Meie väike paradiis Kaštel Stari

Peale hommikusööki ja väikest tankimist Lukoilis sõitsime A1 maanteed pidi Splitti, sest meie järgneva nädala koduks saab linnake nimega Kaštel Stari.
Et paremini aru saada sellest toredast kandist lisan siia ühe internetist leitud pildikese:

Sõit läks libedalt mööda head maanteed. Kuna mägiteed meid eriti ei vaimusta, siis sõitsime Spliti ning sealt siis natuke tagasi Kaštel Stari´sse oma majutusse. Selle väikse ümbersõiduga pääsesime U-kurvidest ning mäkke üles-alla sõitmisest.

Vot selline üles kaevatud tänav ootas meid ees - esimene mõte peas "Kuhu k..t me sattunud oleme?!"

Kohale jõudes selgus, et tänav kuhu sõitma pidime on üles kaevatud aga korteri peremees juba ootas meid väljas. Ta tuli meiega kaasa ning juhatas teist teed pidi korteri juurde ning siis autoparklasse. Sõitsime tänavates kuhu arvasime et autoga lihtsalt ei mahu - aga mahtusime. Auto sai meil parkimiskoha kai peale seega autol on miljonidollari vaade.

Vot selline kaunis vaade on meie autol

Korter on suurepärane, heledates toonides sisekujundusega ehk põhjamaine ja otseloomulikult konditsioneeriga. Peremees on väga sõbralik, abivalmis (näiteks aitas meil asjad autost korterisse tassida) ning oskab inglise keelt.

Apartments Ana-Marin - sissepääsud korteritesse

Apartments Ana-Marin - meie elutuba koos kööginurgaga

Apartments Ana-Marin

Apartments Ana-Marin - meie kaunis magamistuba. Voodipeal istuv dekoratsioon on meil endal kaasa toodud.

Kõige suuurem luksus on see, et absoluutselt kõik asjad on meil käe-jala juures. Põhimõtteliselt on meil igale poole ainult 5 minuti tee: randa (väikeste kivikestega ehk saab ka ilma siinsete kohustuslike rannasussideta hakkama), poodi, apteeki, pagarisse, turule, turismi-infosse, rattalaenutusse (neid on koguni 2tk) jne. Joogi-, toidukohti, jäätiseputkasid ja kiirtoidupunkte on siin piisavalt. Rannas on ka mänguplats. Väheke pikem tee on bussipeatusesse ja pesumajja ehk 10 minutit. Mida sa veel hing ihata oskad!
Elu on mõnus ja rahulik siin külas!

Meie rand. Foto tehtud külmal ilmal ehk 27kraadi C.

Siis kui ilm on ilus

Selline see kohalik "liivarand" on

Meie väike pagaripood

Meie pisike turg. Siinsed turud meeldivad mulle väga-väga.

Elu saiaga võib alata

Kui kellegil on soovi seda korterit rentida siis minu käest saab omaniku emaili ja telefoni numbri ning hinnavõit võrreldes booking.comiga peaks tulema 10-15%.
Ah jaa, korteri nimi Apartments Ana-Marin
Meil plaanis proovida järgmine aasta lennata Spliti lennujaama (Spliti lennujaam asub ühes neis Kaštela linnades). Sealt on väga lihtne bussiga (iga 20 minuti järgi) saada meie Stari Kašteli või kui omanikul võimalik siis lubas ka järgi tulla.
Panen siia kunagi ka korterist fotod kuigi need mis bookingus on täitsa see mis meie kogesime.
Ainuke miinus oli sipelgad aga neid on siin riigis igal pool. Seega ostsime poest mürgi ja mürgitasime nad ära. Ja kõik oli korras jälle.

Saia poest saab ka head pitsat 10-12kn lõik

Non-Stop majutus ja Horvaatia

Tänast sõitu alustame hommikul kell 10:00

Austria piirilt sai osta nii Austria kui ka Sloveenia teemaksu kleepsud. Meile tuli kasulikum osta Austria 10-päeva 8,80 Euri ja Sloveenia kuu aega 30 Euri. Sloveeniat sõidame väga vähe aga ilma ka ei julge, sest oleme kuulnud et piiril võidakse kontrollida.

Austrias tegime ühe WC ja kütuse peatuse ning järgmise väikse puhkepeatuse tegime Sloveenis OMVs – soe toit oli lõppenud ning võileibade valik oli nigel aga midagi sai ning päris tühja kõhtu ei pidanud kannatama.
Austria taklas nägime konteineröömaja. Kes julgeb võib proovida.

Üks päris kohutav avastus ka. Nimelt olid meil kaasas murelid – ilusad, mahlased ja väga maitsvad. Poisi jaoks sai neid aga pooleks hammustada, et kivi välja võtta. Ühel hetkel aga nägin poisile ulatatavas pooles nagu midagi valget liigutamas – väike valge uss. No minul kadus isu koheselt ära. Aga mehed jäävad meesteks – lükkavad suuremad ussid eemale ja söövad edasi.

Positiivse poole pealt vaadatuna, ehk siis on vähem pritsitud ja nagu nn öko või nii.

Selle u. 1h peatusega viskas poisi näo ja käed punaseks ning meilegi viskas roosat jumet peale. Tundub et siint algas päikesekreemi piir ehk ilma selleta me välja ei lähe.

Sloveeniast sai kergelt välja, passe ei kontrollitud.

Horvaatia piiril kontrolliti passe ehk mees kioskis vaatas muuseas korraks igasse passi ja andis need siis tagasi koos väikse turistidele mõeldud õhukese vihikuga. See oli väga meeldiv vihik, 107 erinevas keeles (no võibolla natuke vähemas) oli toodud ära erinevad liiklusreeglid mis nendel siin kaunis riigis valisevad. Hea teada.

Kuna kell oli kusagil 17 ning tänas öö majutusse oli jäänud sõita vaid 62 km ehk 45 minutit siis otsustasime keerata West Gate Shopping Citysse mis oli kohe tee ääres, et natukene mängida mõnes mängunurgas.

2. korrusel ja mitte nii kergesti leitav on väga suur mängukeskus. Mina kui algaja lapsevanem polnud veel sellises käinud. Et enda elu lihtsamaks teha piirdusime ühe väiksema tasuta platsiga ja lõpuks ostsime 5Kn väikse rongisõidu lapsele.

Üks huvitav asi siin riigis, et isegi laste mänguplatsi toalettis ei ole mähkuvahetamisek lauda.

West Gate Shopping City mängunurgas

Peale meie keskuse peatust avastasime ennast ummikust kus 1,5h sai läbitud lausa 7-8km. Ja arvata võib et meie pisikesele tegelasele see asi ei meeldinud. Üldiselt oligi meil täna vähe keerulisem sõidupäev kus tuli võtta appi meie viimane õlekõrs ehk Maša ja Karu multikad. Issil õnnestus osad multikad laadida oma telefoni ning neid ta nüüd vaataski. Ja isegi need muutusid juba igavaks.

Lõpuks kohtusime mootorratta politseinikega, kes meid kõiki kiirteelt lihtsalt minema juhatasid. Üks politseinik oli väga sõbralik ja oskas isegi piisavalt inglise keelt ning võttis aja meile seletamaks kuidas me üldse Karlovaci saame, sest seal meil tänane majutus. Ja nii me saime näha ka väheke Zagrebi, sest just sinna linna me ennast kiirteelt keerutasime ning A1 maanteed otsima hakkasime.

Istume ummikus - mängime ja teeme nalja

Kogu meie reisiseltskond oli piisavalt väsinud ja tüdinenud aga umbes kella 22ks me oma majutusse jõudsime.

Lühidalt – Teeäärne peldik nr. 7.

Pikemalt – Selle toa hinna ja kvaliteedi suhe on täitsa paigast ära. Öö hind u. 65 eurot ehk sama mis me maksame Viinis hotelli eest. Rohkem paistab ta olevat teeäärne restoran mis asub kohe tankla kõrval kui hotell. Kõigepealt kui uksest sisse astud tunned "meeldivat" nõukaaja söökla lõhna. Sisseregistreerimisel tahavad nad su passid enda kätte jätta riiulisse, lihtsalt nii sama, aga kohe kõrval asuvat jäätisekülmikut nad lukustavad hoolega.

Tuba oli väga väikene, kulunud ja aegunud, telekas ei töötanud ning lubatud WIFIt polnud kusagil; vannitoa kraan purskas vett kui julgesid natukenegi kraani liigutada ja samas ära ta sealt kraanikausist voolata ei tahtnud jnejnejne.

Ah jaa, öökapi lampideks olid tavalised laualambid – ei no vahet pole, aga pirni võiksid nad ikka sisse panna.

Kõhud olid meil tühjad aga alla nende restorani sööma minna ka ei julgenud. Kes teab saab veel kõhulahtisuse kauba peale. Tuli autost üles otsida meie esmaabi kartulipudrutopsikud ja veekeedukann ning piknik võis alata.

Õhtul oli tööl personal kes eriti inglise keelt ei vallanud. Iga asja peale nad oskasid ainult õlgu kehitada ja Sorry öelda. Hommikul oli tööl uus meeskond ning üks proua oskas kohe päris palju inglise keelt ning teisedki natuke. Meil oli toa hinna sees ka hommikusöök. Meie plaan oli vaadata kas julgeme süüa või läheme kõrval asuvasse Lukoili tanklasse võileibu ostma. Tööl olid enamalt vanemad prouad kes kõik olid millegipärast väga ähmi täis ja muutkui jooksid ringi – natuke nagu peata kanad lasid ringi. Aga õnneks oli kõigi eesmärk et meie hommikusöögiga rahule jääksime. Olime sel hetkel ainsad sööjad ning tundus et viimased. Eelmisel õhtul küsiti meie käest et mis kel me süüa soovime. Valisime 9:30. Täna aga selgus et hommikusöök kestab vaid 9:30ni. No vahet pole. Tädid käisid üksteise võidu uurimas et mida nad juurde saaksid köögist tuua ning hiljem tassisid meile rootsilauast juba ise asju ette, et näe söö ikka seda kaa ja võta ikka veel. No tõesti aru ei saanud mis neil seal kõigil viga oli/on. Meie aga saime sealt elusalt tulema ning loodetavasti oma jalga me sinna rohkem tõstma ei pea.

Tõesti söök oli maitsev ning söögikohana julgeb soovitada. Meie lahkudes olid siga ja lammas juba vardasse aetud ning küpsesid ahjudes. Seega julgemad võivad proovima minna. Aga ise sinna rohkem tagasi ei tahaks.

Esimene sõiduvaba päev

Täna jalutsaime Brno linnas ringi ja nautisime sooja ilma ning ülejäänud osa päevast veedame hotelli basseini ääres!
Homne plaan jõuda juba Horvaatiasse aga millist teed pidi täpselt eks see veel selgineb.

Meie noor toidukriitik otsustas et ka murelid on söödavad kuid vaarikad praagiti välja.

Esialgne võrdlus selle ja eelmise aasta reisist: Ponksik on seni autosõitu talunud paremini kui eelmisel aastal. Eks need mänguasjad aitavad kaasa. Oleme seni teepealt juurde ostnud vaid 2 mänguasja. Esimene neist patareidel töötav puur/kruvikeeraja ja väike mootoratas. Viimased on tema suured lemmikud, neid on vaja igal pool vaadata ja uudistada ning kodus meil ei olnudki mootoratta mudelit.
Kodus kui selja keerasid siis poiss isa aku-kruvikeeraja välja otsis. Seega mängu kruvikeeraja ostmise plaan oli meil ammu olemas ainult need Eesti hinnad hoidsid meid tagasi. Juhuslikult sattus meile täpselt sama kruvikeeraja kätte mis Eestiski kuid Poolas sai selle Eesti hinna 4ga jagada.
Autos on meil ka FP laste mängu pad, mille vanatädi poisile kinkis õhtu enne reisi. Saab kõvasti nuppudele vajutada - ka üks popp mäng meil.
Puudust tunnen sapi-seebist. Meie tegelasel on "MINA ISE" faas. Seega toitu riietele läheb ikka ohtralt ning katsu sa neid plekke käsitsi välja saada tavalise seebiga.
Õnneks on Tescos tavalised T-Särgid 12 euri/3tk. Seega kui peaks hulluks probleemiks minema siis tuleb lihtsalt uued särgid osta.

Poysdorf ja Mikulov

Alustame puhkamise raske tööga!

Esimeseks peatuseks Poysdorf Austrias - käib seal esimesena ära, sest piirikontrolli järjekordi ei tea.
Õnneks selgus et kedagi ega midagi ei kontrollitud ning kõik läks ludinal.
Et Tšehhist Pysdorfi korraks põigata ei pea Austria teemaksu maksma vaid saab niisama hakkama.
Poysdorf väike armas veinilinnake. Jalutasime ringi tegime mõned pildid, kuid üldiselt oli see paras pettumus.
Ühe toreda idee siiski avastasin. Nimelt laste mänguplatside juures on väikesed nn. raamatulaenutus kastid või "telefoniputkad", et emmed loeksid raamatuid mitte ei näpiks oma telefone kogu aeg.

Raamatuputkad mänguplatsidel - Poysdorf

Teel Poysdorfi keerasime sisse ka Aqualand Moravia juurde, et vaadata kui suur see on - meie pisikesele on seda momendil veel liiga palju aga eks kunagi tulevikus me sellest peatusest ei pääse.
Selle Aqualandi taga on autokaravanide park ja ka tasuline rand hinnaga 50 Tšehhi krooni inimene ja 2aastased tasuta. Kuna täna on ainult 22-23 kraadi siis momendil ujuma ei läinud ehk läheb ilm soojemaks ja siis saab ka see rand ära proovitud.
Nii Poysdorf kui ka Mikulov jäid hinge eelmise aasta reisist kuid siis ei olnud aega peatust teha. Seega sel aastal parandasime oma vea.

MIKULOV - väga ilus ja armas linn ning palju vaadata. Meile väga meeldis! Käisime linnavahel natuke ringi kõndisime lossi juurde ja jalutasime ümber selle. Nautisime kauneid vaateid! Kuna lõunaune aeg oli mõnel mehel juba ammu üle läinud, siis ei hakanud lossi sisse minemagi, sest see oleks osutunud ikka väga raskeks. 

Mikulov

Mikulov

Mikulov - sinna mäe otsa me sel korral kahjuks veel ei jõudnud.

eFi hotellil on väga tore programm meelitamaks inimesi oma restorani õhtustama. Saabudes saab iga täiskasvand klient talongi millega lunastada endale pokaal veini restoranis ning veel kuldsekliendikaardi kuhu kantakse 5% sinu majutuse maksumusest ning selle rahaga saad jällegi tasuda vaid nende restoranis.
Meile see restoran meeldis juba eelmisel aastal, seega meil pole selle programmi vastu midagi.
Tänane hommikusöök oli meie selle reisi parim vähemalt minu arvates. Isegi meie väikemees sõi munaputru.
Õhtusöögil juhtus väike ime - ponksik otsustas oma lastepraest riisi ja kastme ära süüa. Kui juba meie kõige karmimale toidukriitikule see sobib siis peab see ikka hea koht olema.

Tere Brno!

Täna sai esimest korda sõitu alustatud ilma vihmata ning juba enne kella 11st oli väljas 22 kraadi sooja. Mõnus.
Seda tee ehitust jätkub ka siia poole Varssavit, kuid teed on siin ikka palju paremad kui need mis enne Varssavit on. Enne Tšehhi piiri tegime väikese peatuse Orleni tanklas. Sest hotellis hoiatati et peale Poola on ka Tšehhil piirikontroll ja kaua seal aega võib kuluda ei tea keegi. Tankides meenus meile et selles peatuses olime ka eelmisel aastal. KFC juures on väga korralik mänguplats pisikestele reisijatele. Mänguplatsist oli pisikesel juba selline puudus, et jäätisest ei hoolinud vaid otsejoones mängima.
Tšehhi teemaks 1ks kuuks on 23,51 Eurot - ka selle sai samast peatusest kätte.
Ja kui juba traditsioonilisteks peatusteks läks, siis tegime ühe veel - Tesco umbes 60 km enne Brnod. Sest meil ju ka väikesed ostunimekirjad koostatud mida vaja. Kuna poiss läheb augustist lasteaeda, siis vaja üht-teist muretseda.
Siin peatuses sai blondiin oma esimese lollusega hakkama, unustasin oma autovõtmete komplekti katuseboksile ette. Meenus see loomulikult peale mitmeid kiirteekilomeetreid. Meie kaitseinglitel oli kõvasti tööd, sest katuseboks ei olnud lahti lennanud ja võtmedgi olid alles. Uh! Peab vist kirikusse küünla panema.

Ööbime jälle samas hotellis kui eelmiselgi aastal ehk eFis.
https://www.efihotel.cz/en/
Broneerides oli hinnaks 45 euri öö koos hommikusöögiga + 4 eurot parkimine. Kuid viimase hinda on vahepeal tõstetud ning nüüd kogumaksumus öö eest 51 eurot.
Sel korral meil toaga 100% ei vedanud. Sisustus ja remont kõik sama mis eelmiselgi korral ning beebi voodigi olemas kuid sel korral on tuba tunduvalt väiksem ning aken on tänava poole seega väga lärmakas. Hommikune prügiautoring ajas meie reisiseltskonna väga vara ülesse.Kohutav.
Ma ei mäleta kas eelmisel aastal sai kirjutatud et see Bratislavska nimeline tänav kus hotell asub on väike mustlaste geto. Ehk siis turvalisem on auto parkida sisehoovi parklasse.

 

On selgunud üks raske asi - meie väikemehe söömine. Uued maitsed ja toidud ei istu talle mitte üks raas. Enamalt jaolt sülitatakse kõik toidud välja. Momendil kuuluvad menüüsse: banaan, arbuus, jogurt, kurk ning küpsiselised. Loodetavasti suudame seda asja muuta.
Õnneks on meil mõned purgitoidud kodust kaasa toodud ning tänaõhtune menüü koosneb Salvesti ploffist ja kurgist. 

Oleme kodust umbes 1665 km kaugusel.

Puhkus võib alata!!!
Läheme hotelli soolavee basseini ujuma.

Poolas

Enne teele asumist oli põhiline teema, kas sõita läbi Bialystoki või Lomza. Viimast soovitab TomTom kuid Bialystoki tee on E67 ja seda soovitab üks rekkajuhist sõber. Otsustasime seekord minna läbi Bialystoki ning tagasi tulla läbi Lomza.
Startisime Kaunasest ikka koos vihmaga ja see vihm jälitas meid ka Poolas.
Poola piiril oli väga piirikontrolli autosid ja televisioonibuss ning inimestega tehti intervjuusid - õhtul saime teada et täna taastas Poola piirikontrolli. Uh, pääsesime.
Kuna Poolas neid teid ikka ehitatakse ja ehitatakse siis saab korralikult loksutada.
Bialystoki Auchlandis tegime pikka peatuse nii 2-3 tundi. Poiss sai mängida erinevates mängunurkades, sõime ja käisime loomulikult ka paaris poes. Võtsimegi kohe rahulikult sest hotelli juures ei ole nii kui nii midagi teha. Õhtul peale 8t (kohaliku aja järgi) jõudsime oma tänasesse hotelli Gorski
http://www.hotel-gorski.net/
Tuba samasugune nagu eelmine aasta, kuid selle aasta suur boonus oli et me saime nende poolt beebivoodi - juhuu. Ei pea enda oma autost tuppa tassima. Ja hommikul selgus veel üks meeldiv asi - arve oli 110zl mitte 149zl.
Homme juba lühem sõidupäev ning korralik puhkus võib alata. Loodetavasti saab ka ilm paremaks sõidetud.

Hotel Gorski

Hotel Gorski

Horvaatia, siint me tuleme! Esimene peatus Kaunas.

Laupäeval sai jälle kotid kokku pakitud ja autopeale tassitud, et alustada meie järgmist seiklust.
Katuseboksist on nii palju abi et sai lapse suvekäru ülesse ära tõstetud ning mõned asjad veel ning auto tagaosa on palju mugavamalt ligipääsetav ja isegi saab katte peale tõmmata kui vaja.
Täna hommikul alustasime sõitu umbes kella 10:30 paiku ja nagu traditsiooniline siis koos vihmaga.

Alustuseks istusin ise rooli ning põhimõtteliselt sõitsime ühe auruga Bauskasse välja. Oli kiire tualetti peatus Eesti piiril ning Läti piiril jooksime poodi, et osta 2 väiksemat pudelit Vana Tallinnat kaasa - nii igaks juhuks.
Plaan oli jõuda Kaunase kesklinnas asuvasse Best Westerni hotelli nii et saaks linnas natuke ringi jalutada. Aga plaanid on selleks et neid rikkuda, sest vihma kallas hullu moodi. Läksime isegi hotelli restorani õhtust sööma, sest kõrval majas asuv Shushi koht tundus liiga kauge.
http://santakahotel.eu/EN/Kaunas
Selles toredas hotellis me peatusimegi. Tuba super lux - suur, avar ja isegi WC ja vannituba on eraldi ning voodi oli ülimõnus ning lapsele oli isegi päris võrevoodi tuppa toodud. Õhtusöök oli keskmine ja kui küsida meie pisikese arvamust siis see ei kõlvanud üldse süüa. Meie nii palju ei virise ning anname 3 punkti 5st. Hommikusöök oli aga vägagi hea ja sellest rootsilaua valikust leidis ka meie pisike üht-teist mida süüa.
Autoparkla oli sisehoovis ning tundus suhteliselt turvaline. Parkisime küll vist mootorataste kohale, aga keegi midagi ei öelnud ning laiemaid autokohtasid vabu ei olnud ka.
Öö möödus kõigil kiirelt selles mõnusas hotellis.