laupäev, 19. mai 2018

Leon ja El Transcantabrico

Esmapilgul tundus et hommikusöök koosneb saiast ja marmelaadist ning saiakestest. Õnneks oli nurgataga peidus ka kõik muu.

Päev võib alata!

Meie kohtumispaiga hotelli –
Hotel Real Colegiata San Isidoro oli väikse jalutuskäigu kaugusel. See asus San Isidoro basiilika kompleksis ning oli väga hubane. Andsime oma pagasi ära ning suundusime vanalinna jalutama kuna kohtumiseni oli 2h aega. Peale erinevate kirikute, katedraalide ja Rooma-aegse müüri avastasime ühe armsa pargikese ning käsitöö laada. Viimane oli kohe Casa Botines´e juures - üks kolmest Gaudi majast mis asub väljaspool Barcelonat. See maja on samas ka kõige “tavalisem” Gaudi töö kui nii võib öelda.
Gaudi - Casa Botines ning nendes väikestes üksikutes valgetes telkides oli kunsti- ja käsitöölaat
Gaudi Casa Botines ka õigelt poolelt. Maja ees on pink, millel istub Gaudi kuju.

Leon
Laupäeva hommikul valitseb linnas tühjus, inimesed ilmuvad alles kusagil peale kella 12st välja.

Minu jaoks kõige ägedam vaatamisväärsus kui nii võib öelda oli kõhukas mees kes pesi kohviku aknaid ja laulis ning nautis täiega mida ta tegi. Meid märgates oli ta väga abivalmis seletama kus mis asub ja kuhu me edasi minna võiks ja seda loomulikult hispaania keeles sest ta ei osanud ju ühtegi teist keelt!!!

 Vot see on Hispaania!

Lõunat sõime juba Real Colegiata nimelises restoranis San Isidoro hotellis koos oma reisigrupiga.
4 käiku + kohv + liköörid - peale aperitiivi ja 1/2 eelrooga olin kõrimulguni täis. Kuhu ma veel selle pearoa ja magustoidu peaks panema?!?!

Saime aimu mis meid sel reisil ees ootab -> korralik gastronoomiline kõhuvenitus.

Appiii!!! Peab vist rongi järgi jooksma hakkama.
  
Fotol näha kõik meie peatused!




Tegelikuks põhjuseks miks see reis sai ette võetud on 8 päevane El Transcantabricoluksuslik rongireis Põhja-Hispaanias.

Luksuslik elu võib alata!!!

Ainuüksi raudteejaama saabudes ootas meid ees tervitusmeeskond:
Meie parda meeskond! Ülesanne: leia pildilt 1 naisterahvas!
Üks meie "söögisaalidest" - paljulubav
Meie tuba seest
Elu rongis: kõik vagunid on vanad ja renoveeritud. Meie söögivagun on valmistatud 1932 ja Venemaal
Meie esimene õhtusöök rongis
Järgmine nädal aega on siis selline elu
See reis kuulub minu sõbranna bucket listi ning mina ei saanud ju heast reisist kuidagi loobuda.

Üldine seltskond on 60+

Meie reisi kõige vanem liige on vist umbes 90, sest aastal 2002 tegi ta läbi 2500km Caminot Saksamaalt Santiago de Compostellasse , ise olles üle 70 aasta vana sel ajal; ning nüüd tahab seda oma kõige nooremale pojale tutvustada ehk soovib temagi kunagi selle ette võtta.

Ei lase ennast seltskonna vanusest häirida vaid naudin täiega reisi.

Elamine ja ka paljud söögid on rongis kuid meid jälitab luksuslik buss, mis igas peatuses on vastas ning viib meid ekskursioonidele.


Sellel reisil oli ka riietus paika pandud - Dresscode: Smart casual ning dress-up for dinners.
Pole varem nii palju vaeva näinud ühe nädalase reisikohvri pakkimisega kui sel korral.

Selliseid reise on veel 2 erinevat lõuna Hispaanias ning lisaks veel eri paigus üle maailma. Austraalia paarike soovitab – India oma ning
Aafrikas Shongololo´t.
Vabandust halva kvaliteedi pärast aga väga hea reisi alguse foto lihtsalt ja tuleb jagada!
Meie reisiseltskond

reede, 18. mai 2018

Blondiin läheb reisile

Juhuuu – alata võib luksuslik reis koos sõbrannaga Põhja Hispaanias!

Või siis ka mitte…

Neljapäeva õhtul ei õnnestunud check-in´I teha Air Balticu lehele – see andis mingi 3km pikkuse ref.nr. Telefoni otsas ei soovinud ka ülejäänud ööd veeta ning otsustasin hoopis magama minna ning lennujaama tiba varem jõuda ning seal selle jama ära klaarida.

Hommikul kell 06:00 olin koos kodinatega lennujaamas ning seal tegin esimese avastuse, minu 07:25 väljuvat Amsterdami lendu ei ole väljuvate lendude nimekirjas :-O

Ka AirBalticu check-in lauad olid tühjad.

Läksin oma õnne proovima piletimüügi punkti kus selgus, et graafik on muudetud ja minu lend väljub alles kell 09:00.

Aitäh AirBaltic, et ka oma kleindile sellest teada andsid! Urrrrr

Õnneks siiski jõuan oma jätkulennule Madridi.

Lõpuks kõik tehtud ja turvaväravatest läbi…aeg kohvi juua närvide rahustuseks.

Aga vot blondiini – selle suure viiplemisega olen ära unustanud oma pangakaardi pin-koodi. Ja see ei ole enam naljakas! Kuidas saab keegi nii loll olla? Aga näe saab.

Puhkusereisist on saanud logistiline kriis!

Õnneks sain ennast lennuväljast välja räägitud ning abikaasa jooksis sularahaga naist päästma! Kõik oli timmitud viimase sekundidni ning jõudsin ikkagi lennukile.

Olgu see mulle kirjalikuks hoiatusesk kui blond ma võin olla!

Õnneks kõik ülejäänud läks väga kenasti. KLMi lennukil anti isegi süüa – väga maitsev, poleks lennukitoidult seda oodanud. Madridi lennuväljal ootas mind juba sõbranna Norrast, kes oli varasema lennukiga saabunud.

Terminalide vahelise tasuta bussiga sõitsime T4 terminali, sest seal Renfe (kohalik raudtee firma) kontor ning metrooühendus linnaga ja suurte raudteejaamadega.

Meie 2 piletit Ave rongiga ehk kohaliku kiirrongiga Leoni maksid kokku pea 106 eurot ning metroo piletid sai tasuta juurde. Metrooga sai umbes 3-4 peatust sõidetud ja olimegi raudteejaamas.

Nüüd tuli rongi hakkata ootama. Tahstime raudteejaama ümbruses ka natuke ringi vaadata, kuid sellest plaanist loobusime suht kiirelt. No lihtsalt ei tundunud et oleks midagi vaadata ja ega just ülearu turvaliselt me ka ennast seal ei tundnud.
Meie rong väljus 20:25 ning 22:30 olime Leonis võrdluseks tava rongi väljus kell 18:30 ja Leoni oleks see pidanud jõudma 23 millegagi, seega Ave valik igati õigustatud. Kahuks hindade vahet ei tea.

Enne kui rongile said toimus perronil ka mingi imelik kottide skäneerimine nagu lennujaamas, kuid keegi nagu ei vaadanud midagi ega turvanud teisel pool asju ka. Kõik loopisin läbisegi oma asjad lindile ja teisel pool krahmasid läbisegi oma kotte. Lootsin väga et oma väikse käekotiga libisen mööda aga ka see kästi skännerisse panna - hea võimalus kõigist dokumentidest ilma jääda. Kohutav korralagedus ja bakasuha. Miks sellist jama korraldatakse?

Inimesed on siin üllatavalt sõbralikud. Kuna me räägime sõbrannaga inglise keeles ja arutame omavahel mis kuhu ja kuidas minna, siis täiesti normaalne on see et kõrval seisev inimene tuleb kohe appi ja seletab kuhu ja kuidas minna. Uskumatult äge!

Ja isegi kui sa vaatad ringi ja vaatad kaarti ning oled sellise otsiva näoga, siis kindlasti tuleb mõni kohalik ja pakub oma abi ka hispaania keeles.

Leonis jalutasime oma hotelli –
Hotel Quindos. Öö kahele twin toas koos hommikusöögiga maksis 60,30. Lihtne, puhas ja mugav.  
Meie tuba Hotel Quindos Leon
Hotel Quindos Leon

esmaspäev, 17. juuli 2017

Grasse

Naiste paradiiiis!!!!!!!

Tänase päeva eesmärk on jõuda maailma parfüümipealinna Grasse ning seda bussiga nr.500.
Planeeritud reisi kestvus 1h30 minutit - tegelik reisi kestvus 2h30minutit.
Aga ega neid seal see kellaaeg väga ei huvita ning sellest oleme oma kahe nädalaga juba ammu aru saanud. Meie pisike valis istekoha bussi taha otsa ja pidas reisi vägagi hästi vastu. Mida kahjuks ei saa minu koha öelda.
Buss läks puupüsti inimesi täis ning minu ette sattus üks tädi oma sülelapsega - kes oksendas juba reisi alguses bussi täis. Täielik napikas et ise pihta ei saanud.
Ning siis jõudsime bussiga veel mägedes keerutama hakata ning kõigi asjade kokkulangevuse tõttu oli mul lõpuks süda ikka väga paha. Ja see pidi minu päev olema. Oeh.

Grasse
Grasse

Grassis algatuseks otsisime linnakaardid endale, siis külastasime toidupoodi et külma vett osta ning meesperele süüa ning pidasime pargipingil pikniku. Ühtegi söögikohta ma ei oleks suutnud sel hetkel siseneda.

Seega kõik ilusad ja huvitavad kohad nagu Parfüümimuuseum jäid sel hetkel külastamata.

See linnake on kuidagi segadusttekitav minu peas - ei suuda nii hästi siin orienteeruda kui tavaliselt.

Peale väikest piknikku ja jalutuskäiku oli juba nii piisavalt hea olla, et läksime väikse rongikesega linnatuurile.
Le Petit Train de Grasse täiskasvanu hind 6,5 eurot ning pisike tasuta. Tuur oli väga tore ning klappidest sai erinevates keeltes ka audiogiidi kuulata.
Enesetunne läks paremaks ning linnakesest sai parema ülevaate.

Le Petit Train de Grasse
Grasse´i tänavad
Grasse
Segway politsei Grasse´is
Grasse
Mina suundusin Fragonardi parfüümimuuseumisse ning tehasesse ja meespere suundus mänguplatsile. Et emmedel oleks lihtsam naudelda ja shoppata oli kohe maja kõrvale rajatud mänguplats.

Inglise keelne tuur oli koheselt algamas ning alustasingi tehasetuuriga ja see kõik oli tasuta.
Tuur oli suurepärane! Näidati ja räägiti kuidas parfüüme ja seepe tehakse ning üht-teist sai ka ise näppida. Mulle väga meeldis!
Kuna kõik see tuur ja muuseum oli tasuta, siis otse loomulikult lõppes kõik nende kaupluses ja toodete tutvustusega. Suurepärane "business plan".
Nagu muuseas õnnestus mul seal poekeses ära kulutada 86 eurot. Etteruttavalt olgu öeldud et enne äralendu käisin veel nende Nizza poekeses ja ostsin ka endale väikse parfüümi umbes 50 euro eest.
Seega võib julgelt öelda et üks kallimaid muuseume ja tehasetuur. Ahahaaaa.
No ega nii hull ka asi ei olnud - lihtsalt tegima oma suveniiride ostud sealt poekesest ja lubasime meesperele lõhnad.
Mulle väga meeldisid laste "parfüümid". Sellised pisikesed huulepalsami karbikeses tugev ja lõhnav salvike mida siis saab lapsele peale määrida. Etteruttavalt võib öelda et meie pojale see väga-väga meeldib. Tema "lõhnakreem" on loomulikult sama lõhnaga kui issi parfüüm.

Grasse - Fargonard tehasetuur

Grasse - Fragonard
Fragonard´i kaupluse osa


Edasi läksime juba linnavahele jalutama. Seal oli mitmeid väiksemaid lõhnapoode, kes kõik teevad ise lõhnasid ja on valmis neid sulle tutvustama. Piilusime paari uksepealt sisse aga üldiselt jalutasime edasi ning sõime jäätiseid ja nautisime päeva.

Grasse

Grasse´i ümbruses on palju erinevaid lillefarme. Kel aega ja auto käepärast, siis tasuks neid uudistada sest nii mõnigi pidi tuure korraldama.

Maailmas kasvavad parfüümililled

Meie rahuldusime aga lihtsalt lavendlikotikese ostuga - teeb kapis riietele hea lõhna ning hoiab ka koid eemale.

Ja siis jõudsime MD kaupluse/tehase juurde. Minu arvates peale parfüümide kindlasti nr.2 koht mida peab külastama ja maitsma siin linnas.
Maison Duplanteur šhokolaadi tehas/kauplus - jumalikud maitsed.
http://www.maisonduplanteur.com/uk-en/

Grasse - Maison Duplanteur

Siia linna peab kindlasti tagasi tulema!



LINGID:
http://www.elamusreisid.ee/wp-content/uploads/K%C3%A4sit%C3%B6%C3%B6parf%C3%BC%C3%BCmide-renesanss..pdf

Bussiajad Grasse´i
https://www.departement06.fr/documents/A-votre-service/Deplacements/transports-en-commun/dpt06-transports_lignes_500.pdf

Inglise keelsed kirjeldused linnakese külastusest:
http://wanderingcarol.com/one-day-in-grasse-france/




laupäev, 15. juuli 2017

Cannes

Seda linna sõitsime vallutama jälle rongiga. Pilet 2-le edasi-tagasi maksis 16,80 euri. Sel korral läks kõik hästi, tagasitulles saime isegi vagunisse istuma.
Ilm on täna suurepärane 33-34 kraadi.

Päevakava:
1. Sattusime kogemata antiigiturule allees de la Liberte´l
2. Hotel de Ville - laupäevase päeva puhul toimus seal palju pulmi.
Hotel de Ville
3. Ronisime koos käruga ülesse mäkke - kõige hullem ronimine mis sellel reisil olnud ja seda kõike mööda teed. Üldiselt käidi kas treppidest või väikse rongiga.
http://www.cannes-petit-train.com/en/
Chateau et Musee de la Castre ja Notre-Dame de l´Esperance - Muuseumisse sisse me ei läinud vaatasime  kõike väljastpoolt ning nautisime linna vaateid.
Cannes
Cannes
4. Marche Forville - väga äge lille ja juurviljaturg. Meie jõudsime kül suht lõpus kohale, seega paljud pakkisid ennast juba kokku. Aga ikkagi väga äge oli.
Cannes - Marche Forville - vanavara turg
5. Sadamas nautisime vaateid jahtidele. Seal oli ka vaateratas, mida me ei külastanud ning õhtuti vist toimub kunsti turg, sest telgid ja sildid viitasid sellele.
Cannes

6. Jalutasime ümber Casino Croisette ja Palais des Festivals et des Congres´i. Otsisime ka neid kuulsate näitlejate käejalgi. Ühest nurgast maja äärest me need ka leidsime kuid olid väga määrdunud ja räpased et isegi pilti ei tahtnud teha.
7. Väike piknik Square R.Hahn´i pargis ning edasi juba randa. Rand oli liivane (väga tolmune liiv) ja mõnus.
Cannes - meie kaunis piknikupaik
Cannes´i rand

8. Tagasiteel raudteejaama otsisime rue Hoche´lt ülesse JP Paci shokolaadi kaupluse. Sai paar tükki proovimiseks ostetud. 100g = 7 euri.
JP Paci šhokolaadid - nämm

Järgmiseks korrkas:
Seega tegemata jäid pikad jalutuskäigud Croisette bulvaril ning Roseraie külastus mis asub kohe bulvarri lõpus.
Järgmiseks korraks jäevad ka Iles des Lerins´i külastused. Ühel saarel asub kindlus kus 17 sajandil hoiti vangis raudmaskiga meest. Ning teisel saarel asub mungaklooster kus vennad tegelevad viinamarjade ja oliivide kasvatamisega. 
Oma linna külastust võiks planeerida ka suure ilutulestiku festivaliga ühes sammus:
http://www.festival-pyrotechnique-cannes.com/fr/prix-du-public
Meie seda ei teinud, sest niikuinii poleks nii kauaks linna saanud jääda, sest mõnel mehel tuleb uneaeg.

Reisile minuga:
https://arhiiv.err.ee/vaata/reisile-minuga-cannes-grasse

reede, 14. juuli 2017

14 juuli ehk Bastille´ vallutamise aastapäev ehk 1 aasta terrorirünnakust Nice´is

Täna, reedel on suur püha ehk Bastille´ vallutamise aastapäev millega algas Prantsuse revolutsioon.
Samuti saab aasta täis Nice´is toimunud terrorirünnakust.
Reisi planeerides me kahjuks ei tulnud nende kuupäevade peale. Seega oleme täna suht kodused.
Linnas toimub mälestusteenistus kus osalevad Prantsusmaa presidendid, Monaco kuningas ja muud tähtsad tegelased.
Promenaadi 6. realine autotee on kinni. Samuti kõrvalteede otstes on betoonblokid + aiad ja politsei kes kontrollib igal sammul inimesi.
Käisime korraks mereääres ujumas. Et sinna pääseda tuli rannakotid kahele erineval politseigrupile ette näidata ning teed sai ületada üksikutes kohtades.
Meresopil patrullib piirivalve, kelle laev sõidab edasi-tagasi ning taevas lendavad helikopterid.

Postitust kirjutades mängib telekast taustaks mälestusteenistus - momendil loetakse ette kõikide hukkunute nimesid.

Selline päev siis!

2016. aastal toimunud Nizza terrorirünnaku mälestusmärk

neljapäev, 13. juuli 2017

Antibes

Rongipilet 4,6euri 1 ots. Kokku 18,40 (edasi-tagasi 2 inimest, 3aastased on veel tasuta) ja seekord ilma viperusteta. Kuigi rongi trügisime ennast sisse. Rongid kipuvad siin puupüsti täis olema.
Kui muidu suhtutakse lastesse väga hasti ja sõbralikult, siis rongi trügimisel ei hooli sellest mitte keegi, et sa lapsega oled. Tõugeldakse ja trügitakse nagu hullud.
Prantslased ka omavahel on suht sõjakad tegelased.

Raudtee jaamast linna jalutasime mereäärset teed mööda ja nautisime vaateid merele ning "vaeste"meeste jahtidele. Peale Monacot olid need jahid ikka väiksemad.
Kohe mereääres on suur vaateratas (5euri) ja tühi plats. Õhtuks täitus see plats kohalike turukauplejatega.

Kõige parem jäätis meie reisi jooksul  - Gusto gelato. 100% Gelato Artigianale (käsitöö)
Itaalia perekond. Asub Rue Aubernon´i ja Boulevard d´Aguillon´i ristumiskohas.
Jäätisele siin riigis ikka kulub. Kui poest osta suur karp kus palju väikseid sees maksad 2-4 euri. Muidu tänaval üksikult ostes maksad sama palju ühe eest.

Üldiselt jalutasime natuke linnas ringi. Mõnus väikelinn kitsaste tänavatega. Esmapilgul tundub siinsete tänavapoodide valik parem kui Nizzas aga peale tänavalt vaatlemise me seda tunnet kontrollima ei hakanud. Samuti sattus siin ette üks inglise keelsete raamatute kauplus ehk siis kui kodust toodud kirjandus otsa saab ja prantsuse keelt ei oska.

Kuna täna meie siin oleku aja kõige kuumem ilm ehk 35 kraadi, siis suundusime otsejoones mereäärde end jahutama. Kohe peale vanalinna lõppu asub Square Albert 1er seal on väga äge laste mänguväljak ning natuke veel mereäärt mööda edasi jalutades oli liivane avalik rand. Suurepärane! Meie lemmik. Siia me jäimegi ning tühistasime ülejäänud plaanid.

Suurepärane liivarand Antibes´is. Taamal paistab ka vanalinn.

Seega Picasso muuseum ja väike-rongi/bussi tuur jääb järgmiseks korraks.
Rong teeb väiksema ehk rohkem linna ringi aga buss teeb suurema tuuri hõlmates suuremat osa poolsaares Cap d´Antibes. Hinnad 8euri ja 4euri (alates 2 aastastest) kui mõlemad korraga võtta, siis 12 ja 6euri.
http://www.capdantibestour.com/Introduction

Õhtu lõpetuseks võtsime pitzzalõigud ja jäätised Gustost ning suundusime rongile.
Nüüd rongid hilinesid ning oli väike segadus. Seega istusime linnadevahelisele kiirrongile ehk
TGV´le ja olimegi 15 minutiga Nice Ville peatuses. Tavalised on TER lühendiga rongid.

Meie järgmise korra nimekirja jääb ka Marineland.
http://marineland.fr/
Tundub igati äge koht reklaami järgi. Rongist aga tuleb maha minna 1 peatus enne Antibest ehk peatuses nimega Biot.

kolmapäev, 12. juuli 2017

Eze

Tänane ekskursioonipäev viis meid väiksesse mägikülla nimega Eze. Suurepärane väike linnake ning isegi lapsekäruga täitsa tehtav.

Rongiga saab ka Ezesse kuid peatus on kaugel ning tuleb bussipeale ümber istuda ning sõita Eze Village´sse.
Bussipilet 1,5 euri; buss nr. 82 Eze Village; sõidab umbes 1 kord tunnis.
Täna on mingi kontrollide päev. Linnaliinibussis oli piletikontroll ning Ezes kontrolliti autode parkimist ning politsei oli väljas kiiruskaameraga.
See selleks...

Linn ise on suurepärane keskaegne linnake oma väikeste tänavate ja pisikeste kunsti-käsitöö ja suveniiri poekestega. Sai isegi paari sisse astutud.
Ükskõik kuhu vaatad - näed ainult ilu.
Kõige vanem maja selles linnas pärineb aastast 1306.
Kõige suurem vaatamisväärsus selles linnas on Eksootiline aed ehk Jardin Exotique.
Pilet sinna maksab 6 eurot. Poisi käru jätsime sissepääsu juurde ning edasi läksime jala.
Suurepärane aed, suurepärased vaated. Sellel aia on ka nn. Vahemereaed - seda ei tasu vahele jätta. Kahjuks või õnneks enamus jätsid vahele seega mõnusalt rahulik.
Ilmaga oli meid õnnistatud - kuumus ja päike lagipähe. Isegi meie pisike reisiline hakkas ise juua küsima. Vahemereaias on pandud mõned joogikraanid ning need kujunesid ponksikule hitiks.

Peale aia külastust suundusime Notre-Dame de l´Assomption´i kirikut vaatama. Sealt saab piiluda ka kohalikule surnuaiale.

Nüüd bussiga koju ja mere äärde. Kõik kokku pool päeva.

Ilm oli kuum aga ronisime ära sinna mäkke! Tehtud!

Selle pisikese info avastasin siis kui Grasse külaskäiku planeerisin:
http://www.galimard.com/index.php/en/visite-eze.html
Ehk siis Eze´s saad väikse proovi oma lõhna koostamisest ja ka tuuri. Kahetsen väga et polnud aega põhjalikemaid plaane kodus valmis teha. Nuuks.

Eze - 
Eze
Eze


Eze
Eze


Eze
Eze


Eze
Eze

Kohtumine Rüütel Roostega
Eze - Jardin Exotique
Eze - väike reisiline väsis ära
Eze - energialaeng

Kaunid vaated Eze katuselt