Meie eeldasime, et Spliti sõidab buss vast 30 minutit, seega otsustasime jälle bussi kasuks. Aga seekord läks natuke halvasti - sattusime puupüsti täis bussi mis oli ilma konditsioneerita ning buss loksus oma tund aega.
Pilet oli 17kn ehk umbes 2,5 eurot.
Kusagil poole maa peal, Solini kandis sai meie pisikesel villand ning siis jonn algas. Olime valmis juba maha minema täiesti suvalises kohas kuid siis ta rahunes. Kohalikud tädid-onud tulid appi, kes valas poisile vett pähe kes tegi niisama nägusid ja nalja. Ja nii me Splitti jõudsimegi.
Bussijaamast linna pidi minema buss nr. 18 ning sama piletiga pidi saama edasi sõita. Aga meie otsustasime jalutada. Õnneks vanalinna polnudki väga palju maad.
Vanalinnas on tohutult turiste nagu oodata võiski. Jalutasime natuke ringi vaatasime jällegi väljaspoolt suuremaid vaatamisväärsuseid. Mõlemad linnad nii Trogir kui ka Split meenutavad väga Veneetsiat, mõlemad on ka Veneetsia ülemvõimu all olnud. Ilm oli kuum seega väga kaua ringi jalutada ei saanud tuli minna randa poissi ja ennast jahutama.
 |
| Split |
 |
| Split |
 |
| Split |
 |
| Split |
 |
| Split |
 |
| Split |
 |
| Spliti turud |
Vanalinnale jalutuskäigu kaugusel asub Bacvice rand - LIIVANE ja seda ka meie mõistes. Esmapilgul vaatad et rand on kuidagi must aga see tegelikult tumedat värvi kohalik liiv. Minu jaoks on see Horvaatia kõige parem rand: liiv, madalt osa on pikalt, ees on väga soe vesi. Kõik see kokku teeb laste jaoks ideaalse ranna.
Madalas osas on nii soe vesi, et kui ma olin ise korra kaugemal ujumas ära käinud, siis oli tunne et see rannaäärne vesi kõrvetab jalad ära.
Peale rannaskäiku väsis meie väikemees nii ära, et jäi isegi kärusse magama ning bussiga koju oli lausa lust sõita.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar