reede, 20. juuli 2018

Itaaliasse - Ventimiglia / Ventimille

Reedeti on Ventimilles suur laada / turupäev ning ümberkaudsed inimesed nii Itaaliast kui ka Prantsusmaalt käivad seal ostlemas. Seda kõike tahstime ka ise näha ja kogeda.
Tõele au andes ei osanud ma niiii suurt laata ette kujtleda.
Raudteejaamast jalutades linnapoole jäi kohe teele tavapärane katuseall asuv toiduturg. Eeldasime te ka see ülejäänud laadatrall samas ümbruses on...Eeldamine on läbikukkumise ema. Ja nii ka seekord...
Ventimiglia / Ventimille
Merepoole jalutades aga sai silmatud eespool paari laadatelki...lähemale jõudes kogu see laadaulatus sai selgemaks ja ka see mõnus küünarnukkitunne. Lapse käruga oli seal tükk tegemist. 
Laadaga tutvumine algas ning hinnad Nizzaga võrreldes tõesti tunduvalt odavamad.
Nahktooteid müüdi palju ning need olid asjad mis ka meie taskust raha välja võlusid. Lisaks sai poiss endale auto mis keerutab mööda põrandat ringi ning ise ennast kokku ja lahti pakib ehk siis kord on robot ja kord on auto. Laada kisas ja käras ei tundunud see asjandus nii kõvasti karjuvat kui hiljem kodus - kus seda 10 eurost ostu kõvasti kahetseda saime.
Laadapäev Itaalias
Lõuna inimtühjal rannal
Laata me läbi käija ei jõudnud...suundusime pizzat ostma ning randa piknikule ja ujuma. 
Ka see rand oli kivine kuid siin oli väga vähe rahvast - võiks öelda et peaaegu polnudki inimesi.

Tegu oli keskpäeva ja laadapäevaga ning see kanti ei ole vist ka eriline turismimagnet.
Veeprotseduurid nauditud seadsime sammud nn. vanalinnapoole. Oli vaja ju ikka mäkke ronida ning ringi vaadata.
Vanalinn jäi teispoole Roya jõge ning kõik tundus väga äge ning oma esimeste tõsiste tõusude lõpuks jõudsime kohaliku katoliku kiriku ette linnaplatsile kus paar poisihakatist jalkat mängisid. Kirik oli tagasihoidlik ja majad kõik kulunud ja räämas, kui mitte öelda lagunevad. 
Kui tavaliselt on vanalinnad kohvikutest - suveniiripoodidest ja turistidest kihavad kohad, siis see siinkohal ei kehti. Jättis rohkem sellise aguli tunde ja ega seal inimesi väga ringi ka liikunud. Mõnda üksikut sai trehvatud...need olid sellised ära eksinud turistid nagu meiegi või siis kohalikud lonkavad vanainimesed. 
Kohalik, ehe elu nähtud suundusime tuldud teed tagasi ning alustasime söögikohaotsinguid.
Kuna kellaaeg oli lõunasöögiks hiline ja õhtusöögiks varane, siis olid need rohkem söögikoha otsingud kui valikud. Lõpuks üks harju keskmine Itaalia toit sai söödud ning rongisõit koju võis alata.
Teel sinna kus kirikutorn taamal paistab

Apppiii, kuhu te mind veate. Ma ei jõua enam.

Ventimiglia / Ventimille

Ventimiglia / Ventimille
Ventimiglia / Ventimille

Ventimiglia / Ventimille

Ventimiglia / Ventimille

Ventimiglia / Ventimille


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar