ringi. See pani meid mõtlema, et kohe-kohe on vist kedagi oodata. Jäime seisma ning jälgisime natuke politsei tegevust. Ja pilt oli selge - oodati autot paleest. Võtsime siis ainsate turistidena esireas kohad sisse ja vaatasime kuidas tema kõrgeausus ise meist mööda kihutas. Vot tak Monaco!

Monacos võib ka kuningaid näha, mis sest et ainult läbi auto akna.

Järgmine peatus Cathedrale, sinna aga ei jaksanud enam sisse piiluma minna. Möödusime ka Okeanograafiamuuseumist - väga võimas ja ilus maja. Pilet 16 euri täiskasvanule ning meie pisike oleks olnud tasuta. Ning eeldatav külastusaeg 1,5tundi. Õhtu käes ning pisike juba pikemat aega palub et läheksime koju tagasi. Suundumegi bussipeale, et sõita raudtejaama ja tagasi koju.

Monaco Cathedrale

Järgmiseks korraks jäävad ka: Jardin Exotique ja Prince´s Vinage Car Collection.

Need 4 asja jäid meie valikutest veel tegemata ehk siis üheks päevaks on meil veel tegevust.
Kuid vaadata on seal veelgi ning ühtegi Gucci-Mucci kauplusesse me ei jõudnud - neid polnud meil ka plaanis ;-)

Monaco raudteejaamas on "Vaba Lava"

Turule ja mäkke

Nice - Nizza

Täna on jahe, 24-28 kraadi ning päike piilub pilve tagant.
Seega kreemi väga ei pannud ja mütsidki võisid käru korvi jääda.
Ilm on suurepärane väikeseks jalutuskäiguks - käisime Cours Saleya´l nn. Lilleturul, et lihtsalt natuke ringi vaadata kuid kindel eesmärk oli proovida ka Soccat, kohalikku pannkoogilaadset kiirtoitu.
Turg ise on suhteliselt väike - põhimõtteliselt 2 rida laudu. Müüakse lilli, juurvilju ning natuke nänni turistidele - erinevad seebid, maitseained ja väheke keraamikat.
Turu lõpus oli üks laud suurema rahvasumma sisse mattunud - Socca.
https://en.wikipedia.org/wiki/Farinata
Niisiis tuli ka ennast sinna sappa seada, sest oli vaja ju ka meil see 3eurone pannkook ära proovida.
Täitsa OK soolane amps ning ühest portsust piisas meile proovimiseks küll ja veelgi. Pisike leiutas et sellega on tore ka tuvisid toita.
Väidetavalt töötab hommikul lilleturg õhtul muutub see käsitöö ja kunsti turuks ning esmaspäevade hommikutel on hoopis antiigi turg. Kes soovib sa ise kontrollida.

Minule meeldis kõige rohkem tänav nimega rue Saint Francois de Paule - see viis otse turule. Kuid minu jaoks olid sellel tänaval kõik huvipakkuvad asutused.

Näiteks üks käsitöö oliiviõli müüv poeke:
http://www.nicolas-alziari.com/
Aastast 1868 ning toodavad traditsiooniliselt oliivi õli. Nende tehasesse (asub Nice lähedal) saab ka külla minna, soovitatav aeg novembrist märtsini ning külastus tuleb kokku leppida. http://www.nicolas-alziari.com/visiting-the-mill-in-nice

Maison Auer maiustused:
http://www.fruits-confits.com/

Maison Auer

Molinardi lõhnad:
https://www.molinard.com/en/
Samuti olid sellel tänaval huvitavad käsitöö ja suveniiride poekesed.

Edasi jalutasime mäejalamile kus sisenesime väiksesse tunnelisse ning saimegi juba liftiga ülesse sõita. Virgad aga lähevad trepist.
Ja kuhu mujale sa ikka laste mänguplatsid ehitad kui mäe otsa?!
Tõeline paradiis meie pisikesele - sai end tühjaks joosta ja turnida. Kui poiss väsitatud siis saime ka ise edasi mäkke (Colline du Chateau) ronida ja linnavaateid nautida.

Elust-olust

Peale eilset ekskursioonitamist tegime vaba päeva.
Üldiselt meil graafik ongi nii, et 1 päev ekskursioonitamist ja siis 1 päev puhkust.

Jalutasime natuke linnapeal, täiendasime toiduvarusid ning kiikasime paari kauplusessegi.
Ning otse loomulikult ka rannas tuli käjja end jahutamas ning kive vette loopimas. Mis saa muud siin ikka teed - liivalosse ju kividest ei ehita.
Kuna tegu juuli kuuga siis igalpool on soodustused ja rahvast lademetes.

Shoppamiseks on pikk tänav nimega Avenue Jean Medecin, sellel tänaval asub ka kuulus Galeries Lafayette. Momendil ehitatakse sinna 14 juuli mälestusteenistuseks suurt telki kui ka valmistatakse ette Jazz festivali. Seega trammitee on keskelt kinni.

Samuti on head shoppinguks ja söömiseks tänavad nimedega Rue de France ja Rue Massena. Meie kaardil on need tänavad teise värviga tähistatud.
Kahjuks suurt shoppamisest kirjutada ei oska, sest meie põhi ostud on ikkagi toit toidupoest.
Suures Crocsi poes sai käidud ja uued plätud ostetud, sest jalatseid peab vahetama iga päev ning osad on hõõruma hakanud.
Meie sammude saak igapäevaselt on 10 000-20 000 seega jalatsid ja nende vahetamine on oluline.

Aga toidupoodidest võib küll kirjutada...
Nurgataga on meil Carrefur express ning randa mineku teel Carrefur city seega nendest teeme oma väiksed ostud. Põhitoit tuleb suurest Lidlist mis on meist vast 1 km kaugusel. Lidli toiduvalik Pranstusmaal on väga hea ja hoopis teistsugune kui mujal maailma Lidlites.
Kuna on puhkus siis kasutame palju valmistoitu ja pool-valmistoitu. Seega toidukorvi hind tuleb väheke suurem kui Eestis. Põhierinevuse annab see, et kõik värsked asjad ehk salatimaterjal ja puuviljad on kallid. Kuid veinid on jälle odavad seega üldine hind kokku tuleb ikkagi täitsa OK.
Võrreldes Horvaatiaga kus veinid meile üldse ei sobinud, siis siin isegi kõige halvem ja odavam on olnud täitsa joodav.
Lapsele siin meeldib - pastad, pitzzad, ravioolid jne. Kõige juurde teeme ka värsket salatit kuid sealt sorteerib ikka veel komponente välja mis sobib ja mis mitte.
Magustoidud tulevad ka kõik poest. Meie Carrefour  expressis on väga hea valik panna cottad, tiramisud, profiteroolid ja veel palju mille nimesid ei tea. Õnneks on poiss ikka kõiki proovinud kuid lemmikuks on ikka traditsiooniline jogurt.

Väljas oleme vähe söömas käinud. Kuidagi mugav on hommikul ja õhtul ise süüa kodus ning lõunaks haarame midagi kusagilt kiirelt. Aga ega selle soojaga väga keegi süüa tahagi kui just jäätis selle nimi ei ole.
Täiesti juhuslikult esimesel õhtul astus poiss ühte hiinakasse sisse ja nõudis makaroone. Ostsime ühe portsjoni ning selle ka ta kõik ära sõi. Ning nüüd kui tuleb teemaks välja sööma minek, siis tema tahab hiina tädi juurde sööma minna. Oleme seal nüüdseks juba 3 korda käinud. Ise enam ei taha  aga tema vist läheks veel.

Selline valik siis meie poisi lemmik söögikohas

Ise olen silma peale pannud paarile mereande serveerivale kohale kui ka shushi restoranidele eks näis kas õnnestub mõnda neist sööma minna või mitte.

Esmane mulje on oluline!
Meie korteri perenaine jättis meile Madeleines nimelisi saiakesi/küpsiseid - need on nüüd ponksiku lemmikud. Ei tea kuidas ta kodu Eestis ilma nendeta hakkama saada kavatseb? Need sobivad talle toiduks kui ka magustoiduks ning igal kellaajal ja igas asendis.
Kui oli teema mida koju vanaemadele kingituseks kaasa tuua, siis tema valik oli Madeleines saiakesed. Vanaemad olge hoiatatud!

Õhtul käisime promenaadil jalutamas. Suurepärane koht inimestega kohtumiseks - eesti velotaksojuht, babuška pisikese lapselapsega jne. Väga äge ja inimesed väga sõbralikud!
Momendil on see suures osas ka remondis. Istutatakse suuri palme ning paigaldatakse betoonposte ja metalltrosse nende vahele. Kõike seda turvalisuse tõstmiseks.



Turvalisuse huvides on rahvarohkemates kohtades jalutamas ka 4sed grupid sõdureid, kes kõik on hambuni relvastatud.

Nizza turvameetmed